Milleks FORMAT C: ? Sõna FORMAT tuleb Inglise keelest ning tähendab Eesti keeles FORMAATI. Format ketta puhul tähendabki ketta seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti "puhtana" peale panna, kui soovid installida windowsi asemele linuxit või vastupidi, siis selle jaoks tuleb teha
mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja faili nimeks on seal samuti sam. Ta sisaldab lokaalkasutajate kasutajanimesid ja nende kodeeritud paroole (registris ei hoita paroole puhta tekstina vaid nende krüpteeritud kujul)
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................
diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval. Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar- vutit, klaviatuuri ja monitori koos mõningaste töövahendite ja lisaseadmetega multimeeter, printer, puhastusvahendid (suruõhk, puhastuslapid ja -kettad), alglaadedisketid, erinevate operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi
USB välkmälu (USB drive) mälupulk, USB-ajam. Välkmälukaart, mida saab ühendada arvuti USB pordiga. See väikesemõõtmeline seade emuleerib* väikest kettaajamit (siit ka nimetus "drive" ehk "ajam") ning võimaldab hõlpsasti transportida andmeid ühest arvutist teise. Kuna USB-ajamid sisaldavad oma protsessorit, siis uuemate opsüsteemidega arvutite puhul ei vaja USB-ajamid mingeid draivereid, kuid vanemate süsteemide jaoks nagu Windows 98 ja Mac OS 8 on draiverid veebis saadaval. *Emuleerimine, emuleering - ühe andmetöötlussüsteemi jäljendamine teisega, nii et see võtab vastu samu andmeid ja annab samu tulemusi. Tavaliselt toimub emuleerimine riistvara või püsivara abil. *Emulaator - seade või programm, mis imiteerib teise seadme või programmi tööd. Mälukaart (memory card) eemaldatav mälumoodul kasutamiseks sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides, elektronmärkmikes jt. mobiilseadmetes
Ülevaloleval joonisel on näha uus jaotis (2. päis). See on samasuguse kujundusega, mis 1. jaotises (Sama mis eelmine (Same as previous)). Kui on soovi, et jaotiste päised või jalused pole sama kujundusega, st on erinevad (nt 1. jaotises lehtede nummerdamist ei näidata), siis tuleb lülitada välja nupp Lingi eelmisega (Link to Previous). NB! Nupu Lingi eelmisega sisse/välja lülitus toimub päises ja jaluses eraldi. Valik Erinev esileht (Different First Page) loob erineva päise või jalusega esilehe iga jaotise alguses. Päiseid saab koostada ka lehe vasakusse või paremasse lehe vee- Teksti suund risesse (serva). Selleks päise/jaluse redigeerimisreziimil valida Lisa (Insert) vahekaardilt Tekstiväli (Text Box) Joonista tekstivä- li (Draw Text Box). Joonistada tekstiväli sobivasse kohta. Teksti suunda saab muuta Teksti suund (Text Direction) valikuga (vt parempoolset joonist)
Mis on Adobe Photoshop Adobe Photoshop on professionaalne kihtide süsteemil baseeruv pilditöötlusprogramm, millele panid alused vennad Knollid juba aastal 1987. Algul enda tarbeks loodud programm müüdi maha ettevõttele Adobe Inc. ja juba aastal 1990 paisati see turule nimega Adobe Photoshop 1.0. Hetkeks on väljas versioon Adobe Photoshop CS6, millest on saanud vaieldamatult maailma parim pilditöötlusprogramm. Sellest tunnevad rõõmu nii Windows kui ka Mac kasutajad. Hetkeks on seda nii palju arendatud, et see suudab töötada ka kolmemõõtmeliste (3d) objektidega ja töötada isegi videoga. 9 Kasutusalad ja võimalused Kui mult küsida, et mida Adobe Photoshop võimaldab, siis võin julgelt väita "KÕIKE!". Vähemalt mis puutub multimeediasse ja eriti arvutigraafikasse. Vaatame mõningaid näiteid:
Muidu muutuks see pudelikaelaks, sest puhvrist lugemise/kirjutamise vahepeal kulub ju lisaks aega muude tegevuste peale, ja kui puhver õigeks ajaks tühjaks/täis ei saa, peab ketas tegema terve pöörde, et vajalik koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. Windows 9X: Control Panel/ System/ Device Manager/ Disk Drives/ Advanced Settings=>(check/uncheck) DMA Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel
ru.wikipedia.org/wiki/Википедия:Текст_лицензии_GNU_Free_Docume ntation_License_1.3 О книге Красным шрифтом указана информация, которая является кандидатом на удаление в следующих версиях книги. Сокращение WServer означает последнюю на сегодняшний день серверную версию Windows. WСlient — клиентскую. Это справедливо, т.к. 90% описания не меняется десятилетиями. Windows Server Окно Задачи начальной настройки всегда можно открыть, запустив в окне Выполнить команду oobe. Для сервера доступно 3 варианта интерфейса: один с GUI и два варианта без него
· vajadusel varustatakse joonis nõuetekohaste mõõtmetega; · kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16);
ei tea, millised küsimused võivad tulevikus joonestamise ajal ette tulla. Kindlam on see aken lihtsalt sulgeda klõpsuga ülanurgal (vasakul või parema serval) asuval ristikesel 2) Kui arvuti oli vahepeal suletud ja avati uuesti, ja juba oli tehtud mingi(d) joonis(ed), siis Esiteks – klõpsata kas rippmenüü ribal nimel File ja siis avanenud rippmenüül real Open, teha uus klõps, avaneb failivaliku akna Select Files, mille kuju sõltub kasutatava WINDOWS liigist ÜLESANNE I Pinnatükk 14 Failivaliku aken Windows Vista puhul Failivaliku aken WINDOWS XP puhul Failivaliku aken Select Files kaustast LEFF_MASTER_BILD, failid kuvatakse moodusel „üksikasjad” (Details) ja valituks osutub fail N39_16.DWG (nimi on sinine) (failivalik sirvimisega: kaust → alamkaust → . . . → joonis). „Üksikasjadeks” on peale
). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring
) Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl+A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu. Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 1. Märgi esimene osa lahtreid. 2. Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi. 3. Nüüd märgi ülejäänud lahtrid. Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul. Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud! Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui
Lisaks pakub CLR programmi loomiseks vajalikke klasse. Lisaks klasside kasutamise võimalusele on paljud neist ka päritavad e. nendest on võimalik pärimise teel luua oma klasse. Kõrval asuvalt diagrammilt on näha, et raamistik lisab uue kihi programmi ja riistvara vahele, mis loomulikult ei mõju hästi programmi jõudlusele. Hea uudis on see, et Microsofti .NET raamistik integreerub üsna ilusti Windowsi sisse muutudes osaks Windowsist. Enamgi veel, kui võtta Microsofti viimane Windows e. Vista siis raamistik ongi Windows! See tähendab seda, et kõik klassid ja meetodid, mida Microsoft kasutab oma operatsioonisüsteemi loomisel, on kasutamiseks ka kõigile teistele arendajatele, mis omakorda annab kätte väga võimalusterohked vahendid kiiresti funktsionaalsete programmide ehitamiseks. CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti
konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest. Igasugusel fakti esitaval väitel on sisu ainult siis, kui on võimalik öelda, kuidas selle väite kehtivust kontrollida. Metafüüsilised väited, mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud. Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. 1945 Konrad Zuse began work on Plankalkul (plan Calculus). The first algorithmic programming language, with an aim of creating the theoretical preconditions for the formulation of problems of a general nature. John von Neumann wrote "First Draft of a Report on the EDVAC." Grace Hopper recorded the first actual computer "bug." 1946 In February, the public got its first glimpse of the ENIAC, a machine built by John Mauchly and J. Presper Eckert that improved by 1,000 times on the speed of its contemporaries.
Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste (eksimis)võimalustega tekstiakent - nii jääb rohkem aega tähelepanu pühendada keele enese konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida. Kes aga tahab omale koodi kirjutamiseks rohkem abivalmis ning lisavõimalustega keskkonda, sellele soovitame lugeda peatükki nimega Visual Studio C# Expressi install samm sammult juhis vastava keskkonna paigaldamiseks ning esimese rakenduse käivitamiseks. Edasine kirjutamine sarnaselt konspektis olevale. Põhivõimalused Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema. Tunne, et suutsin programmi ise, omade roosade kätega käima panna, on hea. Ja annab kindlustunde, et järgmisel korral saab asi ainult paremaks minna
järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. 14. Arvutivõrkude ja interneti ajalugu * 1961 – 1972 – the development of packet switching. 1961 – Kleinrock – queuing theory shows effectiveness of packet-switching 1964 – Baran – packet-switching in military nets 1967 – ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency 1969 – first ARPAnet node operational 1972 – ARPAnet demonstrated publicly, first e-mail program * 1972 – 1980 – Internetworking, new and proprietary nets 1970 – ALOHAnet satellite network in Hawaii 1973 – Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet 1974 – Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks * 1980 – 1990 – new protocols, a poliferation of networks 5
Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
