Põllumajandus Brasiilias Joonis 1 Brasiilia alepõllud • Metsade hävimine, ökosüsteemi hävimine Muldade hävimine, erosioon Ajutine lahendus, taastub kaua Joonis 2: Alepõld Brasiilias Joonis 3: Suurpõld Brasiilias • Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses
Vahetati kaupa kauba vastu. 5.Tööstuse Pole Rändkarj Tekkisid Tehnoloogia Tehnolooga arenes Rohkem korraldusv andus käsitöölise arenes väga kiirelt. vaimset tööd. ormid ja ning d. Võeti kiiresti, Aurumootor. Logistika. tehnoloogia alepõllud. kasutusele tööstuse Elekter, telefon, Kosmosetehni areng Tööriista paremad areng. auto, raadio ja ka ka ja d. tööriistad. Trükikunst/tu lennuk. elektroonika lirelvad. areng. 6.Rahavor Pole Pole Raha oli Korralikud Paberraha. Paberraha +
veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned. Surnud maeti elukoha juurde, kohati majadesse surnu hauas selili, väljasirutatud asendis, käed rinnal või külgedel. Panused: tööriistad, relvad, ehted, looma ja inimesekujulised ripatsid. Merevaigust ehted. Nöörkeraamika kultuuri ajal hakkas asustuse veesidusus kaduma, oluline oli hea põllumaa olemasolu. Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega. d) Pronksiaeg alates 1800 kuni 500 a eKr: pronksiaja algus sarnane kiviajaga. Metalli väga vähe, esimesed pronksist esemed on kirved. Maaharimine, karjakasvatus, jaht, kalapüük
asetusega, et seal võis olla muinaseestlaste linnamägi: järsud, kohati püstloodis nõlvad, ümberringi järved, orud ja muud madalad alad, mis võisid kunagi olla veega täidetud. See oli aga tõhus kaitse vaenlase rünnakute vastu. (Meegomäe küla koduleht). Vanal saksa kartograafi koostatud kaardil on ühe küla nimeks märgitud Megometz. Saksa keeles tähendab metze verist taplust, lahingut. Kas ka külainimesed sellest osa võtsid, ei ole teada, aga küla jäi tükiks ajaks tühjaks ja alepõllud harimata. (Eesti kirjandusmuuseumi materjalid). Meegomäe nime lugu Ürikutes on kirjas, et vanasti valitses Meegomäel mees, kelle nimi oli Meego. Arvatavasti sai tema järgi mäe nimeks Meegomägi ja küla nimeks Meegomäe. Sealsed talupojad aga nimetati meegomannideks. Vanu kirikuraamatuid uurides selgub, et kahte Meegomäe talu (praegused Kaarna ja Reiali) on nimetatud Augumäe taludeks. Arvatavasti selle augukujulise süvaoru pärast, mis nende maadel asub
või korilusel käies. Inimesed elasid mitmekesi, sest siis nad said hakkama. Muistsed inimesed kaunistasid oma savinõusid kammidega ning seda stiili nimetati kammkeraamikaks. Mõisted: kammkeraamika savist nõud, mis on kaunistatud kammitaolise esemega vajutades sugukond inimrühm, millesse kuuluvad inimesed on omavahel sugulased korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks 4. PÕLLUHARIMISE ALGUS Põllud olid vanasti kahte sorti: põlispõllud ja alepõllud. Põlispõldu hariti korrapäraselt, aga Eesti mullakiht paesel pinnasel oli väike ning sinna eriti midagi kaua ei kasvanud. Alepõld tehti aga metsa maharaiumisel ja maha põletamisel. Tuhk oli taimedele küll väetiseks, kuid mõne aasta pärast jäi alepõllul saak kehvaks. Mõisted: põlispõld korrapäraselt haritav maa alepõld pärast metsa maharaiumist ja puude põletamist kasutatud põld pronks vase ja tina sulam 5. MUINASEESTLASTE USKUMUSTEST
Matusekohti teada paarkümmend. Matused enamasti kägarasendis, hauapanused, palju tööriistu sh venekirved Lameda ja kumerpõhjalised nõud. Nöörmustriga, vähem ka tekstiilvajutisega kaunistatud Neoliitikumis Vanimad kultuurkõrreliste tolmuteraleiud Eestis 4000-3500 a ema. Viljeluse laienemine toimus koos nöörkeraamika kultuuri levikuga umes 3000 eKr. Märgid karjakasvatusest: lamba kitse, veise ja sigade luid Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud Viljelusmajanduse levikuga muutus asulakohtade paigutus, väheneb seotus suurte veekogudega, asustust hakkab mõjutama viljelusmajandusesk sobilik mullastik ja potensiaalsed karjamaad Kultuurkiht on asulakohtades õhuke, seda seostakse üksisperelise asustusviisi levikuga Reviirid muutuvad väiksemaks KIVIAJA JÄLJED MAASTIKUS MUINASAEG Maastikus ei ole selgeid märke kiviaegsest asustusest. See tuleneb tollasest asustusviisist
Mere ja muude veekogude äärsete metsade raiumist on enamasti välditud. Seetõttu pole muldade tuulekanne olnud enne suurte uudismaade rajamist 20. sajandi teisel poolel Eestis kunagi tõsiseks probleemiks olnud. Samuti pole näiteks Lõuna-Eesti kuppelmaastike järsemaid nõlvu üritatud ulatuslikult põllustada, vaid need on jäetud metsa alla. Nii on välditud erosiooni teket. Metsade aletamine on tihti viinud küll muldade viljakuse langusele, kuid tavaliselt on endised alepõllud taas metsastunud ning nõudlikumad puuliigid on vaid asendunud vähem nõudlikutega. Siiski ei saa sellist mõõdutundega maastike kasutamist ja hoidmist pidada keskkonnateadlikuks käitumiseks metsade suhtes. Põhjuseks on olnud teistsugused tegurid. Sihikindel laialdasem metsade kaitsmise alustamine mere rannikul alates 1764. aastast on lähtunud siiski riiklikust algatusest. 1836. aastaks oli mereäärsete riiklikult kaitstavate metsade pindala kasvanud juba 9000 hektarini
annaabi.ee 
