Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "CuOh süntees ja lagundamine, praktikum, protokoll". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
cuso4, cuoh, hco3, nahco3, filterpaberi, reaktsioon, praktikum, 5h2o, asetan, esmalt, juhendaja, erika, reijo, loik, ettevaatlikult, 3co2, filtrimisega, kasutan, filterpaberit, sademega, petri, kuivama, kaalun, teoreetiliseKeemia praktikum I Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale.
areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerin lahuse. Selleks valmistan valge lindiga filterpaberist kurdfiltri, asetan selle klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Valan lahuse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoian keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidan 3/4 ning
Keemia aluste praktikum I 2. praktikum, KNO3 ümberkristallimine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: Töökäik: Kasutades tahvlil olevaid andmeid (puhastatavat soola tuleb võtta 14g) ja lahustuvuse tabelit arvutatan, kui palju tuleb võtta vett, et saada soovitud kogus puhast soola ning kui palju soola välja kristalliseerub. KNO3 lahustuvus on T=70ᵒC 138 g soola/100g vees T=20ᵒC 31,7g soola/100g vees Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10
o 2 ja 2* 33 29 1/29 o 3 ja 3* 44 17 1/17 o 4 ja 4* 52 9 1/9 Järeldus: Keemiline reaktsioon on kiirem kui on lahuse temperatuur kõrgem. See sõltub ainekeste kokkupuutede kiirusest, kuna temperatuur näitab aine osakeste keskmist kiirust. Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1 . Töövahendid: 4 katseklaasi, keeduklaas, dest. vesi Töö reaktiivid: küllastatud raud(III)kloriid, küllastunud ammooniumtiotsüanaat. Töökäik: 1) Keeduklaasi asetasime 20 cm3 destilleeritud vett, kuhu lisasime ühe tilga küllastatud
Graafik: Alari Allika pedl-2 092126 Järeldus:Kuna antud katsel oli mõlemaid lahuseid üks kogus ning nende protsent( 2 % toim.) oli sama, siis mängis hägu tekkimisel rolli vee temperatuur.Mida kõrgem oli temperatuur,seda kiiremini nägi hägu tekkimist katseklaasis.Võiks öelda, et isegi vee temperatuuri tõustes iga 10 C kohta , kiirenes reaktsioon poole võrra.Vigu võis põhjustada see, et hägu tekkimise vaatlus on küllaltki ebatäpne.Ei osanud panna kella kinni ühel kindlal hägu tekkimise staadiumis, tänu sellele tekkisid väikesed nihked. Töö nr. 4- Keemiline tasakaal Töö eesmärk: Ainete konsentratsiooni muutuse toime keemilisele tasakaalule, Pöörduva reaktsiooni näitena vaatleme reaktsiooni raud(III)kloriidi ja ammooniumtiosüanaadi vahel: FeCl3 + NH4SCN <=> [FeNCS]Cl2 + NH4Cl
Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade. H2SO4+ BaCl2=BaSO4+2HCl Na2SO4+ BaCl2=BaSO4+2NaCl MgSO4+ BaCl2=BaSO4+MgCl2 CuSO4+ BaCl2=BaSO4+CuCl2 Ba2+ ioone tõestavaks reagendiks on SO4 2- ioone sisaldav lahus. [SO42-]=1*0,02/1,1=1,8*10-2 [Ba2+]=0,1*0,02/1,1=1,8*10-3 Ks1 =[Ba2+][SO42-]=3,31*10-5>1,5*10-9 järelikult peab sade tekkima Katse 1.3
Jägliti, et vesi ei satuks kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendati, kuni oli märgata aine kristallide sulamist. Märgiti termomeetrilt aine orienteeruv sulamistemperatuur. Korduskatsel o alustati soojendamist saadud sulamistemperatuurist 10 C madalamalt ning soojendati kiirusega 1 oC minutis. Korduskatsel leitud sulamistemperatuur märgiti protokolli ja võrreldi saadud sulamistemperatuuri Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48 oC), tehti järeldused aine puhtuse kohta. Katse tulemused: Katse nr Sulamistemperatuur (oC) 1 51 oC 2 48 oC Järeldus: Teisel katsel õnnestus sulamistemperatuur saada täpselt 48 oC, mis on võrdne tegeliku sulamistemperatuuriga ning võib järeldada, et tegu on puhta ainega. Esimesel korral ebaõnnestus täpse sulamistemperatuuri fikserimine. Üheks põhjuseks võib olla see, et
lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik: Töökäik: Kaaluti tiigel ja sellesse lisati 1-1,2g Cuso4 * nH2O. Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi eksikaatoris ja kaaluti. Jätkati lisati 3g ammooniumnitraati ja teise kuumutamisega konstantse kaalu 3g naatriumsulfaati. Termomeetriga
1) NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Leida NaCl massiprotsent liiva ja soola segus Kasutatud ained: NaCl ja liiva segu, destilleeritud vesi Kasutatud töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber. Töö põhimõte: NaCl lahustub vees, liiv mitte. Töö käik: 1. Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu. Liiva soola segu A (50%) msegu = 5,01 g 2. Filtrimine ja pesemine: · Lahustan NaCl 50 milliliitri destilleeritud veega. Liiv ei lahustu. Segu soojendada pole vaja, sest NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu üldse ei olene. · Filtreerin segu läbi kurdfiltri. Valan segu filtrile, kasutades klaaspulka. · Valan jäägi keeduklaasi ja lisan täiendava koguse vett, et NaCl täi
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid. Kolloidlahused- erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti- mittevesilahuste korral ai
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2
Meetod Võetakse kahekomponetne segu, milles üks aine on lahustuv, teine aga mitte. Lahustuva aine massi määratakse lahuse tiheduse ja kontsentratsiooni järgi. Töö käik 1. Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). ( soola ja liiva segu mass) 2. Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse ( 50 cm3) destilleeritud veega. 3. Filtreerin lahus. Selleks valmistan valge lindiga filterpabeist kurdfilter, asetan see klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. 4. Jäägile keeduklaasis lisan NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri. 5. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesen paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrin läbi sama filtri koonilisse kolbi. 6. Lahus valan mõõtesilindrisse
Kapillaar kinnitada termomeetri külge (lahtine ots üleval) ning asetada keeduklaasi nii, et vesi ei ulatus kõrgemale poolest kapillaarist, kuna vesi ei tohiks olla kõrgemal poolest kapillaarist (vesi EI TOHI pääseda kapillaari sisse). Keeduklaasi kuumutada ja märkida temperatuur, mil on märgata aine kristallide sulamist. Korduskatset teise kapillaariga alustada 10oC madalamalt, kui aine keemistemperatuur oli. Võrrelda Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48oC) Katse Sulamistemperatuu nr r (oC) 1 47,5 2 47,5 Veaarvutus: Absoluutne viga: A = 48 47,5 = 0,5 Suhteline viga: 0,5 / 47,5 x 100 = 1,05 % Järeldused: Katseliste andmete põhjal võib eeldada, et kasutatud naatriumtiosulfaat on suhteliselt puhas. Saadud temperatuur võib erineda tegelikust ka inimliku vea tõttu, kuna mõõtmistulemused ei ole kunagi täpsed
lisades muutus see oransiks- üleminekuvärvus. Kui lahus oli muutunud oransiks hakkasin tiitrima ettevaatlikult, tilkhaaval, kuni lahus oli lillakasroosa ning HCl-i lisades värvus enam ei muutunud. Fikseerisin büretilt tiitrimiseks kulunud HCl lahuse ruumala.(kordasin tiitrimist ühe korra, tulemused langesid kokku, nii et polnud vaja 3. Korda tiitrida) V(HCl lahus)=12,25ml Arvutasin selle järgi HCO3 ioonide molaarse kontsentratsiooni CM=V(HCl)*CM(HCl)*1000mmol/(V(vesi)*1mol) CM(HCO3)=(12,25ml*0,025mol/l*1000mmol)/(100ml*1mol)=3,0625mmol/l KK= CM(HCO3)/2= 3,0625/2= 1,53125 2)Ca(2+) ja Mg(2+) ioonide sisalduse, üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 250 ml koonilisse kolbi 100ml uuritavat vett, lisasin 5ml puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks.
- KEMIKAALID 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 Mg tükk TÖÖ KÄIK : Eemaldan katseseadeldiselt katseklaasi ja pesen ning loputan selle destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel tasemel. Ühendan katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstan ühe büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Viin büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldan katseklaasi. Küsin juhendajalt metallitüki ning mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valan happe läbi lehtri katseklaasi. Asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märgin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V 1). Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja
-st Vesi + ammooniumnitraat 19,5 2 -17,5 Vesi + naatriumsulfaat 19,5 31 + 11,5 Järeldused: Soojusefekt võib olla nii positiivne kui negatiivne, ehk endo- ja eksotermilised reaktsioonid. Kui reaktsiooni käigus lahuse temperatuur tõuseb, on tegu endotermilise reaktsiooniga (soojusefekt on positiivne) ja süsteem saab energiat juurde. Kui reaktsiooni käigus ga temperatuur langeb, on eksotermiline reaktsioon, kus soojusefekt on negatiivne ning süsteem annab energit ära. Katse nr 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Saada teada, mitu mooli vask(II) sulfaati on ühe mooli vee kohta. Reaktiivid: CuSO4 vask(II)sulfaat ; H2O vesi Töö käik: Kaaluda kuiv ja puhas tiigel, selles omakorda sisse kaaluda 1,0-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutamiseks kuumutada tiiglis olevat segu gaasipõleti kohal (kollase leegiga!!
K s aCl a Ag 3,02 10 2 1,52 10 3 4,59 10 5 1,8 10 10 sade peab tekkima Es 6,61 4,59 10 5 100% 44% 4,59 10 5 Katse 1.2 Valada katseklaasidesse 1 mL H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) BaCl2 lahust. Kas muutused kõigis katseklaasides on ühesugused? Kõikides klaasides peale viimast tekkis valge sade, aga mõnedes klaasides oli see paksem, mõnedes õrnam. Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket: a) H2SO4 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel H2SO4+BaCl2 → BaSO4↓ +2HCl valge sade SO42- + Ba2+ → BaSO4↓
18.Sahhariid- polühüdroksükarbonüülühend, nimetatakse ka süsivesikuteks 19.Karboksüülhape- orgaanilised happed, mille funktsionaalrühm on COOH 20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25.Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape (reaktsiooni kiiremini kulgemiseks kasutatakse hapet) 26.Liitumispolümerisatsioon- seisneb monomeeride järjestikuses liitumises 27.Polükondensatsioon- eraldub H2O, polümeer tekib happest ja alkoholist. (Kõrgmolekulaarse ühendi moodustamine, mis kulgeb mitmefunksionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega) 28
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesanne on lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu ja ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi leidmine C 2 −C 1 C = C%1 + · (ρ – ρ1) ρ2−ρ1 NaCl massi leidmine lahuses C mNaCl =ρlahus ∙V lahus ∙ 100 Katse suhtelise vea leidmine, arvestades, et õige tulemus on 70% |C −70 | ES = ∙ 100 70 Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Lahuse molaalsuse leidmine naine Cm = mlahusti Moolmurru leidmine lahuses naine C x= naine +nlahusti Nor
NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus Li2SO4 liitiumsulfaat AlPO4 alumiiniumfosfaat 2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3
1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks 2) Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört 3) Lubjavesi - Ca(OH)2 lahus ; muldade lupjamisel, taimekaitsevahend 4) Peroksiid – oksiid, milles hapniku o-a on -1 ; kasutatakse kosmoses 2Na 2O2 + CO2 -> 2Na2CO3 + O2 5) Seebikivi – NaOH ; 6) Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel 7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses 11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine 13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine
Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade Cl- ioonide määramiseks peab reaktiiv sisaldama Ag+ ioone, tekib hõbekloriidi sade. I katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima II katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima III katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima Katse 1.2 Katseklaasidesse valati 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O3 lahust ning igasse katseklaasi lisati 0,1 ml BaCl2 lahust. Kõigis katseklaasides peale tekkis valge BaSO4 sade. Ba2+ ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama SO42- ioone. Sade pidi tekkima Katse 1.3 Ühte keeduklaasi mõõdeti 10 ml 0,05M Pb(NO3)2 lahust ja 10 ml 0,5M NaCl lahust. Teise 14 ml vett, 5 ml Pb(NO3)2 ja 1 ml NaCl. Sade tekkis esimeses keeduklaasis. Esimene keeduklaas
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeen
või lahustuvad, kus tekib rasklahustuv ühend ühe ja sama iooniga. Lisaks tuli jälgida ka heterogeense tasakaalu nihkumist ning sulfiidide sadenemist. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2, Pb(NO3)2, KI, K2CrO4, CH3CSNH2, NH4H2O, CH3COOH, NaOH, MgCl2, KOH, NH4Cl, MnSO4, NiSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Töö käik 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1. Valasin katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisasin katseklaasi 2 tilka AgNO3 lahust. Valasin katseklaaside sisud kokku, et seda hiljem katses 3.1. kasutada. Katse 1.2.
Eksperimentaalne töö 1: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter Töövahendid: kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kemikaalid: vesi, NaCl ja liiva segu (B) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Segus oleva NaCl lahustamine ja väljafiltreerimine, lahuse mõõdetud tiheduse järgi NaCl sisalduse lahuses ja liivasegus arvutamine. Metoodika: Kuiva keeduklaasi kaaluti 6,30g liiva ja soola segu. Lahustada NaCl klaaspulgaga segades ~50ml destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks veel ~50ml destilleeritud vett, segada ja filtrida. Keeduklaasi ja liiva jääki
Invertaasi meetodi määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarsete kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Viimaste suhkrute kontsentratsiooni määramine tehakse kindlaks kompleksomeetrilisel meetodil, kus põhireaktiiv, mis on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi. Kompleks valmistatakse Na 2CO3 lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA-Na –d (etüleen-diamiintetraäädikhappe dinaatriumi sool). Kuna see lahus on tugevalt aluseline ning invertaasi optimaalne pH on 4,8, siis mõjub see lahus inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Samuti on taandavate suhkrute määramiseks vajalik leeliseline keskkond ja vask(II)-triloon B kompleks. Reaktsioonisegust kindlal ajahetkel võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kanda kaitseprille! Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 m
mlahusti mlahus - mNaCl 0, 253 kg - 0, 004 kg 0, 249 kg Moolimurd mlahusti 249 g nlahusti = = = 13,83 mol M H 2O 18 g / mol naine 0, 0707 mol 0, 0707 mol Cx = = = = 0, 005 naine + nlahusti 0, 0707 mol + 13,83 mol 13,9007 mol Normaalsus Toimub reaktsioon NaCl + H 2O NaOH + HCl Naatriumkloriid on suhtes ühe vesinikuga. Järgnvate tehetega leian lahuse normaalse kontsentratsiooni. M 58,5 ENaCl = NaCl = = 58,5 ( g / g - ekv ) 1 1 m 4,138 nNaCl = NaCl = = 0, 0707 g - ekv ENaCl 58,5 nNaCl 0, 0707 g - ekv Cn = = = 0, 2828 Vlahus 0, 25 dm3 Tihedus
Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi . Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahusti
3. Töö vahendid Kaal, kuiv keeduklaas, klaasipulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder(100ml), aeromeeter, filterpaber. 4. Kasutatavad vahendid Naatriumkloriid segus liivaga. (Segu B) 5. Töö käik Kaaluda tehnilisel kaalul kuiv keeduklaas ning kuiva keeduklaasi kaaluda 5...9g NaCl (antud katses 8,10g). Lahustada NaCl ~50ml destileeritud veega ning hakata seda filtreerima koonilisse kolbi, esmalt tehes filterpaberist katse jaoks filter. Valada filtreisse lahust mööda klaaspulka, et ükski tilk kaduma ei läheks. Lahustada NaCl segu kolm korda ning filtreerida. Viimane kord filtreerida destilleritud veega, et võimalikult väike kadu jääks. Lahus valada kolvist mõõtsilindrisse ning lisada destileeritud vett nii, et lahust oleks kokku 250ml. Lahust tuleb segada ning seejärel mõõta aeromeetriga lahuse tihedus. 6. Katse tulemused
Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid 2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades
konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH →NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: n(HCl)=n(NaOH) ehk V(HCl)*CM (HCl)=V(NaOH)*CM(NaOH) V ( NaOH )∗C M (NaOH ) C M ( HCl )= mol/l V (HCl) Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist fil
annaabi.ee 
