kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Neptuuni on külastanud üks kosmoselaev Voyager 25.augustil 1989 aastal Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://jumk.de/astronomie/img/neptun.jpg
Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. rõngad väga tumedad, aga nende koostis on teadmata. Rooma mütoloogias oli Neptuun (Kreekas: Poseidon) merejumal Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni saab vaadata binokliga nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel Atmosfääri temperatuur: 214°C Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat
puutunud. · 2006 aastal avastati, et 9 14-st galaktikast laiub tasandil, mis lõikub Andromeeda südamikuga, selle asemel et olla juhuslikult paigutatud. 9 satelliitgalaktikat asub ühel tasndil. Vaatlemine · Eestis on Andromeeda vaadeldav aasta ringi. · Parimad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. · Palja silmaga on Andromeeda nähtav vaid vaevumärgatava udulaiguna. · Väga hästi on see vaadeldav 7-8 kordse suurendusega binokliga. · Kui suurendus ületab 10 korda, on väga raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas. Pilte
Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada vaimuga seotuid tajumusi. Ta avastab, et asjad on ideedega samased. Ta usub sellesse mida me mõtleme kuid samas ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. "Et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks"- minuarust on see mõttekäik väär. Sest kui me vaatleme asju kaugelt binokliga on need asjad oma õige kujuga. Asi on nägemuse teravuses. Lõpul jõuab ta järeldusele, et keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa- üksnes aju. Aju sisendab vaimu aistinguid mis aitavad kaasa terve inimese säilimisele. Nagu ma aru sain on ajus olev ühismeele (sensus communis) osa ainsaks siduvuseks vaimu ja keha vahel. Kolmandaks Rene on kindel,et on olemas Jumal, eks on kõiketeadja, ta küll kohati vihastab ja
peegeldab tagasi vaid 5% valgusest. Triton ja Nereid Triton (1846). Nereid (1949). Huvitavat Nime on Neptuun saanud Vana-Rooma merejumala Neptuuni järgi. 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Neptuunil on sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni on võimalik vaadelda binokliga, aga näha on ainult rohekat pisikest ketast. Neptuuni sümbol: Hiiglaslik atmosfäärikeeris: Suur Tume Laik, mis on maakera läbimõõtu, aga teistsuguse keemilise koostisega. Pilved on metaanatmosfääris nähtavad valgete moodustistena, kuid kõige kõrgemal olevad pilved on kollakas-punased. AITÄH!
URAAN Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil, 1781. aastal. Algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690. aastal). Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraan telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Planeet on sellele vaatam...
aeglaselt planeeti ilmaruumi. Siiski ei kao planeet lähiajal veel kuhugi.Teadlaste hinnangul võtab see aega umbes 100 korda kauem, kui on universumi vanus. · · Perioodilised komeedid ja nähtavus · Kui komeet on Päikesele lähedal ja tal on pea ning saba, siis saab teda Maa taevas näha. · Vaadeldud komeete on umbes 1000, silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul kümmekond, binokliga jälgitavaid 50 ringis. · Mõned komeedid pöörduvad regulaarselt meie taevasse tagasi. Aeg tagasipöördumiste vahel on komeedi periood. Encke komeedil on kõige lühem periood ainult 3,3 aastat. Halley komeet pöördub tagasi iga 76 aasta tagant. Need on ainult kaks umbes 135 komeedist, mille periood on 200 aastat väikse. Need on tuntud kui lühiperioodilised komeedid. Teisi, mis pöörduvad tagasi tuhandete aastate
laamtektoonikat. Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss; tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul. Nagu kuukausidki, tekkis ka see arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis. Merkuur pöörleb kolm korda oma kahe aasta jooksul. Tal on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. Merkuuril pole kaaslasi. Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Ka Maale kõige lähedamal. Aphrodite (Rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Kaugus Päikesest 108 miljonit km,
terviklikud rõngad heledamate laikudega. Ühe rõnga välimus oli eriti huvitav see oli veidra põimunud välimusega. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty, Equality ja Fraternity), järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle. Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop. Objekti Kaugus Periood Läbimõõt Kalle Kuu nr. Avastamine nimi (1000 km) (päeva) (km) (°) "Voyager 2", rõngas Galle 41,9 15 0 1989 "Voyager 2",
42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis (ligikaudu 556 m/s, võrdluseks on meil tormituule kiiruseks juba 20 m/s, seega on Neptuuni tuuled tormituultest ligi 28 korda kiiremad). Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines
mahukas koguses jääst. Stickney kraater On kõige silmapaistvam kraater Phobosel. Jupiteri kaaslased Jupiteril on 63 kuud. 4 tuntumat kaaslast, on Galileo kuud. Suurim kuu on Ganymedes, mis on ühtlasi ka terve Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Galileo kuud Need 4 kuud avastas Galileo Galilei 1610. Kannavad Zeusi armukeste nimesid: Io, Europa, Ganymede and Kallisto. Neid on võimalik näha ka binokliga. Ganymedes On nii Jupiteri, kui ka Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Kõige kolmas Galileo kuudest. Koosneb peamiselt silikaat kivist ja jääst. Läbimõõt on 5262 km. 200 km sügavusel jääkihtide all võib olla soolvee ookean. Tal on õhuke hapniku atmosfäär, mis koosneb O, O
suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Pluuto Pluuto on kaugeim planeet Päikesest ja kaugelt väikseim. Avastati see planeet 18. veebruaril 1930. aastal ameerika amatöörastronoomi Clyde Tombaugh` poolt. Otsiti planeeti, mis põhjustas häireid Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem
kohtumise ajal palusid nad luba, et nimetada asteroid Hidalgo järgi. Enne Pluto avastamist oli Hidalgo päiksest kaugeim teadaloev asteroid. [3]Fakte Jupiterist ja Kosmosest ja sellega seonduvast: · Jupiteri ümbritsevad pilvevööndid, mis on näha ka väikese teleskoobiga vaadates. · Jupiteri öö ja päev on väga lühikesed: Ühe ringi tegemiseks ümber oma telje kulub vähem kui 10 tundi. · Jupiteri 4 suuremat kaaslast võib vaadelda isegi binokliga. · Jupiteri ühe kuu: Io pinnal on rohkesti tegev vulkaane. · Teise kaaslase-Callisto välispind on peaaegu täielikult kaetud kraatridega. · Päike ja tema planeedid moodustusid udukogust. · Maakera ei ole täiesti kerakujuline. Tema ümbermõõt mööda ekvaatorit on 40 077 km, õle pooluste aga 40 009. · Üks valgusaasta on võrdne peaaegu 10 triljoni kilomeetriga. · Kui meteoriit siseneb atmosfääri, põleb ta ära.
kihiline ehitus ja kõigepeal on õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt ja mass on lähedased maale.Maa sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss /1/ Merkuur Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kuni 1962 aastani arvati, et Merkuur hoiab sama külge Päikese poole niisama kaua kui Kuu Maa poole. Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega, aga ta on alati väga lähedal Päikesele ja raskesti nähtav hämarikutaevas./4/ Merkuuri päev on 59 Maa päeva ja Merkuuri aasta on 88 Maa päeva. Mariner 10 avastas Merkuuril õhukese atmosfääri. Merkuuri kaatrid on tekkinud ligi 4 miljardit aastat tagasi. Siis kui planet oli alles noor. Pinnases on ka laiad praod ja vallid, mis tekkisid siis kui noor planeet maha jahtus. /5/
Taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese mööda väga piklikke orbiite. Mõned neist satuvad Päikese lähedusse ka juhuslikult- mitteperioodilised komeedid. Ülejäänud on perioodilised. Tuntuim on Halley komeet. Periood on 75. a., viimati 1986 a .Komeedid koosnevad tolmuosakestest, kividest, jääst ja külmunud gaasidest. Tal on pea, tuum ja saba. Kui ta satub Päikesele ligemale, siis osa komeedist aurustub, tekib saba, 200-300 mln km pikk. Palja silmaga on nähtud 10 komeeti, binokliga umbes 50. Meteoorid. Väikesed taevakehad, mis satuvad Maa atmosfääri ja põlevad peamiselt 80 km kõrgusel ära. Kui neid on korraga palju, nimet. seda meteoorisajuks. Tav. on see sadu intensiivne augustis, sept.s. Meteoriidid. Kui meteoor atmosfääris ära ei põle, siis seda osa, mis jõuab maapinnale nim. meteoriidiks. Neid on mitut liiki: kivi-, metall- ja segumeteoriidid. Saaremaal kraater 100m, meteoriit ise ligi 100 tonni. Maailma salapäraseim Tuufuusi
Faasid: sõltub kui suur osa valgustatud on, parem- kasvab, vasak-kahaneb, kuu loomine-ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu · Sideeriline kuu-Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8h-ga, tegelik tiirlemisperiood, tähtede suhtes Sünoodiline kuu-29 ööpäeva ja 12h, Päikese suhtes Maalt vaadatuna · Suhteline heledus on seotud väljuva kujutise suurusega ja märgib, kui hästi binokliga näha on, mida suurem, seda parem. Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas · . · Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Astrofüüsikud jaotavad tähed
See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes. Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest. Uraan on väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga. Teda on üsna kerge märgata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata). Väike astronoomiline teleskoop näitab väikest ketast. Andmeid Uraanist: · raadius: 24500 km (3, 8 Maa raadiust); · mass: 8, 6 * 1022 tonni (14, 5 Maa massi); · keskmine tihedus: 1, 58 g/ cm3 (0, 29 Maa keskmist tihedust); · raskuskiirendus: 10, 4 m/s2 (1, 05 Maa raskuskiirendust); · paokiirus: 22 km/s (2 Maa paokiirust) 3. 8. Neptuun
olema piisavalt madalal ja seljakoti alumine osa toetuma rakmetele, see kergendab kandmist. 41 2.2 KAUGUSTE MÄÄRAMINE Kauguste määramise eesmärk on tagada sõduri täpne tuletegevus ning arusaam läbitud vahemaa pikkusest. Kauguste määramiseks on alljärgnevad meetodid: · SAMMUPAARIDEGA · POOLITAMISE ABIL · VÕRDLUSE ABIL · OBJEKTI VÄLJANÄGEMISE JÄRGI · ÜKSUSE KESKMISE ABIL Kaugusi on võimalik mõõta veel: · BINOKLIGA · LASER- VÕI STEREO KAUGUS- MÕÕTJAGA Kauguse määramise meetodi valib sõdur ise, arvestades olusid ja võimalusi. SAMMUPAARIDEGA Iga sõdur peab teadma mitu sammupaari ta teeb 100 m kohta erinevates maastikuoludes kõndides ja joostes. Sammupaaride arvu teades on võimalik arvutada läbitud vahemaad. 42 POOLITAMISE ABIL Hinnatakse võimalik maksimaalne ja minimaalne kaugus objektini
Asteroidid on ebakorrapärase kujuga , nende pinnal leidub meteoriidikraatreid ja nad on igati suurte planeetide väikeste kuude sarnased. Väikeste läbimõõtudega, sellepärast sarnanevad nad teleskoobis tähtedega, planeetidele iseloomuliku ketast pole näha. Enamik asteroide liigub akliptika tasandis perioodiga 3-6 aastat, moodustades seega Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel asteroidide vöö. Heledamad asteroididest on vastasseisu ajal ka binokliga vaadeldavad, kuid nende leidmine tähtede hulgast nõuab vilunud ja head tähistaeva tundmist. Antud läbimõõdu juures on asteroid seda heledam, mida rohkem ta päikesekiirgust tagasi peegeldab (st. mida suurem on tema pinna albeedo), kuid seda vähem ta kiirgust neelab ning soojeneb ja tema poolt kiiratav soojuskiirgus väheneb. Kui on teada objekti läbimõõt, siis saab loomulikult välja arvutada ka tema albeedo
Komeedi tuum on väike, mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ja külmunud gaaside segust. Komeedi saba on väga hõre ning teadlased ütlevad, et see on nähtav ,,eimiski". Niisuguse mõõtmetelt tohutu moodustise kogumass on aga kõiges miljondik Maa massist. Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis. Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk kümmekond, binokliga jälgitavaid ehk 50 ringis. Ükski perioodiline komeet pole igavene need kustuvad. Meteoorkehad tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla kukkuma, kuid siis kustuvad. Neid nimetatakse ,,langevateks tähtedeks", nad on milligrammiraskused ainekübemekesed, mõõtmetelt millimeetrist väiksemad. Helendama hakkavad nad 100-120km kõrgusel ja 80km kõrgusel on nad juba tavaliselt ära põlenud
Uraani magnetväli on veider, sellepärast et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Nagu teistel gaasiplaneetidel, on Uraanil pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraan on mõnikord väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga, teda on üsna kerge märgata binokliga. Planeet Uraan 13 Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane ning suuruselt neljas planeetidest meie päikesesüsteemis. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga
Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuunil on ka rõngad. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, aga Voyager 2'e fotod näitasid, et nad on terviklikud rõngad heledamate kohtadega. Üks rõngastest paistab olevat veidra põimunud struktuuriga. Neptuuni on võimalik vaadata binokliga, aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. · (PLUUTO) Pluutot ei loeta alates 2006.a meie päikesesüsteemi osaks. Ei teata eriti palju (kaugel). Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. Pluuto on kõige väiksem planeet. Tal pole kindlat orbiiti. Pluuto asub Maast väga kaugel ning seetõttu on see ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud
ohtliku maalina, kuna selle maals naine. Naist on kujutatud pigem nii nagu näeb teda teine naine: võluv, ilus, isikupärane jne. See maal ei lase naist vaadata kui seksuaalset objekti vaid vaataja peab omaks võtma naise psühholoogia. Cassatti "Naine mustas ooperit külastamas" võib näha et naine on arvatavasti lesk ja tema selline seisund lubab tal tegeleda asjadega mida testele naistele olid lubamatud, ntx vaadelda binokliga teisi inimesi. Omaenese mina Maast madalast oli naistele rõhutatud et nende välimus peab meestele meeldima ja see mõjutas seda kuidas naised nägid üksi olles iseennast. Seega kujutas naine end maalil mehe pilgu loomuliku objwktina. ntx Cassatti "Etüüd". näeme tüdrukut kes uurib end sellise pilguga et mismulje ta teistele jätab.. Mõttes kujutab ta kuidas mehed ja naised ta välimust hindavad. Kuid tüdruk on siiras ja kohmakas nagu teeks ta seda esmakordselt
valdamisega alati kiire. • Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla sig- Ülevaatuse käigus tuleks tähelepanu pöörata järg- naaliks juuremädanikest või mulla vee- ja õhu- mistele seisundiindikaatoritele. režiimi halvenemisest. Teinekord tasub kõrge- • Puutüvede või okste välispinnale ilmunud seen- mal asuvat puuvõra vaadelda binokliga. te viljakehad annavad märku sellest, et seenenii- • Mitmetüveliste puude tüvede harunemiskohta- distik on tüve seestpoolt juba vallutanud ning desse on tekkinud lõhed. puu järelejäänud eluiga võib olla lühike. Selline puu võib murduda omaenese võra raskuse all. Kui kiiresti tuleks haige puu eemaldada, oleneb sellest, millised on tema säilitamisega kaasnevad riskid, st puu kasvukohast. Joonis 9
JA1 - (SIIN) - MA5 - QUICKSITREP - KUULDEL. A Kontakt puudub B RUUT AZ +08; -03, VP mehitamine C Klass 1 90%, klass 2 70% D Jätkan patrulli - KÕIK 40 2.7 sihtmärkide osutamine Sihtmärgi osutamise meetodid: ●● Laskesektori järgi ●● Orientiiride järgi ●● Kella numbrilaua järgi ●● Liikumisel (suund kl 12) ●● Trasseeriva laskemoona järgi ●● Käe ja sõrmede abil ●● Binokliga Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antak- se kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. pilt 2.2 Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.2): “Sektori telgjoon” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses. “Vasakul” või “Paremal” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel.
paluti seda teha. arvamuse järgi, vaid nii nagu ise heaks arvas. Siiski polnud ta õnnelik. Kõige rohkem oli kahju, et tütardel elu untsu läks: noorem kolis linna 102, jättis poja talle, vanem oli lastetu ja nägi abikaasa Orozkuliga näguripäevi: sai oma mehelt nii kõvasti peksa, et vanaisa pidi tütremeest tütrest lahutama. Ka leinas vanaisa oma esimest naist. Poisile meeldis loodus, ta tundis hästi taimi ning oli elava kujutlusvõimega. Talle meeldis mäekünkalt binokliga Issõk-Kuli laevu vaadata ja kujutleda, kuidas ta Issõk-Kulil sõitval laeval madrusena töötavale isale (tema isa oli olnud madrus) teatab: ,,Tere isa, mina siin". Räägib ka, kuidas ta vanaisa pool elab (et Momun on maailma parim vanaisa, ent Orozku kärgib temaga). Kord jutustas vanaisa tütrepojale muinasjutu: ,,Lapsed, poiss ja tüdruk eksisid metsas ära. Langesid Lonkurmoori kätte. Hirve-ema, kes rääkis nendega inimkeeli, kostis nende eest. Ta tahtis, et lapsed
annaabi.ee 
