Leidsid 32 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Chopini ja Lizti võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etüüd, duur, muusika, chopin, prelüüd, rapsoodia, moll, valss, liszt, helilooja, sümfoonia, allegro, prelüüdi, klaveril, poeem, klaverikontsert, pianist, harmoonia, nokturn, polonees, prelüüdid, chopini, etüüdid, kontsertetüüd, sonaat, liszti, paganini, sümfoonilise, meloodia, masurka, adagio, muusikaajaloo, klaverit, kõla, dramatism,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus esitatakse Schuberti loomingut. Umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8.sümfoonia ,,Lõpetamata'') 22 klaverisonaati Lõhipalad klaverile Klaveripalad neljale käele( Fantaasia 4 käele - f-moll) 19 ooperit 7 missat F.Chopin Poola helilooja, 19.sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Lõi ainulaadse klaverifaktuuri, oluline roll on harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Anneli Veinsteins FREDERIC CHOPIN Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2010 Elulugu Frédéric Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 elazowa Wola, Varssavi lähedal 17. oktoober 1849 Pariis) Fryderyk Franciszek Chopini sünnitunnistusel on kuupäevaks märgitud 22. veebruar, aga nii ta ise kui ka teised andsid kuupäevaks alati 1. märtsi. Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Fryderyk sünnib teise lapsena neljalapselisse perre. Tal on kolm õde Ludwika Marianna Chopin (hiljem: Jedrzejewiczowa) (1807-1855), Justyna Izabella Chopin (hiljem: Barcinska) (1811-1881) ja Emilia Chopin (1812-1827). Ema, Tekla Justyna
Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse-
Ferenc Liszt Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Lühitutvustus · Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju
Frédéric Chopin (1.märts 1810-17.oktoober 1849) Frédéric Chopin oli Poola helilooja ja pianist.Ta pani aluse Poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Frédéric Chopini isa oli prantslane ja ema poolatar.Isa oli tal mõisas koduõpetaja. 1810. astal kolis pere Varssavisse ja Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud. Chopini muusikaline anne avaldus varakult.Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech Zywny, kes juhendas Chopini aastail 1816-1822. Chopin esines
Ferenc Liszt Stefani Kask Muusika Pirita MG, 11.A Ferenc Liszt (ka Franz Liszt) Sündis 22. oktoober 1811. Ja suri 74 aastaselt, 31. juuli 1886. Ta oli romatismi aegne ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Biograafia
....................... 7 Suurvormid........................................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Fryderyk Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks, kuna tema teoseid tuntakse tänapäeval üle maailma. Chopin on poola muusikakultuuri (ning ka üleüldise kultuuri) surematu osa, vahest isegi selle populaarseim osa ülejäänud maailmale. 3
Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Kontserdisari Jubilate FRYDERYK CHOPIN 200 Maiken Vuks 10.B Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina käisin kuulamas Jubilate kontserdisarja Fryderyk Chopin 200 kontserdit 11.märtsil 2010 kell 18:00 Eesti Muusika ja Tantsuakadeemias. Esitusele tulid Fryderyk Chopin'i teosed tema 200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60
Vanemad olid haritud ja intelligentsed, ema oli ka muusikaliselt andekas; Chopinil oli oma aja euroopa eeskujulik kasvatus ja haridus. Pärast Chopini sündi kolis pere Varssavisse. Klaveriõpingutega alustas juba lapsena; tal oli väga hea õpetaja, kes tutvustas Chopinile ka Bachi HTK-d (C. kirjutas selle käsitsi ümber). 1822 hakkas õppima muusikateooria aineid Varssavi kons.-i direktori juures, peagi sai too aru, et Chopin on geniaalne muusik ning võttis ta kons.-i vastu. C. õppis seal pianistina 18261829. Viimasel aastal kirjutas Teise klaverikontserdi f-moll (Esimene klaverikontsert on loodud hiljem). 1829 kontsertreis Viini, kus võeti hästi vastu; sel ajal oli Viin veel viimaseid aastaid maailma muusikapealinn, hiljem oli selleks Pariis. 1830 novembris lahkus Chopin jäädavalt Poolast, 1831 märtsis algas juba poola rahva mäss vene tsaarivõimu vastu
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik , heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri ja viiulimängu.Peagi osales ta
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi
..........................................11 Kokkuvõtteks Heino Ellerist ............................................................................12 Kasutatud allikad .........................................................................................13 2 Sissejuhatus Meis igaühes on midagi püsivat ja midagi muutuvat. Püsiv on kas või iseloom ja käekiri, helilooja puhul -- talle ainuomane ütlemisviis muusikas. Ega Heino Ellergi ole erand. Kõneldes tema puhul püsivast, nimetagem temagi ütlemisviisi ja rõhutagem selle rahvuslikkust. Oli Eller kui tahes puhtakujuline instrumentalist, temagi instrumentaalse mõtlemise ja kõneintonatsiooni vahel võis toimuda süntees. Süntees avaldub veel teisegi nurga alt -- rahvaviis ühelt poolt, helilooja kujutlus, õigemini nägemus sellest, teiselt poolt.
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris.
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem)
mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli
Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust romantikute huviobjektiks sai rahvalooming ja tänu sellele mitmekesistus ka rütm (nt. triool ja kõik punteeritud rütmid) suurenesid orkestri kooseisud lemmik pilliks sai klaver, kuigi sümfoonia orkestri vaimustus oli kaa suur. dünaamika - helitugevus ja selle muutumine. on väga vaheldusrikas ja palju on kontraste. tähelepanu keskpuntis oli programmiline muusika . - see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest võib juhtuda ka nii ,et autor mõtleb ise süzee välja. romanismiajastu põhizanriks on ooper. tekkisid uued zanrid muusikas : soololaul klaveri saatel, sümfooniline poeem(üheosaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), 'sõnadeta laul''(kammerlik väiketeos klaveril), klaveritranskriptsioon(suurteose ümberkirjutus klaveril), operett
,,Rändaja udumere kohal". Arhitektuur Neuschwansteini loss (tõlkes,,Uus luigekivi") asub Saksamaal Baieris. Kutsutakse ka Muinasjutulossiks. Lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II. Londoni parlamendihoone ja BIG BEN (historitsism). Arhitektid: Charles Barry ja Augustus Pugin. Torn on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit. 1.1. Romantismiaja muusika kujunemine Muusika hakkas arenema järk-järgult klassitsismi traditsioonide pinnalt. Romantismiaja muusikud võtsid Viini klassikultelt üle zanrid ja muusikavormid nt klassikaline sonaaditsükkel (kahe põhihelistiku ja neid esindavate teemade vastandamine). Sonaaditsükkel koosneb põhiliselt kolmest lõigust: 1. ekspositsioon peateema ja kõrvalteema esimene esitlus teoses. 2. töötlus heliteose keskmine osa, kus arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid. 3
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas?
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine.
Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale- impressionismile. Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli (viiuldaja-virtuoos (tuntud
Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka kohalikele pühakutele pühendatud teoseid. Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
