Botulismus (ld.k) Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine.Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ehk virgatsained, mille tulemusena jääb lihas pidevasse erutusseisundisse ehk tekib lihaskramp.Tavaliselt on haiguse peiteperiood (aeg, mil haigustekitaja on küll organismis, kuid haigus veel ei avaldu) 18-36 tundi.Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata
Botulismibakter saab elada vaid hapnikuvaeses keskkonnas(konservides). Botulism tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota ainult õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda nt saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 min jooksul 100 kraadi juures. Tekkepõhjused ja tekkemehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid e virgatsained, mille tulemusena tekib lihaskramp. Tavaliselt on haiguse peiteperiood 18-36 tundi. Sümptomid Põhisümptomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Esmalt tekib neelamishäire, samuti kahelinägemine ja kõnehäire. Samal ajal esinevad
Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri eritatav mürkaine botuliin. Botulism on raskeim toidumürgitus, mis arstiabi puudumisel lõpeb surmaga. Botulismi tekitajad toodavad kõige tugevamat teadaolevat bakteriaalset mürki. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid, mille tulemusena tekib lihaskramp. Sümptomid ehk avaldumine Haiguse sümptoomid võivad varieeruda väga kergest haigestumisest raske haiguseni, mis võib 24 tunni jooksul lõppeda surmaga. Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka
Toidu käitlemine Alkoholi kääritamine juba üle 6000 aasta 1276a. esimene viskitehas Iirimaal 1797a. rõugevaktsiin. 1919a. esmakordselt võeti kasutusele väljend ,,biotehnoloogia" PUNANE BIOTEHNOLOOGIA ROHELINE BIOTEHNOLOOGIA VALGE BIOTEHNOLOOGIA Tervishoid Meditsiin Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine - ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Hormoonide tootmine (nt Insuliin) Vitamiinide tootmine ( B12 vitamiin) Kortsude silumine (Botulismitoksiin) Alkoholide tootmine (kofeiin, nikotiin, morfiin) Kasutatakse nt migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Põllumajandus (paljundamine, säilitamine, bioenergia, loomasöödad) Toiduainetetööstus Keskkonnakaitse GMO taimed Haiguskindlamad ja elujõulisemad taimed. Taimekaitsevahendid Loomasööda valmistamine (n. silo) Bioenergia Biokeefir ja-jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. Toiduainete hapendamine
Valkude põhiliigid Valgud Lihtvalgud Liitvalgud ehk proteiinid ehk proteiidid Lihtvalgud · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Neid liigitatakse lahustuvuse ja temperatuurikindluse järgi erinevatesse liikidesse. 1. Globulaarsed valgud 1) albumiinid lahustuvad hästi vees ja kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes
keemiatööstuses, põllumajanduses, heitvee puhastamine, metalli kogumine. Normaalne mikroflora: organismiga koos elavad bakterid. Kõige rohkem jämesooles, nahal, suuõõnes, kurgus, ninaneelus, suguelundite limaskestadel jm. Kahjutu, sõltub inimese east ja toidust. Kehalõhn tuleneb sellest, määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikrofloorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikrofloora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad baktereid, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin kõige tõhusam toksiin. Bakteriaalsed haigused: - Difteeria(kahjustab kurku ja kõri, võib põhjustada lämbumist) - Kopsupõletik (piisknakkus, kopsupiirkonnas olev kahjustus) - Puukborrellioos (ei saa vaktsineerida) - Salmonelloos (toiduga, munad, kanaliha) - Düsenteeria (toiduained ja pesemata käte vahendusel) - Teetanus (e kangestustõbi, haavade kaudu, kahjustab närve) - Tuberkuloos (hingamisteede kaudu, kahjustab kopse)
Valge kärbseseene mürgid on palju tugevama toimega kui muskariin, need on tsüklilised peptiinid. Nad sisaldavad selliseid aminohapete jääke, mida tavaliste valkude koostises üldse ei leidu. Surm järgneb tugeva maksa- ja neerukahjustuste tõttu. Paljude taime- ja seenemürkide surma põhjustav annus LD50 on umbes 1...2 mg/kg. Mikroobide toodetud mürgid on peaaegu eranditult valgud. Üks tugevamaid mürke on botulismitoksiin. Peaaaegu niisama tugev mürk on teetanusetoksiin. See mürk põhjustab ülitugevaid krampe. Mõned hallitusseened valmistavad väga mürgiseid aineid, mis kahjustavad rängalt maksa, on tugevad kantserogeenid ja põhjustavad järglaste väärarenguid. Loomsed mürgid Peaaegu kõikides selgrootute rühmades on mürgitootjaid. Selgroogsetest on mürgised ainult mõned kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peaaegu kõigil ämblikel on lõugtundlates mürginäärmed
on kõige rohkem jämesooles, nahal, suuõõnes, kurgus, ninaneelus, suguelundite limaskestadel ja mujal. Normaalne mikroflora on kahjutu. Sõltub inimese east ja toidust (jämesoole mikroflora). Kehalõhn tuleb mikroflorast. Lõhn määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikroflorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikroflora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad patotoksiine, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin on kõige tõhusam toksiin. Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume. Antikehad teevad kahjutuks bakterite toodetud toksiine. Bakter muutub toksiliseks, kui nad on oma elu ära elanud. Tuntumad bakteriaalsed haigused: Haigus Nakatumine Piirkond, mida organismis kahjustab Tuberkoloos Hingamisteede kaudu Kopsud
toitumishügieeni jälgides. BOTULISM Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ehk virgatsained, mille tulemusena jääb lihas pidevasse erutusseisundisse ehk tekib lihaskramp. Tavaliselt on haiguse peiteperiood (aeg, mil haigustekitaja on küll organismis, kuid haigus veel ei avaldu) 18-36 tundi. 6
valguse muutumist, neile on see kahjulik ja võivad hävineda. Enamasti pihustatakse biorelva lennukilt aerosoolina või lisatakse sabotaaziakti käigus veereservuaari või ventilatsioonisüsteemi. Biorelvana kasutatavad bakterid on enamasti antraksi, katku, tulareemia ja brutselloosi tekitajad. Ebola viirus põhineb näiteks hermorraagilist palavikku, see omakorda põhjustab siseelundite verejooksu, naha ja limaskesta veritsust samuti. Toksiinidest on tuntumad botulismitoksiin, ritsiin ja mükotoksiinid. 4 Õnneks ei levi toksiinid inimeselt inimesele ega loomalt inimesele, mida teevad bakterid ja viirused. Tegemist on looduslike mürkainetega, mitte mikroorganismidega. Tihti on bioründerelva kasutamise tagajärjel tekkinud haigustel peiteaeg, haigusekandja näeb terve välja, kuid levitab samal ajal haigust. Alati tekib küsimus kui kasutatakse bioloogilistrelva, äkki on
Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Endospoori omadused, koostis, omadused. Erinevus vegetatiivsest rakust. Endospoori funktsioon. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Endospooritaolised säilitus – ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Bakterite liikumisviisid. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid ja nende töö spiroheetidel ja arhedel.Taksised
Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Seega on mürgistuse tekkimine võimalik karbikonservidest, singist või kalast, kus mikroob areneb liha või kala sügavamates kihtides. Botulismikepikesi võib leiduda pinnases, kalade ja loomade soolestikus. Soodsaimaks botulismitoksiini tekkimise temperatuuriks on 30...37°C. Temperatuuril alla 4°C toksiini ei teki, seega on toiduaine säilitamisel külmseadmetes toksiini moodustumine välistatud. Botulismitoksiin hävib 100°C juures mõne sekundi jooksul. Puudulikult steriliseeritud konservides võivad botilismipisikud ellu jääda, hakata paljunema ning toksiine moodustama. Koos toksiinidega produtseerib pisik ka gaase, mis põhjustab konservikarbi kaane kummitõmbumise ehk bombaazi. Toksiin võib tekkida ka toiduaine sooldumisel, kui see toimub kõrgel temperatuuril, soolamine peab toimuma 4...6°C temperatuuri juures. Toksiin ei lagune ka toiduaine külmutamisel, marineerimisel,
põhjustas kahjulikku efekti Lowest Observed (Adverse) Effect Concentration TOKSIKOLOOGIAon teadus mürgistest ainetest ja nende toimemehhanismidest ÖKOTOKSIKOLOOGIAon teadus toksilistest ainetest keskkonnas ja sellest tingitud kahjulikest mõjudest TOKSILISUSkemikaali/aine omadus mõjuda teatud kontsentratsioonist alates elusorganismiga kokkupuutes sellele kahjulikult TOKSIKANT-Kemikaal/aine, mis on potentsiaalselt toksiline. Mikroobsed(bakterite) toksiinid: Botulismitoksiin,Teetanusetoksiin,Difeetriatoksiin Mükotoksiinid:Aflatoksiinid Vetikatoksiinid:Mikrotsüstiin, Saksitoksiin Loomade toksiinid:MaomürgidKonnamürgid KSENOBIOOTIKUM -Kemikaal, mida (normaalsetel tingimustel) ei esine looduses/bioloogilistes süsteemides (xenokr.k. "võõras"). Võivad olla nii kasulikud (n. arstirohud) kui ka kahjulikud/toksilised (n. plii). TOKSIIN-Elusorganismi poolt toodetud toksiline orgaaniline aines
12. Endospoori omadused, koostis,. Erinevus vegetatiivsest rakust. Endospoori funktsioon. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Endospooritaolised säilitus ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Endospoori omadused o Termoresistentne o Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante o Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu
Lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed bakteriperekonnad Clostridium aceticum, Thermoactinomyces vulgaris 61. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi eksotoksiin. Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg. Leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Teetanus ehk kangestuskramptõbi põhjustajaks on Clostridium tetani, kelle spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiisni tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. Ohtlikud on sügavad torkehaavad. Haiguspildi põhjustab neurotoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis.
ja püsiv seljakangestus. Surm saabub hingamislihaste krambist. Bacillus anthracis siberi katku. Naha-, soole- ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. II maailmasõja ajal testiti Soti saarel lammaste peal lambad viidi saarele ja suleti kasti ja saart pommitato BA endospooridega. Lambad hakkasid 3 päeva hilhem surema. Saar oli aastakümneid garantiinis, kuni see formaldehüüdi lahusega puhastati. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine kosmeetikas. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 mikrogrammi. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Halvatus. Botox kosmeetikas kortsude silumiseks. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121oC. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus.
Profülaktika on sama kui kõhutüüfusel. Botulism. Botulism on äge raske kuluga toidumürgitus. Seda põhjustab botulismimikroobi poolt produtseeritud toksiin, mis kutsub esile raske närvihalvatuse nähtudega haigestumise. Botulismimikroob on aeroobne ja moodustab eoseid. ta eritab väga tugevat mürki – eksotoksiini, mis põhjustab mürgituse. Mikroob paljuneb ja eritab toksiini kõige intensiivsemalt temperatuuril 28-35 °C. botulismitoksiin on üks kangetoimelisemaid mürke: juba 0,3 mg mürgi sattumine organismi on inimesele surmav. See toksiin lõhustub ja muutub kahjutuks 90 °C juures alles 40 minuti möödumisel, keetmisel 15 minuti pärast. Botulismi nakkusallikaks on loomad, linnud ja inimene. Inkubatsiooniperiood on lühike, kestab tavaliselt12-36 tundi. Haigus algab iiveldusega, valudega rindealuses piirkonnas, nõrkusega, sageli külma higi ilmumisega. Iseloomulik sümptom on kahelinägemine. Neelamine
Surm saabub hingamislihaste krambist. Bacillus anthracis siberi katku. Naha-, soole- ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. 53. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katk. II maailmasõja ajal testiti Soti saarel lammaste peal lambad viidi saarele ja suleti kasti ja saart pommitato BA endospooridega. Lambad hakkasid 3 päeva hilhem surema. Saar oli aastakümneid karantiinis, kuni see formaldehüüdi lahusega puhastati. 54. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 mikrogrammi. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv- lihas sünapsis. Halvatus. Botox kosmeetikas kortsude silumiseks. 55. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121oC. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus
o Butulism on toidumürgitus, mis mõjutab signaali ülekannet sünapsis o Tekib lõtv halvatus (lihas ei saa kokku tõmbuda); surm saabub hingamisteede täielikust halvatusest o Ohtlik võib olla õhukindlalt suletud konserv, mida on ebapiisavalt kuumutatud (kui sellist konservi kuumutada enne tarvitamist 10 min 100°C juures, siis toksiin hävib); saastunud konservil ei pruugi olla riknemismärke! o Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk (28g tapaks kogu Maa elanikkonna) o Imikutel põhjustab äkksurma sündroomi o Esmased tunnused on nõrkus, kõhukinnisus, hingamistakistus o Ravitakse penitsilliiniga o Botulismi toksiini kasutatakse kosmeetikas (botox); tõblevad miimikalihased, iluravi, liighigistamine; mõju kestab mõned kuud o Bakterit leidub Mullas Mudas
peiteperiood võib aga olla ka 4 tundi või 4 päeva. Eriti ohtlikud on C. botulinum'i spoorid väikelastele (kuni 6 kuud), kelle soolestiku mikrofloora ei ole veel piisavalt välja arenenud nende spooride hävitamiseks. Nii on tunnistatud ohtlikuks väikelastele mee andmine, milles võib küllaltki sageli leiduda C. botulinum'i idanemisvõimelisi spoore. Mee seos fataalse väikelaste botulismiga on tõestatud. Botulismitoksiin kujutab endast kuue neurotoksilise valgu segu, mis blokeerivad pöördumatult nii atsetüülkoliinesteraasi vabanemist. Selle tõttu käitub lihas selliselt nagu oleks temast närv eemaldatud ning tulemuseks on ohvri paralüüs. Fataalseks saab sealjuures just hingamislihaste halvatus. Õnneks on olemas botulismivastane antitoksiin. Botulismi juhtumid on küll haruldased, kuid aegajalt neid siiski esineb. Enamikel neist
aga olla ka 4 tundi või 4 päeva. Eriti ohtlikud on C. botulinum'i spoorid väikelastele (kuni 6 kuud), kelle soolestiku mikrofloora ei ole veel piisavalt välja arenenud nende spooride hävitamiseks. Nii on tunnistatud ohtlikuks väikelastele mee andmine, milles võib küllaltki sageli leiduda C. botulinum'i idanemisvõimelisi spoore. Mee seos fataalse väikelaste botulismiga on tõestatud. Botulismitoksiin kujutab endast kuue neurotoksilise valgu segu, mis blokeerivad pöördumatult nii atsetüülkoliinesteraasi vabanemist. Selle tõttu käitub lihas selliselt nagu oleks temast närv eemaldatud ning tulemuseks on ohvri paralüüs. Fataalseks saab sealjuures just hingamislihaste halvatus. Õnneks on olemas botulismivastane antitoksiin. Botulismi juhtumid on küll haruldased, kuid aegajalt neid siiski esineb. Enamikel neist juhtudest
Üldlevinud, spoore pinnases üle maailma. Inimpatogeensed toksiine A, B, E ja F tootvad. Imikubotulism on sagedasem kui muud vormid. C. difficile Üldlevinud. Koloniseerib väikse osa tervete (<5%) soolestikku. Antibiootikumravist tingitud C. difficile ülekasv põhjustab endogeenset infektsiooni. Spoore leidub infitseeritud patsientidega haiglaruumides, eriti voodi ümbruses, tualettruumis. Need võivad olla eksogeense nakkuse põhjustajad. Virulentsus. C. botulinum • Spoorid • Botulismitoksiin (takistab atsetüülkoliini vabanemist). Toksiini teket põhjustab bakteriofaag. Lõtv halvatus. • Binaarne toksiin C. difficile • Enterotoksiin – neutrofiilide kemotaksis, tsütokiinide vabanemine. Tsütopaatiline, häirides tiheliidust, põhjustades nii diarröad. Põhjustab hemorraagilist nekroosi. • Tsütotoksiin – aktiini kahjustamise tõttu häirub raku tsütoskelett. Enterotsüütide lüüs, pseudomembraani teke.
Patogeensed sporogeensed bakterid- klostriidid Perekonda Clostridium kuulub rida patogeene. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanus), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinum'i valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk; põhjustab lõtva halvatust. Letaalne doos inimesele 1-2 µg. Clostridium tetani spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad nekrootilises (anaeroobses koes) toksiini tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. Ohtlikud on just sügavad torkehaavad. Haiguspildi põhjustab valguline teetanusetoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis. Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise tekivad krambid
anthrax'i, katku, tulareemia ja brutsel- ajas, siis biorelva avastamise seadmete loosi tekitajad. Samal ajal on viirused loomisel tehakse alles esimesi samme. rõugete ja entsefaliidi tekitajad, Ebo- Võimaliku biorelva kasutamise puhul la viirus põhjustab aga hemorraagilist on vaja jälgida hügieenieeskirja, des- palavikku. Toksiinidest on tuntumad infitseerida kogu varustus ning taga- botulismitoksiin, ritsiin, stafülokok- da haigetele ravi (isoleerida tervetest, kide enterotoksiin ja mükotoksiinid. karantiin), et vältida haiguspuhangu Erinevalt bakteritest ja viirustest ei levimist. Keemiarelv Keemiarelva moodustab rün- Kanduriteks on lennukid (pom- demürk ja selle kandur. Rün- mid, aerosoolipihustid), erinevad demürk on keemiline ühend raketid ja suurtükiväe lahingu-
annaabi.ee 
