tagasirenditehingu hetkel bilansilisest maksumusest madalam, kajastatakse õiglase väärtuse ja bilansilise maksumuse vahe kohe kahjumina. Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes Kapitalirendikohustusi kajastatakse bilansis kirjetel «Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused» (pikaajaline osa) ja «Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil» (lühiajaline osa). Kapitalirendinõudeid kajastatakse üldjuhul bilansikirjetel «Muud pikaajalised nõuded» (pikaajaline osa) või «Muud lühiajalised nõuded» (lühiajaline osa). Kapitalirendi nõuded ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel. Kasutusrendi nõudeid ja kohustusi kajastatakse sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast kas bilansikirjetel «Viitlaekumised» ja «Viitvõlad» või bilansikirjetel «Nõuded ostjate vastu» ja «Võlad tarnijatele»
huvides ka kulukoht. Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad arved, kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.) 4 Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel. Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel: · ettemaksed teenuste eest; ·ettemaksed kaupade eest; ·ettemaksed materiaalse põhivara eest; ·ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Iga tarnija osas peetakse analüütilist arvestust. Ettemaksed registreeritakse Ettemaksete registris. Näide: Ettevõte teeb ettemaksuteatise alusel ettemaksu kaupade ostu eest summas 3000 eurot. D Ettemaksed kaupade eest 3000 K Raha 3000 Ettevõte saab seitsme päeva jooksul kaubaarve summas 3000 eurot (s.h käibemaks)
Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata! Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad Kõigile bilansikirjetele avatakse kontoplaanis samanimelised sünteetilised kontod. Ühele bilaniskirjele võib avada mitu erinevat kontot. Nt bilansikirjele Tooraine ja materjal võib avada sünteetilised kontod Seeme, Väetised, Kütus jne. 11
majandustegevuse käigus vastupidiselt kaupade liikumisele. Tehingu summa fikseeritakse pooltevahelises lepingus. Tekkepõhise arvestuse rakendamisel fikseerib majandusüksus müügitulu siis, kui kauba omandiõigus on ostjale üle läinud. Laekumata summade ulatuses tekivad müüjal nõuded ostjatele. Ostjatele esitatavaid nõudeid nimetatakse ka debitoorseks võlgnevuseks. Ostjate poolt tasumata summade arvestust peetakse majandusüksuses analüütiliselt. Kajastuvad bilansis järgmistel bilansikirjetel: · Ostjate tasumata summad · Ebatõenäoliselt laekuvad summad Kaupade ja teenuste eest tasumine võib toimuda kohe sularahas või teatud maksetähtajaga väljastatud arve järgi. Nõudeid ostjatele võib liigitada: · nõuded, mis laekuvad korrapäraselt ja tähtaegselt · nõuded, mis küll laekuvad, kuid mittetähtaegselt ja ebaregulaarselt · vaidlustatavad nõuded kvaliteedile mittevastavate kaubad · ebatõenäolised nõuded
Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: ·maa; ·ehitised; ·masinad ja seadmed; ·muu materiaalne põhivara; ·lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi. Kontol Maa peetakse arvestust erinevate katastriüksuste viisi, näidates täiendavalt katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe.
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
tegemisel on kaupade füüsiline fikseerimine ning kaupade maksumuse kindlaksmääramine. Arvesse võetaks kõik kaubad, mis on firma omanduses, ning arvesse ei võetaks neid kaupu, mis on ära müüdud. Inventeerimise ülesanded: · inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemine; · üleliigsete ja kasutute varade kindlakstegemine; · varaobjekti hoidmis - ,säilitamis ja kasutamistingimuste kindlakstegemine; · raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine. Inventuuri käigus selguvad üle ja puudujägid, riknemised ja kaod, üleliigsed ja kasutud varad. Vara inventeerimisel kindlakstehtud tegelikud jäägid ei pruugi ühtida raamatupidamise andmetega [2:177]. 14 4.1Inventuuri liigid Inventuure liigitatakse läbiviimise ulatuse ja läbiviimise aja järgi
Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventeerimise ülesanded · Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine · Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine · Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine · Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrllimine. Inventuuri tulemused Inventuuri käigus selguvad üle-ja puudujäägid. Inventuuri liigid Inventuurid Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi Osaline Täielik Plaaniline Plaaniväline
millele avatakse kontoplaanis konto Tulevaste perioodide tulud. Ettemaksete kajastamine Ostuettemaksete arvestus: Tarnijatele tehtavate ettemaksete alusdokumentideks võivad olla ostutellimus, saadud ettemaksuarve, ettemaksuteatis või leping. Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta. Bilansikirjetel kajastamine: (a) ettemaksed teenuste eest; (b) – kaupade eest; (c) – materiaalse põhivara eest; (d) – immateriaalse põhivara eest. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis, kui tehakse reaalne raha ülekanne või sularahamakse. Müügiettemaksete arvestus: Nõutav ettemakse summa fikseeritakse, kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis, mille alusel sooritab klient ettemakse
Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. 2. Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis. Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: - maa; - ehitised; - masinad ja seadmed; - muu materiaalne põhivara; - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi. Kontol Maa peetakse arvestust erinevate katastriüksuste viisi, näidates täiendavalt katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe.
mitte. 10.Ettemaksete kajastamine Ettemaksete arvestus Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtavate ettemaksete alusdokumentideks võivad olla ostutellimus, saadud ettemaksuarve, ettemaksuteatis või leping. Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta. Tarnijatele tehtavad ettemaksed kajastatakse järgmistel bilansikirjetel lähtuvalt tehingu olemusest: · Ettemaksed teenuste eest; · Ettemaksed kaupade eest; · Ettemaksed materiaalse põhivara eest; · Ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Kontoplaanis avatakse eelnevalt toodud bilansikirjete nimetuste viisi samanimelised sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada. Analüütilist arvestust peetakse iga tarija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti
Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventuuri andmed märgitakse inventeerimisnimestikku, mis edastatakse raamatupidajale. Kajastatakse ka võrdlusandmikus. Inventeerimise ülesanded Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine Inventuuri liigid Inventuurid Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi Osaline Täielik Plaaniline Plaaniväline Kontrollitakse Kontrollitakse Viiakse läbi Viiakse läbi erakordsete Üht osa varadest kogu vara kindlal ajal sündmuste puhul
maksta või rahuldada muul moel teise ettevõtte nõudmised vastavalt seadusele või lepingule. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest määratlemisest ning hindamisest. 2. Vara koostis ja vara katteallikad kajastuvad bilansis liigendatult bilansikirjetel. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. 3. Bilanss omab kindlat struktuuri. Lisas on toodud raamatupidamisseadusega sätestatud bilansiskeem. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. 4. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel järgmised muudatused. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatu-
Kasumiaruande vertikaalne analüüs näitab iga kirje suhet müügituludesse (4,lk79). 2.1 Horisontaalanalüüs Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse mitme erineva perioodi näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitabki iga aruandekirje muutust aastast aastasse.(5) 2.1.1 Tallinna Vesi AS Aastatel 2013-2015 ei ole Tallinna Vesi AS bilansikirjetel ekstraordinaalselt suuri muutusi toimunud ning märkimisväärsed muutused on toimunud pigem positiivses suunas. Näiteks on 2013-2014, edaspidi esimene periood, toimunud rahavarude kasv 21,32% võrra31,786 11 miljonilt 38,56 miljonini. Muutus on seepärast positiivne, et on toimunud nõuete ja ettemaksete arvelt, mis on antud perioodil vähenenud ca 44% (vt Lisa 1). Viie miljoni euro
D: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu K: Kassa/Arvelduskonto 5.5 Varud Ettevõtte varu moodustavad kõik temale kuuluvad ja müügiks ning kasutamiseks määratud varad (materjalid, pooltooted, kütus, valmistoodang jne.). Teel olev vara arvestatakse varu hulka siis, kui selle omandiõigus on ettevõttele üle läinud. Varuna käsitletakse bilansis materiaalse vara jääke ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Varud kajastatakse bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad · Ettemaksed tarnijatele Kaup, toore, materjal võetakse arvele soetusmaksumuses - milleks on ostuhind ja soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks.
Pensionieraldised Põhivarade soetamiseks saadud valitsuse toetus Aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud summa Nõuded lühiajalise laenu osas Pikaajalised nõuded ostjate vastu Dividendinõuded Dividendikohustused Lüpsikari Tulu teenimiseks ostetud maa Saadud üüri ettemaksed Tasutud rendi ettemaksed Kauplemise eesmärgil hoitavad aktsiad Pooleliolevad tootmiskulud Väärtpaberid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul Mida kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: 42 Muud lühiajalised nõuded Valmistoodang Müügiootel põhivara Sihtfinantseerimine Aktsiakapital Raha Lõpetamata toodang Nõuded ostjate vastu Masinad ja seadmed Kinnisvarainvesteeringud Saadud ettemaksed Maksuvõlad Ülesanne 18 Milliste tulude ja kuludega on tegemist: Kirje kasumiaruande skeem 1 Kirje kasumiaruande skeem 2 järgi järgi 1
- ostuhinnast (k.a tollimaks jm); - soetamisega otseselt seotud kulutustest mis on seotud varaobjekti juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja töökorda seadmisega (vt RTJ 5); - vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega seotud kuludega. Näide. Soetati masin, mille soetusmaksumus on 2000.-. Arve tasumata. D Masin 2 000 K Võlad tarnijale 2 000 Materiaalse põhivara kajastamine Piiratud kasutusega vara kajastatakse raamatupidamisbilansis vastavatel bilansikirjetel vararühmade kaupa jääkmaksumuses ehk bilansilises väärtuses. Piiramatu kasutusega vara kajastatakse raamatupidamisbilansis soetusmaksumuses (äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust, erandjuhtudel ka omandatud turuliidrite kaubamärgid). Põhivara jääkmaksumus = Soetusmaksumus akumuleeritud kulum võimalikud väärtuse langusest tingitud allahindlused Põhivara hakatakse depretseerima (amortiseerima) alates tema kasutusvalmis saamise hetkest, s
annaabi.ee 
