Titus Livius Tegevus Livius on kirjutanud filosoofia- ja retoorika alased traktaate, kuid need pole eriti Livius hakkas Augustuse õhutamisel kirjutama teost Rooma ajaloost Seadis oma eesmärgiks anda edasi vanade roomlaste kombeid ja igapäevaelu Livius tõi ajaloosündmustest välja õpetliku ja kasvatusliku essentsi Tähtsus Roomas Kirjutas üles Rooma ajalugu käsitleva teose "Ad urbe condita" ("Linna asutamisest alates") Lõi roomlastele sellise ajaloo, mida nad näha tahtsid Hea positsiooni tõttu sai ta omale palju toetajaid ja sellega ta mõjutas vana vabariiklikku Rooma austamist Mõju tänapäevale Liviuse töid tunnustatakse kõrgelt kui kirjanduslikke ja kunstilisi saavutusi Põhjalik ülevaade Rooma ajaloost Huvitavad faktid Teos "Ad urbe condita" koosneb 142-st raamatust, mis hiljem jagati teos dekaadideks, igaühes kümme raamatut
Tuntud väejuht Julius Caesar ei olnud vaid sõjamees, vaid ka andekas autor. Oma kogemustest mitmetes sõdades kirjutas ta „Märkmeid Gallia sõjast“ ja „Märkmeid kodusõjast“, kus on lisaks sõjategevuse kirjeldusele välja toodud ka ajaloolisi fakte. Caesar on suutnud säilitada oma teostes objektiivsuse, jättes samal ajal oma stiili hoogsaks ja tehes nii oma kirjutised lugejale huvitavaks. Olulise ajaloolise proosateose lõi keiser Augustuse ajal Titus Livius. Tema „Ab urbe condita“ („Rooma ajalugu linna asutamisest alates“) on võrreldav isegi Vergiliuse eeposega „Aeneis“. Tuues välja roomlaste põlvnemise sõjajumalast Marsist endast, tekitas autor Rooma elanikes tõelise isamaatunde. („Nimelt sai vägivaldselt Vesta neitsiks pühitsetu maha kaksikutega, ja kuulutas pidulikult – kas veendumusest või siis seetõttu, et auväärseks võrgutajaks oli tõesti jumal – et nimetute laste isaks on Mars
15) Lupus in fabula hunt jutus (kus hundist räägid..) 16) Homo homini lupus est inimene on inimesele hunt 17) Lupus non mordet lupum hunt hunti ei murra 18) Tabula rasa puhas tahvel(leht) 19) Alma mater toitev ema 20) Rara avis haruldane lind 21) Sic transit gloria mundi nii kaob selle ilma hiilgus 22) Ab avo usque ad mala munadest õunteni (kindla korra järgi) 23) Qualis rex, talis grex milline on valitseja, selline on rahvas 24) Ab urbe condita linna asutamisest/algusest 25) Vae victis häda võidetuile 26) Memento mori mõtle surmale 27) Lapsus linguae keelevääratus 28) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 29) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 30) Bis in die (bid) kaks korda päevas 31) Cum laude kiitustega 32) Canis meus id comedit mu koer sõi selle ära 33) Cogito, ergo sum ma mõtlen järelikult ma olen 34) Contra mundum maailma vastu 35) De die in diem päevast päeva
Eraldati prantsuse, hispaania, portugali, itaalia. Ladina keelest sai vaid ametlik keel. 18. saj. pKr euroopa ülikoolid ei õpetanud enam ladina keeles. Kalender Caesari poolt välja mõeldud. Mujal maailmas ka ladinakeelsed kuunimed. Calendae kalendid = iga kuu esimene päev. (5. märts neljas päev pärast I kalendi) Loevad aega Rooma linnarajamisest (753 ekr). Kasutatakse eKr/pKr asemel AUC (ab urbe condita = linna rajamisest saati). Praegu 2762 auc. 1. Januarius jumal Januse (alguse/lõppu jumal, kes oli kahe näoga, naeris/nuttis) järgi 2. Februarius febris = talve lõppu/kevade alguse pidustus (Eesti vastad) 3. Martius esialgselt I kuu. Jumal Marsi auks 4. Aprilis Aphrodite järgi 5. Maius jumalanna Maia (maaema) 6. Junius - jumal Juno auks 7. Julius Caesari töö jäi poolikuks kuna ta mõrvati. Uus keiser Augustus lasi ühele kuule
Augustus- esimene keiser. Kleopatra- Egiptuse valitseja, Caesari abikaasa. Hannibal- Kartaagolaste väejuht. Cicero-kuulus kõnemees,poliitik.Nero,Galigula,Tiberius-Rooma keisrid. Constantinius Suur-Rooma keiser,lasi ehitada avalikke hooneid, lubas ristiusul levida, asutas uue pealinna Konstantinoopoli . Vergilius- eepose kirjutaja,Rooma kirjanik, kes kirjutas eepose ,,Aeneis". Titus Livius- rooma filosoof ja ajaloolane, kes kirjutas suurteise ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mis käsitleb Rooma linna vanimat aega. Jupiter-peajumal.Mars-sõjajumal,Venus- armastusjumal,Apollo,tarkusejumal,Neptunus-merejumal,Janus-2 näoga jumal,Spartacus-orjade ülestõusu juht. Valitsemine Vabariigi ajal: magistraadid (1a) 2konsulit (armee juhid) senat, preetorid (õiguse mõistjad-8) rahvatribuunid,tsensorid(5a, elukombed ja õigusemõistjad)dictaator(sõjaohu korral täielik võim) Rooma teatrid erinesid paljus kreeka
Ab ante 1 Kõigepealt Ab uno disce omnes Ühe põhjal võib otsustada kõigi samasuguste üle Ab urbe condita Linna asutamisest alates Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi Adversa fortuna 5Kuri saatus Agnus Dei Jumala talleke Ars longa, vita brevis est Kunst pikk, elu lühike alter ego lähedane sõber või mõttekaaslane Alma mater hinge ema
Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525.
Aphrodite-Venus-armastus,ilu-ilus naine,vähe riideid,merekarbid;;Hades-Pluto-allilm-3 peaga koer,sau,mustad juuksed,kuldehetega;; Demeter-Ceres-põlluharimine,viljakus-vanem naine,põlluharimisega seotud asjad;;Hephaistos- Vulcanus-tuli,sepakunst-kole,küürakas;; Athena-Minerva-tarkus,käsitöö,kunst-sõjaasjad(kiiver,oda,rüü, jne),mehelik;; Kalender-sõnast kalendae(iga kuu 1.päev),pühad:kalendid,iidid,noonid;aastaid loeti:1)valitsejate järgi,2)Rooma linna rajamisest(ab urbe condita)- 753eKr;Juliuse kalender:2000a tag kehtestas Gaius Julius Caesar;;meie kasutame Gregoriuse kalendrit(Eestis 1918),kuna 2000a-ga nihe 14 päeva;;; Kuude nimed:1)Januarius-jumal Janus(kahenäoga jumal);;2)Februarius-febris- talvelõpupüha;;3)Martius-jumal Mars'i järgi(kunagi 1.kuu);; 4)Aprilis-jumal Aphrodite järgi;;5)Maius-jumalanna Maia(maaemand,loodus);;6)Junius- jumalanna Juno;;7)Julius-Gaius Julius Caesar;; 8)Augustus-keiser Augustus pani;;9)September-7 ehk septem;;10)October-8 ehk
a, iga aasta kohta on üks raamat. Sallustius ( 86-35 v 34 eKr) oma teostes Catilina vandenõu (Coniuratio Catilinae) kirjeldab Cicero konsuliaastal kulmineerunud vägivald. 3. Res gestae v. Historiae kirjandusele kuulus üldine toimunud sündmuste kujutamine, mitte tingimata aastate kaupa. Kõik oli koondunud Rooma riigi saatuse ümber. Näiteks, Titus Livius (59 eKr-17 pKr) kirjutas täielikust Rooma ajaloost teoses Linna asutamisest alates ( Ab urbe condita), mida ta kirjutas pea poole sajandi vältel. 4. Biograafiat kirjeldasid Cornelius Nepos ja Suetonius. Corneliuse Nepose teos «De viris illustribus» - umbes 16 raamatut, kus kirjeldakse roomlaste ja välismaalaste biograafiat. 5. Ka ajalookirjandusele kuuluvad ka nn kommetaarid, mis olid mõeldud ettekanneteks Senatile või enese mälu värskendamiseks. Retoorika
- aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimustruktuurid, viiakse läbi poliit-reforme, jagatakse maad vaestele, tekib riik ja riigi võimu kannavad võimukamad ja jõukamad inimesed. Augustus Octavianus võtab endale esimese kodaniku tiitli -> ametinimetusega princeps ehk ainujuht - printsipaadi aeg; 27 ekr - 284 pkr kehtivad paljud demokraatlikud elemendid - dominaadi aeg; 284 pkr - 565 pkr kristlik rooma,
Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallio" (,,Märkmed Gallia sõjast, 7 raamatut) räägivad võitlustest Gallias ning sõjaretkedest Germaaniasse ja Britanniasse. ,,Commentarii de bello civili" (,,Märkmed kodusõjast") jutustab kodusõjast tema ja Pompeiuse vahel, püüdes lugejat veenda, et sõda ei puhkenud tema süü läbi ja et tema kaitses vabariigi huve ja rahva jalge alla tallatud õigusi. 34. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Rooma linna ajaloo käsitlus, mis algab mütoloogilistest aegadest (Aenease saabumisest Itaaliasse) ja lõpeb Augustuse võõraspoja Drususe surmaga 9. a eKr. Tänu sellele teaosele teame tänapäeval lugu Romulusest ja Remusest ning lisaks Puunia sõdadest. 35. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinevad rooma kirjanduses? Korduvad Puunia sõja temaatika, kreeka mütoloogia, Herakles, Aeneis. 36
5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..) Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb: Arhitektuur e. Ehituskunst
kolmes viirus, millest viimane kujutas endast reservi. Caesar hindas vääriliselt luureandmete tähtsust. Pärast võitu korraldas purukslöödud vaenlase põhjaliku jälitamise. Caesar ja Rooma õigus Caesari Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. Juliuse kalender Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 709 ab urbe condita. See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. See kalender jäi mõnes riigis kasutusele kuni 20. sajandini välja ning mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma, Vene, Gruusia ja Serbia õigeusu kirikud) kasutavad seda tänini.
õigus, mida me kasutame on seotud isikute, asjade või hagidega. 13. Omnis enim obligatio vel ex contractu nascitur vel ex delicto – iga obligatsioon on sündinud lepingust või eksimusest. 14. Res ipsa loquitur – räägib iseenda eest 15. Lex sequitur aequitatem – Seadus järgib õiglust 16. Nemo nascitur artifex – Mitte keegi ei sünni kunstnikuna. 17. Commodum ex iniura non oritur – Õigus ei teki ülekohtust. 18. Anno ab urbe condita trecentesimo tertio leges duodecim tabularum editae sunt, quae nunc quoque fons omnis publici privatique sunt iuris –Kolmesaja kolmandal aasta Rooma asutamisest kuulutati välja kaheteist tahvli seadused, mis nüüd ka avaliku- ja eraõigus allikaks on. 19. Roma locuta causa finita – Rooma on rääkinud, kaasus on lõpetatud. 20. Alea iacta est – Täring on visatud 21. Quod est inconveniens aut contra rationem, non permissum est in lege – See, mis on
-48. a sündmusi. Kirjaldeb Pompeiuse ja Caesari konflikti. Need teosed olid oluliseks sammuks autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel. Caesar kirjutas ka õigekeelsuspõhimõtteid käsitleva teose ,,Analoogiast" (pühendatud Ciceorole) Tema keelekasutus on lihtne. Kirjutas ka luuletusi ja filosoofilisi teoseid. Kirjutas ladina keele üigekeelsuse põhimõtetest. Tapeti 15. märtsil. 38. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? Kuulsuse omandas teosega ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamises alates"), mille sisuks on Rooma ajalugu mütoloogilisest ajast kuni aastani 9 pKr. Teos koosnes 142 raamatust, millest säilinud on 35, so u neljandik. Teistes on olemas lühikesed kokkuvõtted, nii et sisu on ka tänapäevani jõudnud. Selles on lugu Romusest ja Remusest vanem ajalugu. Tema teos kujutab Puunia sõdu, kuigi ise selle sündmusega kokku ei puutunud. Teos vastas Augustuse poliitikale. Augustus soovis, et kodanikud sarnaneksid vanade roomlastega
tema silmis ka oluline. Moraal olulisem kui täpsus. Eel- ja järellugude väljajätt, dramaatiline kulminatsioon. Suured sündmused, mitte olukirjeldused. Võimsad, ajaloo kulgu määravad üksikisikud, mitte ajalooprotsessid. Alati iseloomu ja tegude kooskõla (see inimene on selline, järelikult tema teod on ...), kohati kunstilise liialduseni. Vasturääkivuste väljajätmine, ainult üks (kahtlusteta) versioon. Nt: "Ab urbe condita" ("Linna asutamisest alates") 134. Nimeta Tacituse peamised teosed. Mitmekülgne looming: Germania (etnograafiline ajalooteos), Annales (Rooma ajalugu 1468, monumentaalteos minevikust), Historiae (Rooma ajalugu 6996, monograafia kaasajast), Agricola (oma äia biograafia) 135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem 136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid valdkondadest.
http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Cassius_Dio/56*.html (10. november 2012) Gardner, J.F. 1983 http://ancienthistory.about.com/od/gallicwars/a/071707debelGal7.htm (16. november 2012) Idistaviso http://www.fanaticus.org/DBA/battles/Idistaviso16AD/index.html (10. november 2012) Imperial Roman Army http://en.wikipedia.org/wiki/Imperial_Roman_army (27. märts 2012) Kalkriese 2012 http://en.wikipedia.org/wiki/Kalkriese (11. november 2012) Patavinus, T. L. 59 eKr. 17 Ab Urbe Condita http://mcadams.posc.mu.edu/txt/ah/Livy/Livy05.html (11. november 2012) Publius Quinctilius Varus http://www.kalkriese-varusschlacht.de/index.php? menuid=212&reporeid=194&getlang=en (30. oktoober 2012) Roman Legions http://www.romanlegions.info/ (1. mai 2012) Tacitus, P. C. 56-117 Annales http://en.wikisource.org/wiki/The_Annals_(Tacitus)/Book_1 (10. november 2012) The Battle in the Teutoburg Forest http://www.livius.org/te-tg/teutoburg/ (30.oktoober 2012) Vegetius, P. F. 378-395 De Re Militari
· ,,Märkmed Gallia sõjast" pakuvad lisaks sõjategevuse kirjeldusele väärtuslikku ajaloolis-etnograafilist materjali muistsete gallialaste, germaanlaste ja brittide kohta. · Caesari keelekasutus taotleb selgust ja lihtsust: iga asja tähistamiseks on täpne ja tabav sõna, kirevust ja sünonüümirohkust on välditud. 64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? Kuulsuse omandas teosega ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mille sisuks on Rooma ajalugu mütoloogilisest ajast kuni aastani 9 pKr.Teos koosnes 142 raamatust, millest säilinud on 35, neljandik. Teos vastas Augustuse poliitikale. 65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming? 6 laulust koosnev heksameetrites kirjutatud eepiline poeem ,,De rerum natura" (,,Asjade loomusest") Sisuks III sajandi kreeka filosoofi Epikurose filosoofia, maksiim ,,ela varjatult". 66
Gallia tekstis õigustab ta oma tegevust, räägib endast kolmandas isikus. Ei lubanud helveetia hõimul välja rännata. Põhivastane Gallias oli Vercingetorix. Räägib ka kohalike rahvaste kommetest. Stiililt sama kui järgmine teos märkmeid kodusõjast. Sai ainuvõimu pärast kodusõda Pompeiusega. 44. aastal eKr nimetati ta diktaatorik ja sama aasta 15. märtsil ta ka mõrvati Brutuse poolt. 64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"). Teose sisu oli Rooma ajalugu: müütiline ajalugu kuni 9. aasta pKr. Koosnes 142 raamatust, kõik pole säilinud. Jaotati dekaadideks ehk kümne raamatu kaupa. Säilinud on I dekaad, raamatud 21-45. oli oluline ajaloolane Kuldsel ajastul. Tänu temale on tuntud lugu ,,Romulus ja Remulus", ka sabiinide röövimine. Teose eesmärk: pidi vastanduma Augustuse poliitikaga. Võib öelda, et see oli Rooma proosa-eepos
kuid tundsid ja olid näinud kreeklaste juures. Kreeklased on roomlaste sportmänge kirjeldanud irooniliselt. Kõiki mänge püüdis ohjes hoida senat. Et oleks arvuliselt vähe, kestaks vähe, et mänge ei oleks liiga mugav jälgida, kuni vabariigi aja lõpuni. Senat konservatiivne institutsioon, et oleks säilitatud gravitas. Senat käsitles mänge ja etenduse ühe mõõdupuuga. Gla- diaatorite mängud algselt korraldati Foorumil, esimest korda 264 ekr(esimese puunia sõja algus). Ab Urbe condita- rooma asutamise algusest. Igapäevaselt arvestati aega konsulite järgi. X(abl) et Y(abl) consulibus- sel ajal, kui konsulid x ja y olid konsulid. Oli kindel arvamus, et gladiaatorite mängude komme tuleb etruskidelt, sest seda ei esine mujal vahemere basseinis. Kui mujal rooma provintsides, siis läinud rooma võimu kaudu. Süürias ja egiptuses ei olnud. Enam ei olda kindlad, et pärit etruskidelt, arvatakse, et see võiks olla inimohvrite toomise jätk
Kirjandus · Livius: Fons omnis publici · H. Hattenhauer. Euroopa privatique iuris õigusajalugu. · Cicero: Carmen necessarium Tallinn: Juura, 2007. · Tacitus: Duodecim tabulae finis · P. Bonfante. Rooma õiguse ajalugu. aequi iuris Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi · Pomponius, Digesta 1.2.2 kirjastus, 1930. · Livius, Ab urbe condita 3.31-39 · E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. · Decemviri legibus scribundis Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000. Leges XII tabularum · M. Kaser. Das römische Privatrecht. · I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted Bd. · III tahvel reeglid (korratu) 1. (2. Aufl.). München: Beck, 1971. võlgniku vastu (legis · F. Wieacker. Römische actio per manus iniectionem) Rechtsgeschichte
Cicero, Rooma kuulsaim kõnemees, õppis Kreekas, kirjutas u 150 kõnet, nii poliitilisi- kui kohtukõnesid. Stiil oli segu erinevaist Kreeka stiilidest. Säilinud kõned on kirjanduslikud töötlused, mis on mõeldud avaldamiseks. Kohtukõnede kõrval tegeles ta filosoofiliste tekstide ja kõnekunstiteooria alase kirjandusega. Proosat kirjutas Caesar, nt Gallia sõdadest. Ta olevat olnud ka äärmiselt hea kõnemees. Titus Livius kirjutas meeletult mahuka teose Rooma ajaloost ,,Ab Urbe Condita Libri" ta tahtis kirja panna Rooma rahva virkuse. Veel kirjutas Sallustius. Luulet kirjutas Catullus hellenistlik õpetatud luule. Ta tõi kreeka arhailise lüürika meetodi ladina keelde, tõlkis ka Sappho luulet. Kaasaegsetest mõjutas ta tugevalt Vergiliuse varasemat loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile. Tibullus ja Propertius mõjutasid eriti renessanssi. Tibulluse eleegiad olid üsna kerged, Propertius oli raskepärasem. Teda mõjutasid hellenistlikud poeedid.
· dictum,factum- öeldud tehtud · in vino veritas,in aqua sanitas- veinis peitud tõde ja vees tervis ? · o-tempora,o mores! Oh ajad oh kombeid? · Per aspera ad astra- läbi raskuste tähtede poole ? · Persona nin grata- ebasoovitav isik ? · Pro patria-isamaa eest · Quo vadis-kuhu lähed · Sapienti sat-taragale pisab vähesestki ? · A priori- enne kogemust, ette kinnitama jne · Ab urbe condita- linna asutamisest ? · Alea iacta est- liisk on langenud (ceasar) · Alma mater- toitev emake ? · Alter ego- teine mina/lähim müttekaaslane · Ars longa,vita bervis est-kunst on pikk elu on lühike ? · Ave, caesar,mortituri te salutant?- tervitust ceasar,surma mõistetavad tervitavad · Tabula rasa- puhas leht ? · In spe- lootuses · Bona fide status quo- heas usus · Terra incognita- tundmatu maa ? · Status quo-asjade seis
1) Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud a) periodiseering riigivõimu vormide alusel on Rooma õigust uurivas teaduses – romanistikas – kõige levinum ning seda kasutatakse sageli ka paralleelselt teiste periodiseeringutega. Kuningate ehk rex'ide aeg (753-510 eKr) Legendi järgi rajati Rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt aastal 753 eKr. Selle järgi käis ka roomlaste ajaarvamine: "ab urbe condita" ehk linna rajamisest. Rex’ide ajastu roomlased olid talupojad, kes asustasid Latiumi künka ümbrust. Sel perioodil oli Rooma vaid väheste elanikega linnriik. Neid valitses absoluutse võimuga kuningas, kelle käes oli nii ülempreestri amet kui ka poliitiline ja militaarne võim. Samas ei olnud kuningaamet päritav, vaid kuningas valiti rahvakoosolekul. Nö vanade suguvõsade (gentes) pead moodustasid kuningat nõustava organi, mida kutsuti senatus ehk senat.
Arvatavasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Thalesel oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli joonia koolkonna rajaja. Elas 624 eKr – 546 eKr. (2) Titus Livius- Titus Livius Patavinus (59 eKr Patavium – 17 pKr) oli vanarooma ajaloolane. Ta kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost, "Ab Urbe Condita Libri CXLII". http://et.wikipedia.org/wiki/Titus_Livius Titus Livius (59 e.m.a- 17 m.a.j.). Sündis Pataviumi (praegu Padova) linnas. Võib arvata, et oli pärit küllalt jõukast perkonnast, sest oli saanud omandada hea retoorilise ja filosoofilise hariduse ning elas Roomas, kus sai pühenduda ainult kirjanduslikule tegevusele. Kodulinn Padovas valitsesid peamiselt patriarhaalsed tavad ja
dramatiseerisid seda, nooremad annalistid. Mitte ükski neist annaalidest pole säilinud, hilisemad kasutasid seda rohkelt, see visioon on meile suurtes piirides tänu nondele teada. Kaks autorit kelle säilinud teoste kaudu , need meil on teada Dionysios Halikarnassos, kreeka keeles ,,Rooma muinsused“ , kus hakkas rooma linna rajamisest , eesloost pihta ja tõi käsitluse Puunia sõdade alguseni välja 264. Teine on Titus Livius- ladina keeles, ,,Ab webe condita“ raamatud linna rajamises. Tõi vabariigi lõpuni oma käsitluse välja. Elasid Augustuse ajal.Mõlemad käsitlevad sama asja , faktuloogia on sarnane, lähtuvad sellest analistlikust traditsioonist, Dionysios on tervikuna säilinud, Tituse oma katketena. Titus Livius – on tuntum, roomlane, kirjutas ladina keeles, tema ajalugu muutus roomlaste rahvuslikuks mütoloogiaks. Oli konservatiivne oma vaadetelt, idealiseeris muistseid rooma vooruseid,
annaabi.ee 
