Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks. Igale bilansikirjele vastab kindel konto, vastava nimetusega. Bilansi alusel jagunevad RMP kontod aktiva ja passivakontodeks, mis näitavad üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk (saldo raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine. Aktivakonto skeem DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+)
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. FIE tulude ja kulude arvestus toimub kassapõhiselt, see tähendab, et tulud ja kulud saab arvesse võtta sellel aastal, mil tulu on
Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10
seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse, kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse
Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja
Toimunud majandustehingu tulemusel väheneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte). Kontode süsteem, nende sisu ja liigid. Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina,
vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet ilma saldota. Kontod avatakse bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. Sünteetiline konto on peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Sünteetilised
Toimunud majandustehingu tulemusel väheneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte). Kontode süsteem, nende sisu ja liigid. Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina,
Müügitehingute registreerimise tulemusel tekib ettevõttel debitoorne võlgnevus, mis tähendab tulevikus raha laekumist. Müügitulule tuleb eraldi avada tulukontod tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes. Pikema perioodi jooksul laekuvad ostjate summad tuleb kajastada bilnasikirjel Pikaajalised nõuded ostjate vastu. Sünteetiline arvestus: Müügitehingu tulemusel tekib ettevõttel nõue teise ettevõtte vastu, mis kajastatakse kontol Nõuded Ostjate vastu. Bilansikirjele Nõuded Ostjate vastu alla kuuluvad konotplaani sünteetilistest kontodest on nt nõuded ostjate vastu, nõuded emaettevõtja vastu, ebatõenäoliselt laekuvad arved, nõuded ostjate vastu EL riikides jen Nõuded ostjate vastu analüütiline arvestus toimub laekumiste kohta kõigi ostjate viisi eraldi. Iga analüütiline arvestus peaks võimaldama rühmitada ostjaid nõude pikkuse aja järgi lähtuvalt maksetähtajast. Kasutatavad arvestusregistrid
dokumenteerimise; ·registreerimise nendehoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate isikute järgi; ·puutumatuse ja süstemaatilise kontrolli nende kasutamise üle ettenähtud otstarbel; ·kohta täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot. Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine.
tulemuste(tulude ja kulude) rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kontodel märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemis tehingud, vähenemis tehingud ja lõppsaldod SALDO=JÄÄK Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Konto (it.conto) tähendab "arvet". Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel
Näiteks maksti arveldusarvelt hankijatele. 7 5. Konto mõiste ja liigid Bilansis kajastatakse vara ja vara katteallikad teatud kindla kuupäeva seisuga. Ettevõttes toimub aga majandustehinguid palju ja pidevalt. Kõiki muutusi jooksvalt bilansis kajastada pole otstarbekas. Jooksvat arvestust peetakse kontodel. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu kontot. Kontot võib kujutada kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + - - +
). Bilansi aktiva ja passiva üksikuid positsioone nimetatakse bilansikirjeteks, sõltuvalt bilansi poolest on tegemist kas aktiva- või passivakirjetega. Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. 20. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; ohutusvaru. KMK - analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel,hinnakujundamisel ja
printsiipi põhimõttel, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Seda muutumist rahalises väljenduses kajastatakse kontodel. Konto on vahend majandustehingute arvestuse kajastamiseks. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemistehingud, vähenemistehingud ja lõppsaldod. Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto
, kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Kontode avamise, neile majandutehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust: 1. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis:
Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Konto on tabel, mis kajastab ettevõtte vara vm seisu kahel kindlal ajahetkel ning muutusi kahe kindla ajahetke vahel ehk kontodel toimub vara ja vara finantseerimisallikate jne majandustehingute tagajärjel toimuvate muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi vara vm algsaldod, suurenemis- või vähenemistehingud ning lõppsaldod. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontosid on kahte liiki: • Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. • Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Konto avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende
registreerimise nende hoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate isikute järgi; puutumatuse ja süstemaatilise kontrolli nende kasutamise üle ettenähtud otstarbel; täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 2. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis. Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot. Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine.
(K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks. Konto kõige lihtsam vorm (kontorist ehk T-konto) on järgmine. Näide on toodud konto “Kassa” kohta: Deebet “KASSA” Kreedit Kontod avatakse aruandeperioodi (majandusaasta) algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. 2.2. Kontode liigid Kontode liigitus on lühidalt esitatud järgmises tabelis: Aktivakontod 1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod
ühekordse kirjendamise põhimõttel (kassapõhiselt), meie seadustest lähtuvalt on lubatud ühekordset kirjendamist kasutada füüsilisest isikust ettevõtjal. Ühekordsel kirjendamisel ei ole alati võimalik teostada arvestusandmete sisemist kontrolli ja sellega seoses ei ole võimalik välja tuua vigu arvestuses. Kontod kujutavad endast ettevõtte majanduslike vahendite, nende allikate ning majanduslike operatsioonide kohta kogutud informatsiooni. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto(d). Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit (liigume vasakult paremale) Aktivakirjetele avatud kontosid nimetame aktivakontodeks, passivakirjetele avatud kontosid passivakontodeks. Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja passivakontodel erinev. Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks
annaabi.ee 
