Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "bioloogia essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hulkraksed, vetikad, kalad, õistaimed, bakterid, taimedest, maismaataimed, selgroogsed, selgrootud, roomajad, imetajad, eostaimed, paljasseemne, katteseemnetaimed, sõnajalgtaimed, kahepaiksed, elusorganismid, elusolendid, käsnad, ainuõõssed, ussid, lülijalgsed, vars, koed, taimeorganid, kolisid, ämblikulaadsed, hingata, sigimine, saurustening mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. (parafüleetiline rühm - organismide rühm, millesse kuulub ka kõigi teiste rühma liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma, nt: protistid ja kalad). 2 Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed (tuumata organismid) vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Nendeks olid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi enne kambriumi algust tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3
Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima (2500 mln. a. tagasi). Esimesed taimed olid vetikad. Üherakuliste vetikate kolooniatest kujunesid algelised hulkraksed vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus). Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Maismaale asumiseks pidid
Bioloogide uurimuste kohasel sai elu alguse ürgookeanis, mis oli palju soojem ja madalaveelisem kui tänapäeva ookeanid. Pidevate maavärinate tõttu sai võimalikuks esimeste elusorganismide teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat magmat ja gaase) TAIMED Kõigepealt moodustusid orgaanilised ained, seejärel ürgookeanis umbes 3,5 miljardi aasta eest esimesed 1 rakuga ja tuumata organismid. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed algelised maismaataimed, mis sarnanesid tänapäeva sammaldega, aja jooksul kohastusid nad tingimustega, hakkasid tekkima tugevad varred ja tüvid. Vanaaegkonna keskel katsid Maad hiigelsuured koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Seda niiske ja sooja kliimaga ajastut nimetatakse karboni ehk kivisöeajastuks (nende metsade jäänustest tekkis kivisüsi) Vanaaegkonna lõpul kliima kuivenes, enamik eostaimi suri välja, need asendusid paljasseemnetaimedega. Need valitsesid Maal mitusada
2007 Evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid vees, samuti ka taimed. Esimesed hulkraksed loomad tekkisid vees, kuid palju hiljem kui hulkraksed taimed. Need olid erinevad käsnad ja ainuõõssed. Seejärel kujunesid teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vanaaegkonna alguseks meres olid kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Nendel kujunesid välja erinevad kaitsekohastumused (nt. kaitsev rüü, mürginäärmed, kiired liigutused/liikumine jne.). Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Nende eellastest arenesid
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained
Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Esimesed selgroogsed olid kalad, tekkisid vana aegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Seetõttu olid nad väga kohmakad. Nendega ühistest eellastest arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased. Sel ajal, kui meres arenes rikas elu, oli maismaa veel paljas tühi. Suure muudatuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, nii et sai võimalikuks loomadele elama asuda maismaale.
Darwini põhiline erinevus varasemast on selles, et ta hakkas kohe mõtlema ka põhjustele. 9.Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal- Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 10.kuidas võis kujuneda hulkraksus- Tekkisid üherakulised ja tuumata bakterisarnased elusolendid esimesed tuumaga üherakulised organismid (sarnasesid algloomadega) hulkraksed organismid (vetikad) 11.Millised organismid moodustasid esmase taimeriigi Maal, milles seisnes nende tähtsus- Esimesed hulkraksed vetikad (1500 milj aastat tagasi)- vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. 12.Kirjelda taimeriigi evoluts.- Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. 450 mil a. tagasi tekkisid esimesed maismaataimed eostaimed(kujunes tugev vars ja tüvi). 350-300 miljar. a
1) füüsikaline evolutsioon: universumi tekkimine, päikese tekkimine. 2) keemiline evolutsioon: kõik elueelsed protsessid a) esmase atmosfääri moodustumine, b) ürgookeani tekkimine, c) anorgaanilistest ühenditest orgaanilised, d) moodustuvad esimesed organismid. 3)bioloogiline evolutsioon. Esmased organismid olid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid) 13.Kirjelda loomariigi arengut. Vanaaegkonna alguseks olid olemas selgrootute rühmade esindajad, esimesed selgroogsed olid kalad, kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud. See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, säilisid väiksemad roomajad. 14.Kirjelda taimeriigi arengut.
1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused)
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need
Rakutuuma moodustamisega käisid kaasas mitmed evolutsioonilised uuendused nagu näiteks suguline sigimine. See võimaldas ulatuslikumat muutlikust ja uusi evolutsioonilisi muutusi. Üherakuliste elu arenes umbes 600 - 800 miljonit aastat, eristudes seejuures taime-, looma- ja seeneriigiks. 700-900 miljonit aastat tagasi toimus järgmine suur samm hulkraksete teke. Eelkambriumis ja vanaaegkonna alguses arenes elu vees. Maailmamerd asustasid sel perioodil vetikad, ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, kõhtjalgsed ja peajalgsed, ussid, lülijalgsed ning okasnahksed ja esimesed selgroogsedki. Nendel loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama
- Anatoomiline võrdlus ehituse võrdlemine - Embrüonaalse arengu võrdlus kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud -geneetiline võrdlus geneetiline kood on sama, kuid aminohappeline järjestus erinev 3) Biogeograafia lähedaste alade liigid on sarnasemad kui kaugete alade liigid. 4) Tõu- ja sordiaretus saadakse uute tunnustega vorme. Taimeriigi evolutsioon- Esimesed kõige algelised taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees Umbes 410 ...440 miljonit aastat tagasi kujunesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel, hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad Paljunemine toimus eoste abil Järgmisena tekkisid maale sõnajalgtaimed, osjad ja kollad. Sõnajalg taimedest on tekkinud kivi ja pruun süsi. Kuivemates tingimustes arenesid aja
ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid)
aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed Esimesed selgroogsed (500) olid kalad Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad Keskaegkonnas oli sauruste ajastu, Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega . Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad Esimesed taimed olid vetikad.
Rakutuuma moodustamisega käisid kaasas mitmed evolutsioonilised uuendused nagu näiteks suguline sigimine. See võimaldas ulatuslikumat muutlikust ja uusi evolutsioonilisi muutusi. Üherakuliste elu arenes umbes 600-800 miljonit aastat, eristudes seejuures taime-, looma- ja seeneriigiks. 700-900 miljonit aastat tagasi toimus järgmine suur samm hulkraksete teke. Eelkambriumis ja vanaaegkonna alguses arenes elu vees. Maailmamerd asustasid sel perioodil vetikad, ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, kõhtjalgsed ja peajalgsed, ussid, lülijalgsed ning okasnahksed ja esimesed selgroogsedki. Nendel loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama
Kivistised e fosiilid-kivistunud loomade ja taimede jäänused Paleontoloogia-teadus, mis uurib väljasurnud loomade ja taimede jäänuseid Sütemaatika- eluslooduse organismide süstematiseerimisega Riik Loomad Loomariik Taimeriik Hõimkond Keelikloomad Keelikloomad Katteseemnetai med Klass Imetajad Roomajad Kaheidulehelised Selts Kiskjalised Sisalikulised Kaselaadsed Sugukond Karulased Sisalikulased Kaselised Perekond Karu Sisalik Kask Liik Kodiaki karu arusisalik vaevakask Elusa looduse tegurid e biootilised Eluta looduse tegurid e abiootilised Parasiidid Temperatuur Haigusetekitajad Sademed
· UV-kiirgus jõudis maapinnani, kuna hapnik puudus. · Atmosfääris olid lämmastiku-, süsiniku- ja väävliühendid. · Toimusid elektrilahendused. · Toimusid vulkaanipursked ja olid magmavoolud. · Oli soe madal meri ja tugev aurumine. Nendel tingimustel saavad tekkida monomeersed, polümeersed org. ühendid ning püsida orgaaniliste molekulide kogumiked. Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusolendid olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. 1,9 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed päristuumsed ehk eukarüoodid. Endosümbioos- kloroplastid ja mitokondrid olid iseseisvad bakterid, keda suuremad bakterid on "alla neelanud". Esimesed päristuumsed: ainuraksed vetikad. 500- 600 miljonit aastat tagasi varustasid vetikad Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad. 560 miljonit aastat tagasi elu mitmekesistus tohutult.
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest
kujunenud varem eksisteerinud liikidest 12) Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal? Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 13) Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus? Tekkisid üherakulised ja tuumata bakterisarnased elusolendid esimesed tuumaga üherakulised organismid (sarnasesid algloomadega) hulkraksed organismid (vetikad) 14) Millised organismid moodustasid esmase taimeriigi Maal, milles seisnes nende tähtsus? Esimesed hulkraksed vetikad (1500 milj aastat tagasi)- vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. 15) Millal toimus esimeste taimede siirdumine maismaale, kirjelda neid taimi, kuidas neid nimetati? Esimesed maismaataimed olid ürgraikad (umbes 450 miljonit aastat tagasi). Need olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed
Silur 443,7 Ordoviitsium 488,3 Kambrium 542 Proterosoikum Agueoon 2500 Arhaikum ürgeoon 4600 Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat tagasi. Esmastest elukandjatest protobiontidest said alguse üherakulised ilma tuumata organismid eeltuumsed ehk prokarüoodid. Praegu esindavad prokarüoote bakterid. Ürgsed prokarüoodid elasid vees. Fossiilseid baktereid on tuvastatud juba 3,2 ... 3,8 miljardi aasta vanustes kivimites. Prokarüootsete organismidena eksisteeris elu Maal ligikaudu paar miljardit aastat. Umbes 1,4 ... 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid nendest päristuumsed organismid ehk eukarüoodid. Eukarüootsuse teket seletatakse nn. endosümbioosi hüpoteesiga: mingisuguste amöboidsete prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid
BIOGENEETILINE REEGEL 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid - roomajad: hambad ja saba, linnud: sulestik ja varvaste asend 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus - Põlvnemine ühest eellasest - Homoloogilised elundid - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib olla erinev, nt. selgroogsete jäseme ehitus - Analoogilised elundid - Ülesanne sarnane/sama, aga ehitus on erinev
Arhed toitusid vees leiduvatest orgaanilistest ühenditest. Stromatoliit on lubianest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite ehk sinivetikate või teiste mikroorganismide toimel. Prokarüootidel puudub piiritletud tuum ja raku sisemuses on vähem organelle ja memraanseid struktuure kui ekukarüootidel. Prokarüoodid said energiat anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Eukarüootidel on mitokondrid ja kloroplastid ning neis toimub paljunemine. Taimede evolutsioon: Vetikad esimene taimeliik, mis tekkis 500-600 miljonit aastat tagasi - nende tähtsus seisnes selles, et nad suutsid fotosünteesida ja sellega varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Soontaimed tekkisid 410-440 miljonit aastat tagasi - Esimesed taimed, mis siirdusid veest maismaale. Nt ürgraikad, mis paljunesid eostega ja esinesid varred ja risoomid. Hiiglaslikud eostaimed valitsesid Maal 280-360 miljonit aastat tagasi -
elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust k.a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised:
Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt. Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire areng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris. Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud
mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele. Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga
Elu olemasolu umbes 3,5 miljardit aastat tagasi eeldab hüdrosfääri olemasolu juba üsna kauges minevikus. Õhus oli juba varem veeauru, kui maapinnal ja selle läheduses olev kõrge temperatuur ei võimaldunud veeauru kondenseerumist. Kui lõpuks vesi kondenseerus, oli Maa ikka veel väga tuline. Vesi ürgookeanites kees vahetpidamata ja paks aur tõusis õhku. Ürgookean oli esimestele elusolenditele väga ohtlik asupaik. Protoplasmatombukesed ja primitiivsed bakterid ei osanud ise ujuda. Nende hukkumisel ilmusid uued, soojas ookeani pinnakihis hõljuvad organismid. Stromatoliitlubjakivimid on tekkinud primitiivsetest vetikatest mis on leitud Lõuna-Aafrikast, Rodeeriast. Nende kivimite vanus on 2,9 miljardit aastat. Vetikad on juba küllalt kõrge arengutasemega hulkraksed organismid. Tõelistest paleontoloogilistest leidudest võib rääkida eelkambriumi lõpust, 650-570 miljonit a. tagasi
(pildil). Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid,
- Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakteid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid maismaale → - Molekulaarse O2 tekkimine → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga (membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline tuumamembraan) üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega
Tavaliselt toimub see raku tuumas. Kui genoom on paljunenud, moodustub ümber kapsiid ja rakust väljudes ümbris. Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena, see tähendab et viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimesehaiguste põhjustajaks on viirused. Ø Bakterid § Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. v Bakterite ehitus ja paljunemine § Enamiku bakterite suurus jääb vahemikku 0,1...25 mikromeetrit. Bakteri ehitus on eeltuumne; tuuma pole, selle asemel on nukleoid ( DNA-st koosnev rõngaskromosoom); plasmiidid- sisaldavad geene eriolukordadeks ( näiteks kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme);
· Esimesed algelised soontaimede fossiilid · Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent Baltika kontinent oli jõudnud sel ajal ekvaatorile. Ning hiidkontinent on lõuna poolusel. Palju liike suri välja. Trilobiidid siiski jäid. Sümbol loom on MERISKORPION, kes oli kiskja meredes. Lülijalgne. Suri hiljem välja. Võis olla mitme meetri pikkune või paarkümmend cm. Lõugtundlad. Haruldased fossiilid. Siis hakkasid arenema ka esimesed kalad. Kalad ei olnud tänapäevased. Polnud soomuseid vaid katsid tugevad luuplaadid. Osadel puudusid lõuaaparaadid. Pead katsid massiivsed kilbid. Hiljem arenesid lõuaaparaadid kuid olid siiski kaetud plaatidega. DUNKLEOSTEUS tuntum plaatkala. Mitme meetrine. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva · Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised
faunaks. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised, nagu millimallikad, meriliiliad, ussid jt, seetõttu on eelkambriumist teada suhteliselt vähe kivistisi, sest pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. [2] Vara-Paleosoikum Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku ehk biota iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat
annaabi.ee 
