ja mis on tõde. Siis hakkas ta teistele oma õpetust kuulutama. Oma tõeotsingutel loobus Buddha kõikidest kehalistest naudingutest. Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Öeldakse koguni, et ükski inimene ei ole neid kõiki läbi lugenud. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab öelda, et ta on budist. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nim safraniks. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad
Buddha Skjamuni Buddha Skjamuni on buddahade jumam Buddha Skjamuni sünninimi oli Siddhrtha Gautama Ta sai Buddha jumalaks 35-aastaselt Budism euroopas Dermin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks Tänan vaatamast ja kuulamast !
Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai- laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks. Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a
Buddha pärines PõhjaIndia valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni umbes 35 aastaselt. Peale seda lõi oma koguduse. Oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ja ka läände. Termin “budism” on pärit läänest ja võeti kasutusele 19. sajandil. Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks või lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest on võimalik vabaneda, kuna kannatusel on põhjus. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus.
Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nland, Vikramasla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid.
pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi levik · Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi
pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi levik · Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi
6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk · Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Buddha tähistab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud inimest. · Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. · Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.
Ajalooline Buddha Skjamuni õpetas meile, et püsitus ja muutumine on elus paratamatud. Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja muutusi budistlikes institutsioonides, filosoofilistes süsteemides, budismi pühades legendides ja müütides ning budismi teostamise meetodites. Budismi ajaloo mittetundmine võib põhjustada eksiarvamusi ning viia isegi fundamentalismi ja sektantluse tekkeni budismis. See juhtub, kui budismi teostajad ja kogukonnad ajavad müüdid ja legendid segi ajalooliste faktidega. Budism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5
kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud). Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku: · Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. · Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. · Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid. · Mitte magada mugavas voodis. · Mitte vastu võtta ega ka mitte puudutada kulda ja hõbedat. Karma
taoism,budism ja konfutsianism. Budism Õpetas usklikele, et nad saavad mitu korda ümber sündida ning siinses elus heategude sooritamine annab paremaid võimalusi järgmises elus. Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli india prints, kelle nimi oli Siddhartha Gautama (hiljem Buddhana). Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e. ettekirjutust. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust vältida, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. Konfutsianism On Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja
Maailma parandamist tuleb aga alustada enese muutmisest. INIMESE SUHE LOODUSEGA Budism näeb maailma tervikuna. Hoolimata suurtest erinevustest budistlike traditsioonide vahel, tunnistavad kõik, et kõik elavad olendid kogevad kõige tähtsamaid seisundeid sündi, vanadust, kannatust ja surma. Budism suhtub armastuse ja kaastundega nii loomadesse, inimestesse kui taimedesse ja maasse üldse. Budistid püüavad elada loodusega kooskõlas, kuigi budistlikes tekstides pole kuigi palju keskkonnaga seotud mõtteid kirja pandud. Selle põhjuseks on aga, et Buddha eluajal ja mitmeid sajandeid peale tema surma elati selles kultuuris palju suuremas harmoonias keskkonnaga, kui praegu ette kujutada osatakse. Inimesed tundsid väga tugevat sidet loodusega. Seda illustreerib ka Buddha elu, kus kõik märkimisväärsed sündmused juhtuvad maal ja on seotud puudega: tema sünd Lumbini salus, kus ema haaras kinni
Ammu enne protsessilise maailmapildi välja kujuneeist tänapäeva füüsikas või filosoofias oldi budismis arusaamisel, et eksistentsi juhttunnuseks on protsessiline kulg, muutuvus, üleminek ühest olekuvormist teise. Kõik tekkinu areneb, muutub ja kaob kunagi. Nähtuste püsikindlus ja ürgkehtivus on näiline. Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuõigena näiv osutub teisel ajal või teises kohas illusoorseks ja vääraks. Budistlikes suutrates on hulgaliselt kohti, mis selgitavad, mil viisil elu sünd, kasvamine, iseseisva elu alustamine, vaevanägemine, puudused, frustratsioon, puuduse all kannatamine, ihaldatust ilma jäämine, haigused ja surm toob endaga inimestele kannatusi kaasa. Inimlike kannatuste rada tähistavaks mõisteks on sansaara, millele vastandub kõigi maiste kirgede ja kannatuste lõpliku ületamise seisund nirvaana. Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus
Näljased vaimud on need surnud, kes on maetud ilma kombekohaste matuserituaalideta ning kellel ei ole perekonda, kes neid austaks. Iga aasta seitsmenda kuu viieteistkümnendal päeval tuuakse neile ohvriande, loetakse palveid ning viiakse läbi liturgiaid, et anda vaimudele rahu ning hoida neid inimestele kurja tegemast. Selle püha ettevalmistamisest võtab osa kogu kogukond. Ennustamine Tänapäeval võib Hiinas taoistlike templite ümbruses kohata taas ennustajaid. Neid võib olla ka budistlikes templites, kuid taoistlikke preestreid peetakse paremateks ennustajateks. Tavaliselt kasutatakse sadat ennustuskepikest. Neist hoitakse kinni ja neid raputatakse, kuni üks välja kukub. Igal kepikesel on number, mis on seotud mõne taoistliku jumala, nagu näiteks Taeva valitseja, või taoismi rajaja Lao-zi Nefriitkeisri sõnumiga. Ennustajad rõhutavad, et õnn on iga inimese enda kätes ning et seda mõjutavad ka teod. Ennustaja annab
Tavalisem meditatsiooniobjekt on hingamine. 3.10. Perekond Buddha algne kutse kõlas: " Tulge ja elage püha elu, tehes lõpu kannatustele". Need, kes sellele kutsele järgnesid, jätsid oma kodu ja perekonna ning hakkasid üksikmunkadeks ja nunnadeks. Teised jäid perekonna juurde ja järgisid liikumist ilmikutena. Nende vahel tehti selget vahet, seda kajastab värss paali kaanonist. Perekond moodustab kõigi budistlike kogukondade tuumiku, kuigi enamikus traditsioonilistes budistlikes ühiskondades peetakse abielu ilmalikuks institutsiooniks. Abiellumine on läbinisti ilmalik toiming, mida ei juhi usuteener. Täielikult puuduvad pühad tõotused Jumala ees, sest budism ei ole teistlik religioon. Samal põhjusel oli ka abielulahutus mõnes budistlikus kogukonnas, vähemalt enne Euroopa koloniaalaega, täiesti ilmalik toiming ning see andis naisele niisugused õigused, millest nende suguõed läänes võisid sel ajal ainult unistada.
Fitchi sõnul on Shwedagoni Fifth level pagood "arvatavasti kauneim paik maailmas". Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budistlikes pühamutes paiknevad erisugused Buddha kujud, mida on loodud tuhandeid. Üks erakordne näide on 10. saj. pärinev lamav Buddha kuju Pegu linnas (Birma). Kuju tuntakse nimetuse all Shwethalyaung. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna buda vastena. Mõlemad on tuletatud Sakjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, budadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (1). 1.1. Õpetuse põhimõisted: 1. Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine", mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest, need on: 1. tõde kannatuse põhjusest, 2. tõde kannatusest,
Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti
ka teised rahvakihid. Varase budistliku kunsti tänaseni säilinud monumentide seas on kõige muljetavaldavamad Kesk-Indias asuvad Sanchi suured stuupad ehk hauakünkad. Stuupad on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikust arhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, püsib stuupa algne mõte samana kõikides budistlikes riikides. Neid hakati ehitama üsna varsti pärast Buddha surma, tema elu ja surmaga seotud olnud paikadesse. Algselt olid nad lihtsalt poolekerakujulsed mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega. Kuigi Asoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, saavutasid nad oma küpsuse alles II saj keskel eKr. Vanim stuuba asub arvatavasti Bharhutis Põhja- Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Paremad on lood Sanchi stuupakompleksiga,
*Japan Buddha Ama Cha Seda unikaalset teed toodetakse ainult Jaapanis ja kasutatakse budistlike tseremooniate läbiviimisel. Teed valmistatakse metsiku hortensia (Hydrangea macrophylla) lehtedest. Seda teed juuakse Buddha sünnipäeval 8. aprillil. Pidu nimetatakse Kambutu-e või Hana matsuri (Lillede pidu). Pidupäeva tähistatakse budistlikes templites ja kloostrites üle kogu Jaapani. Sellel päeval kaunistatakse kõikide templite Väikesed saalid (Hanamidod) lilledega. Saali keskele paigutatakse bassein. Basseinis seisab vastsündinud Buddha kuju , mille pead kastavad templisse sisenevad inimesed magusa , hortensia lehtedest valmistatud Amacha teega. Legendi kohaselt kastsid üheksa taevast draakonit kohe pärast lapse sündimist tema pead veega. Teed peetakse pühaks ja varem arvasid inimesed, et sellel on maagilised omadused
Muinasaja kirjanduse antoloogia: Babüloonia loomiseepos Istari laskumine manalasse Etana eepos Adapa müüt Gilgamesi eepos 26. veebruar India budism Budismi lühikene ajalugu EDVARD KONZE LINNART MÄLL Budismi pühad raamatud I, II ja III Loomingu raamatukogu nr 77 Hammopaada Ajalooline Buddha ja legend lähevad suuresti lahku. Paljudes budistlikes riikides on olemas paralleelkalender: aastad pärast Buddhat (VII-VI sajandi aastaarvud eKr). Ajalooline Buddha on Buddha 2. Pakutud on neli võimalikku dateeringul. Buddha elas ja tegutses Gangese jõe orus. Buddha isa on väikse sakya hõimust pärit. Ta sündis paigas nimega Lumbini. Ema suri 8 päeva pärast sünnitust. Isale ennustati, et Buddhast saab suur tark või valitseja, isa hoidis ta eemale maiste kannatuste nägemisest
aastaselt - Brahmaseisund kõlbelise kategooria üldnimetus Kaastunne Sõbralikkus Rõõm Võrdne suhtumine SÜMBOLID: · Jalajälg - Seaduserattad · Kuu · Seaduserattad BUDDHAD: · täielikud budad (Buddha) - õpetavad seda, mida nad teavad · õpilasbudad - järgides õpetusi · erakbudad - ei õpeta edasi mitte midagi - taevased buddhad ÕPETUS: · Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana) · Budismi põhiseisukohad: - esimene jutlus = ,,seaduseratta käima lükkamine" (Dharmaratas) ( püütakse leida tee kannatusest välja, kokku võttis 4 õilsast tõest
Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1. tõde kannatusest, 2
Residentsuse määratlemisel kasutatakse tihti ka alalise elukoha määratlust s.t.füüsiline isik loetakse residendiks kui ta on asunud 183 ± 10 päeva riigis kas siis jooksva 365 päevase perioodi jooksul või siis antud riigi kalendriaasta, maksu-aasta või tulu-aasta jooksul. Seejuures on oluline teada, et need mõisted ei ole identsed. Maksuaasta algab Suurbritannias 6.aprillil ja Uus-Meremaal 1.aprillil, Austraalias 1.juulil ning Budistlikes riikides algab uus aasta kevadel. Mõnedes riikides lähtutakse füüsilise isiku residentsuse fikseerimisel pideva asumise mõistest, s.o.isik on resident, kui ta on asunud antud riigi territooriumil pidevalt 12 jooksva kuu jooksul. Sellist formuleeringut kasutavad Argentiina, Pakistan, Ukraina, Iirimaa, Indoneesia, USA jt. Selliste erinevate määratluste tõttu võib tekkida olukordi, kus isik on korraga resident kahes riigis
saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Šākjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on: 1. tõde kannatusest, 2. tõde kannatuse põhjusest, 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Basiilika – hoone, mis on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega
loobumine. Budism rõhutab enesedistsipliini ja eneseparanduse tähtsust. Läbinud reinkar- natsioonide tsükli, võib budist jõuda nirvaanasse (pühaduse ja kirgastumise seisund, kus ollakse vabanenud ihadest ja maapealse elu vaevadest). Budism, mis on levinud eeskätt Kagu-Aasias, ei toeta kastide süsteemi. See annab inimestele võimaluse sotsiaalseks liikumiseks (ühest klassist teise). Erinevat sotsiaalset positsiooni omavad inimesed võivad teha koostööd. Budistlikes maades, kus usutakse reinkarnatsiooni ehk uuestisündi, on valdav suhtumine, et inimesel on praeguses elus selline staatus, mille ta on ära teeninud oma tegudega eelmistes eludes ja võitle- mine oma elu muutmise eest on seetõttu mõttetu. Halbade tegude vältimisega ja harmoonia saavutamisega olemasolevates oludes on aga võimalik suurendada oma šanssi sündida järgmises elus kõrgemas staatuses.