Brutselloos Ülevaade Nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus Haiguse peiteaeg on 2-8 nädalat Brutselloosihaiged loomad eritavad mikroobe rooja, uriini ja piimaga Nakkusallikad Sagedamini kitsed ja lambad Harvemal juhul lehmad ja sead Brutselloosi võivad põdeda ka koerad, kassid, rotid, hobused, linnud ja põdrad, kuid nende osa on nakkusallikana inimesele väga väike Tekkemehhanism Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, mille abil liigub edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna Hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletiku Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida mädapaise Sümptomid Sagedased vaevused on lihas- ja liigesvalu, iiveldus, alaseljavalu, palavik, higistamine, külmavärinad ja peavalu Vahel esineb ka köha, kurgu...
......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos.......................................................................13 Jersinioos..........................................................................14
Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib?
· sepsis, raske kuluga bakteriaalsed infektsioonid; · autoimmunhaigused; · hematoloogilised maliigsed haigused (ägedad leukeemiad), pahaloomulised kasvajad; · perekondlik või idiopaatiline neutropeenia; · alkoholism, foolhappe ja B12 vitamiini defitsiit; · kiiritus, radioteraapia, kehaväline vereringe, ravimid; Monotsütoosi (> 1,0 x 109 /l) põhjused: · krooniliosed bakteriaalsed infektsioonid (tuberkuloos, brutselloos, bakteriaalne endokardiit jt); · kroonilised põletikud, koekahustusega kulgevad seisundid; · Hodgkini tõbi, müeloom; · müelodüsplaasiad, krooniline müelomonotsüütleukeemia; · süsteemsed sidekoehaigused; · ravimid. Monopeenia (< 0,2 x 109 /l) põhjused: · karvrakuline leukeemia; · aplastiline aneemia; · AIDS; · ravimid, radioteraapia. Eosinofiilia (> 0,4 x 109 /l) põhjused: · allergia, hüpersensitiivusreaktsioonid;
Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 22. Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad
Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 23 .Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad – kopsupõletik,
kõrvale. Hunt ökosüsteemi osana Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Nad tõstavad oma saaklooma asurkonna füüsilist potentsiaal ning hoiavad ökosüsteemis tasakaalu. Paraku on asjal ka negatiivne pool. Küttides haigeid loomi võivad hundid ise muutuda haiguste ja parasiitide kandjaiks. Näiteks sel viisil levib edasi brutselloos, siberi katk, marutaud ja soolenugilised. Hundid on vajalikud ka kotkastele, merikotkastele ja teistele raipesööjatele, tagades neile aasta ringse toidu. 7 Hunt ja inimene Inimesed on hunti alati kartnud. See tõttu on tal ka rahvasuus nii palju nimesi: hallivatimees, võsavillem, kriimsilm, kuna kardeti et teda nimetades ta ka kohale tuleb. On olemas ka ütlus: ,,Kus hundist räägid."
päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm; 23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on: 1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused; 2) teetanus(bakteri põhjustatud äge nakkushaigus, kaasneb lihaskangestus); 3) brutselloos(peamiselt lammastelt inimesele leviv haigus, mis kahjustab liigeseid ja närvisüsteemi); 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas(algloomade poolt põhjustatud äge kõhulahtisus); 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja
päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm; 23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused : Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on: 1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused; 2) teetanus; 3) brutselloos; 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas; 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused;
..+70 kraadi pH< 4,0 hävib kuivatamisel LISTERIA MONOCYTOGENES-LISTERIOOS Kriitilised toiduained pehme juustu pealispin pasteedid. Pakendatud salat toorvorstid. Temperatuuri ja pH toime Paljuneb külmkapi temeratuuril, ka +0 C juures Hävib ...70 kraadisel kuumutamisel.......C 20 minutiga Hävib...100kraadisel kuumutamisel.......C juures 3 minutiga pH< 4,6 BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Kriitilised toiduained toorpiima tooted sellest eriti lamba- ja kitsepiim Temperatuuri ja pH toime Säilib jäätises-400C juures 16 nädalat Hävib >...üle 70 kraadi....C juures 1 minutiga pH<5,0 YERSINIA ENTEROCOLITICA-JERSINIOOS Kriitilised toiduained pooltoores sealiha toored subproduktid (sooled) külmas säilitatud saastunud toiduained vaakumpakendis liha ja lihasaadused (böff)
(hea) - krooniline aktiivne hepatiit (halb) (C-hepatiit) Tsirroos ja primaarne maksarakuline vähk (C-hepatiit), mida soodustavad alkohol, toksiinid Diagnoosimine ja ravi Laboratoorne: ASAT, ALAT, bilirubiin (ka uriinis), -GT, AFOS, lisaks albumiin, protrombiin - veres Viirusseroloogia: spetsiifilised Ak ja Ag Diferentsida infektsioonidest: - teised viirused (herpes, Coxsackie, kollapalavik jt) - bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid) - parasiidid (malaaria, amöbiaas, ehinokokoos) - medikamendid ja alkohol Ravi: - sümptomaatiline, voodireziim, lõpetada alkohol ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi paranemine <50%, interferoon Profülaktika: - hügieen (A-hepatiit) - vereülekanded, ohustatud meditsiinipersonal ja i/v süstijad narkomaanid (B, C, D-hepatiit) - immuniseerimine (A, B, D- hepatiit)
võimatuks nende likvideerimise. Väga sageli kuulub inimesel zoonoosi põhjustav mikroorganism loomade normaalsesse mikrofloorasse. Inimese nakatumine zoonooside tekitajatega võib toimuda väga erineval viisil. Alljärgnevalt on toodud vaid mõningad näited olulisemate nakatumisviiside kohta. • otsene kontakt loomadega või nende eritistega ja osistega: katk, erüsipeloid, vesikulaarne stomatiit, streptotrihhioos, leptospiroos, brutselloos, ornitoos, Pasteurella multocida jt; • fekaal-oraalne: strongüloidiaas, giardiaas, amöbiaas, toksoplasmoos, krüptosporidioos, Cam- pylobacter fetus, Campylobacter jejuni, Yersinia enterocolitica, salmonelloosid jt; • inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia:
Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos. Brucella. Kandidoosid. Candida albicans. 44. Pildi kirjeldus (bdellovibrio paljunemistsükkel*) Bdellovibrio on röövbakter, kel on omapärane paljunemistsükkel. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda.
pH < 4,6 Meetmed haigestumise vältimiseks: Kuna bakter on levinud laialdaselt kogu looduses, siis on tema levikut raske kontrollida. Riskigruppi kuuluvatel inimestel soovitatakse vältida toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömist, samuti teatud piimasaadusi ja toorest pesemata puuvilja. Toiduainete külmutamine listerioosi vältida ei aita, sest bakter paljuneb ka madalatel temperatuuridel. BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Haigusnähud: · palavik, higistamine, külmavärinad, peavalu, · lihas- ja liigesvalud, · alaseljavalu ja iiveldus · vahel esineb ka kõhukinnisust, kurguvalu ja köha. · vahel suus omapärase maitse Kriitilised toiduained: toorpiimja tooted sellest (eriti lamba- ja kitsepiim 90% ja lehmapiim 10%); Temperatuuri ja pH toime: säilib jäätises- 40ºC juures 16 nädalat; hävib >70ºC juures 1 minutiga; pH < 5,0. YERSINIA ENTEROCOLITICA - JERSINIOOS Haigusnähud:
haljassööt eriti liblikõielised nagu lutsern, ristik, aga ka värske karjamaarohi, talvel rohukuivised). Mittekvaliteetne sööt (hallitusseentest tabandunud teravili, kasvama läinud või päikese käes seisnud kartul jne), liigselt lahjunud emised. Suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused - Emiste reproduktsioonivõimet vähendavad sellised infektsioonhaigused nagu brutselloos, tuberkuloos, katk, leptospiroos, salmonelloos, tokso-plasmoos jt. suguteedesse sattunud mikroobide (emist on poegimisel abistatud, pole kinni peetud puhtusnõuestest) tõttu võib emisel tekkida emakapõletik e metriit, mis põhjustab hiljem emaka limaskesta kroonilise põletiku (endometriit) Sperma bakteriaalne saastatus - Madala viljakuse ja suure embrüonaalse
töötlus ja säilitamine. Haavad antiseptika > seep ja vesi - peamised antiseptilised vahendifd, ettevaatus kirurgilistel protseduuridel; antibiootikumide kasutamine. Infektsioonide päritolu Endogeensed tekitaja pärineb organismi mikrofloorast 1.Candida infektsiooni 2.Gram-negatiivsed enterobakterid 3.Sageli immunokomprimeeritud isikutel Eksogeensed tekitaja pärineb väliskeskkonnast 1.Õhk, pinnas, vesi (C.tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos,
teistes organites. • Invasiinid (Francisellal ka) limaskestade epiteeli läbimiseks. Levib intratsellulaarselt makrofaagides. • Inhibeerib PMN degranulatsiooni, väldivad seerumi bakteritsiidset toimet, levivad põrna ja maksa. Francisella • Antifagotsütaarne kihn • Rakusisene patogeen, seerumresistentne, fagotsüütidele resistentne. Levib intratsellulaarselt makrofaagidega. • Endotoksiin vähemaktiivne kui tüüpilistel G- pulkadel. Haigused. Brucella • Brutselloos: algsed mittespetsiifilised sümptomid – väsimus, külmavärinad, higistamine, müalgia, kaalukaotus, artralgia, palavik. Võib esineda unduleeriv palavik. Võib areneda süsteemseks haaratuseks – GI, luud või liigesed, hingamisteed, teised organid. Elutseb erütritoolirikastes kudedes (emakas, platsenta, munandimanused, rinnapiim) • Brucella melitensis – tõsine äge haigus komplikatsioonidega. • Brucella abortus – kerge haigus mädaste komplikatsioonidega
Kui emiseid külluslikumalt sööta ennem paaritust, siis on ovuleerub munarakke rohkem. Päikese käes seisnud kartul sisaldab solaniini, mille tõttu sünnivad nõrgad põrsad, kes surevad esimestel päevadel. Hallitanud sööt on ka väga ohtlik, kuna sead on riknenud sööda suhtes väga tundlikud. 3. Suguelundite anormaalsused, paraoloogilised muutused ja haigused reproduktsioonivõimet vähendvad sellised haigused nagu brutselloos, katk, leprospiroos, tuberkuloos jne. Samuti abortide põhjuseks on suguteedesse sattunud mikroganismide poolt põhjustatud haigused. 4. Sperma bakteriaalne saastatus see võib juhtuda kunstliku seemenduse korral, kui ei täideta sanitaartehnilisi nõudeid. 5. Emiste mittenõuetekohane pidamine tuleb vältida stressi, traumasid. 7. Voorpoegimine, kohtade vajaduse planeerimine sigalas.
katk inimesele) Keskmine Võimalik; kuni suur (ei 2 nädalat Tulareemia Keskmine 110 päeva Aerosoolid levi inimeselt ja enam inimesele) Suur (ei levi Võimalik; Näda- Brutselloos inimeselt Väike mõni nädal kuni lad kuni Aerosoolid inimesele) mõni kuu kuud Nakatatud Suur (ei levi Võimalik; Näda- putukad Tüüfus inimeselt Suur lad kuni