Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia - rakuteooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organell, rakumembraan, tsütoplasma, kontsentratsiooniga, rakuorganellid, bioloogia, elusolendid, lüsosoom, sileda, ribosoom, omastamine, valguniidid, rakuteooria, ainuraksed, hulkraksed, eeltuumsed, prokarüoodid, rakud, rakubioloogia, epiteelkude, närvikude, sooritamineikrotuubulid, tsentrosoom, kääviniidid, ensüümiditokonder, rakuhingaminekuju, tagab taimede püstise asendi, kaitseb rakku siserõhu ehk turgori eest Rakumembraan- eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kontrollib ainete transporti rakku ja välja, toimuvad keemilised raktsioonid, kaitseb välismõjude eest, info liikumine raku ja väliskeskkonna vahel Tsütoplasma- raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid, sisaldad raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja
1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka loomaraku koostisesse.
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on
Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest.
ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leidu loomarakus. hüdrofoobne. Membraani membraaniga organell, Kloroplastides asub roheline kuju võib muutuda, kuna silindrikujuline, 1-10m pikad, värvaine klorofüll, need lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub membraani sise-või liikuv ja plastiline. Tavaliselt fotosüntees
Epiteelkude-Keha ja elundite pinda vooderdav kude mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest Lihaskude-kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine Sidekude- Palju rakuvaheaineid sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks--VERI Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust Raku ehitus Rakumembraan, TUUM, Golgikompleks, tsütoplasma, mitokonder, ribosoomid Rakumembraan. Õpik lk.74-79. 1.Millised ülesanded on rakumembraanil? Eraldab sisemuse väliskeskkonnast, kaitseb, ühendab rakke omavahel, keemilised reaktsioonid, info liikumine 2.Tee joonis rakumembraanist, viita orgaanilistele ainetele. ------ 3.Mis võimaldab rakumembraani lipiididel olla liikuvad, miks on neil seda vaja? Pole tugevad keemilised sidemeid, 4
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse:
Vesi liigub rakust välja, mille tulemusena tõmbub rakk kokku.*Lahustunud ainete kontsentr on rakku ümbritsevas lahuses madalam kui rakus. Vesi liigub rakku ja rakk paisub, mille tulemusena võivad punalibled lõhkeda. Millised rakuorganellid on ümbritsetud ühe membraaniga ja millised kahega?lüsosoom - 1 membraan Golgi kompleks - 1 membraan mitokonder - 2 membraani tuumake - puudub ribosoom puudub membraan rakutuum - 2 membraani Millised loetletud organismidest on eukarüoodid, millised prokarüoodid?kuusk - eukarüoodid mükoplasma - prokarüoodid rauabakter - prokarüoodid jaanalind - eukarüoodid amööb - eukarüoodid inimene eukarüoodid Tsentrosoom koosneb kahest tsentromeerist.EiKus paiknevad histoonid? Mis ülesanne neil on?Rakutuumas, pärilikkusaine pakitakse histoonidele (kromosoomiks kokku) Rakutuumaga organisme nimetatakse eukarüootideks
Rakuõpetuse kordamisküsimused kontrolltööks. 11 klass 1. Mida nimetatakse rakuteooriaks? Bioloogia aluspõhimõte, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest 2. Kirjuta rakuteooria põhiseisukohad. Kõik organismid koosnevad rakkudest; uued rakud tekiuvad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel; rakul on olemas kõik elu tunnused; rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 3. Mis on üheks bioloogia aluspõhimõtteks? rakuteooria 4. Selgita järgmist rakuteooria põhiseisukohta: rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Raku ehitus sõltub sellest, milline on selle ülesanne. 5. Võrdle ülevaatlikult prokarüootset ja eukarüootset rakku. Eukarüoossed ehk päristuumsed rakud on suuremad, neis on rohkem rakuorganelle jaa pärilikusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas. 6. Kuidas jagatakse prokarüoote? Aherbakterid e ürgid ja pärispakterid 7
Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad mehe suguhormoodi (tähistatakse X ja Y), need on erineva suurusega, samuti ei ole geenide sisalduselt homoloogilised. Näited erinevate liikide kromosoomide arvust: aedhernes/oder -14 kromosoomi, kaer 42, tomat24, kana 78, küülik 44, lammas 54... Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan katab ja kaitseb rakku. Ühendab rakud omavahel ja raku membraan toimetab aine energia ja info vahetust. Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest (molekulid paiknevad hajusalt kas membraani vahel või peal) ja fosfolipiididest (moodustavad 2 kihti). Nende massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli, peale selle on nii taimse- kui loomarakus oligosahhariide
Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive
Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad
Tsütoloogia ehk rakuteadus. Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust, samuti rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Sünniks võib lugeda Robert Hooke'i poolt valgusmikroskoobi leiutamist (XVII sajandi keskpaik). Uurib: · rakusiseste struktuuride ehitust, talitlust, koostööd, · rakkude paljunemist, kasvu, eristumist, surma, muutumist, seoseid ümbritseva keskkonnaga. Wikipedia ütleb: Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel.
Kontrolltöö II „Rakuõpetus” kordamisküsimused ÕPPEMATERJAL: Õpik Bioloogia gümnaasiumile I (uus õppekava, Avita 2012). Teemad: kõik organismid koosnevad rakkudest- bakterirakk. Tunnis kasutatud slaidid (üleval e-koolis kodutööde juures lisatud failidena). 1. Oska selgitada rakuteooria põhiseisukohti ja tea rakkude omadusi (õpik lk 66-68, slaidid) Põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused
Sünapsid-närvir. kokkupuutekohad, kus ärritus antakse edasi ühelt rakult teisele. Tsütoplasmavõrgustik- reguleerib ainete liikumist, ümbritseb rakutuuma.Torukeste süsteem. Karedapinnaline- võrgustiku pinnale on kinnistunud ribosoomid. Valkude süntees riosoomides. Sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnaline- süsivesikute ja lipiidide süntees.Sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja trans. Ribosoom- organell, kus sünteesitakse valke, membraan puudub. Koosneb rRNA-st ja valgu molekulist. Mitokonder- Varustab rakku energiaga. Ümbritseb 2 membraani.välismembraan sile, sisemine krobeline. Lüsosoom- toimub ainete lagundamine, sisaldab mitmesuguseid lõhustavaid ensüüme, nende abil suudab rakk fagotsütoosi käigus lõhustada ka suuri võõraid aineosakesi. Golgi kompleks- Valgu süntees. Toimub ainete sorteerimine ja pakkimine.osaled rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel
8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Aktiivne transport- toimub transport rakkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest.
üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Tänu sellele on avastuatud uusi rakustruktuure ja täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained
Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Hans ja Zacharias Janssen leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid.
Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid,
Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Seeneraku ehitus ja talitlus. · Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot
kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühteks tervikuks. Eukarüootne rakk (päristuumne) rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Prokarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudmine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Golgi kompleks- membraandiest koosneb päristuumse raku organell. Selles jõuab valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Homoloogilione kromosoom- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüplasma- rakutuum poolvedel sisus. Primaarne lüsosoom- milles ensüümid lagundavad bakteri Sekundaarne lüsosoom- on läbinud Golgi kompleksi on tekkinud põieke jäätk ainetega. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse.
(protistid, seened, taimed, loomad) Pinotsütoos Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Fagotsütoos Tahkete ainete aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon Komponentide jaotumine tasakaaluliselt. Raku uurimine binokulaarse mikroskoobiga stereomikroskoobiga valgusmikroskoobiga elektronmikroskoobiga radioaktiivsete isotoopidega (need viiakse mõne keemilise ühendi koostisse ja jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist) Koed Epiteelkude: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid
ümbritsetud põieke, mille makromolekule, oma sees paiknevad ensüümid otstarbe kaotanud aineosakesi. Lagundavad surnud rakuorganelle Mitokonder Membraanidest koosnev Glükoosi lagundamine, päristuumne raku organell. Varustab valku ATP Sile välismembraan ja molekuliga. Raku kurruline sisemembraan. energiaallikas Tsütoskelett Päristuumne raku Raku tugi ja liikumissüsteem tsütoplasmat läbiv valkude võrgustik Tsütoplasma Raku poolvedel sisu – Liidab kõik organellid
Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks- kaksikahelaline struktuur, kus DNA ahelaid ühendavad aluspaaride vahelised H – sidemed. 10. Eukarüootse raku mõiste, põhitunnused võrreldes prokarüootse rakuga, põhikomponendid. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk). Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud. 11. Rakumembraani koostisained, ehitus, ülesanded eukarüoodil. ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja. Taimeraku välismembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E
Seetüttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. 7.) Prokarüoodi mõiste + näited Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 8.) Eukarüoodi mõiste, jaotamine + näited Eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 9.) Loomaraku ehitus (joonid + nimetused) 10.) Tsütoplasma ülesanded (2) · seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · tsütoplasmas olevad anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH 11.) Rakutuuma ehitus, ülesanne Tuumaümbris koosneb kahest rakumembraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid
ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks.
säilitata) ja püsipreparaadid. · Uuritava materjali ettevalmistus: a) Fikseerimine (katkestatakse elupuhused protsessid) tavaliselt formaliiniga; b) Veetustamine tehakse materjali ülekanne erineva alkoholi sisaldusega lahustesse; c) Värvimine saab teha looduslike, sünteetiliste värvidega, ka olmevärvidega (tint & tuss). Aluselise reaktsiooni värvid värvivad tuuma, happelise reaktsiooniga aga tsütoplasma. II. Tsentrifuugimine Eesmärk on raku erinevate struktuuride laialijaotamine tihedusgradiendis. Uuritavate rakustruktuuride segu allutatakse raskusjõu kiirendusele. Mida suurem on struktuurmass, seda pikema tee nad selles gradiendis läbivad. Saab eraldada tuumade, plastiidide, mitokondrite, ribosoomide ja membraanide fraktsioone. III. Radioautograafia Radioaktiivsete isotoopide kasutamine eesmärgiga kindlaks teha teatud ainete sünteesi koht ja
säilitata) ja püsipreparaadid. Uuritava materjali ettevalmistus: a) Fikseerimine (katkestatakse elupuhused protsessid) tavaliselt formaliiniga; b) Veetustamine tehakse materjali ülekanne erineva alkoholi sisaldusega lahustesse; c) Värvimine saab teha looduslike, sünteetiliste värvidega, ka olmevärvidega (tint & tuss). Aluselise reaktsiooni värvid värvivad tuuma, happelise reaktsiooniga aga tsütoplasma. II. Tsentrifuugimine Eesmärk on raku erinevate struktuuride laialijaotamine tihedusgradiendis. Uuritavate rakustruktuuride segu allutatakse raskusjõu kiirendusele. Mida suurem on struktuurmass, seda pikema tee nad selles gradiendis läbivad. Saab eraldada tuumade, plastiidide, mitokondrite, ribosoomide ja membraanide fraktsioone. III. Radioautograafia Radioaktiivsete isotoopide kasutamine eesmärgiga kindlaks teha teatud ainete sünteesi koht ja
· Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse. · 46 kromosoomi. 23 paari- homoloogilised sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. · Kromosoomivalgud- histoonid Rakumembraan
biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu. kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku
Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus?
annaabi.ee 
