b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 9. Emulsioonides on: a) gaas pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 9. Emulsioonides on: a) gaas pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust. 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
Küllastunud lahus - lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne. Hüdraatumine - aineosakesete seostumine vee molekulidega. Küllastumata lahus - lahus milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Teemad: Iooniliste ainete lahustumine vees. Iooniliste ainete lahustumine koosneb kahest protsessist ioonide üleminek lahusesse lahusti (vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess).
molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega. Vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad nn hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Lahustunud aine osakeste seostumist vee molekulidega nimetatakse hüdratatsiooniks e. hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees)
pihustunud molekulideks, ioonideks või aatomiteks. Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. Lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis). Lahuse protsendiline koostis Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlast lahusti või lahuse koguses antud temperatuuril; põhiühik g/100 g lahustis. Solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga (solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. Kolloidlahus (kolloidsüsteem) pihustunud ainest (ainetest) ja pihustuskeskkonnast koosnev süsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm.
Mõni kraad allpool 0º C kivistumine praktiliselt katkeb. Mida varem betoon läbi külmub, seda suuremad on tema struktuuri kahjustused ja betooni omadused muutuvad halvemaks (survetugevus väheneb). [4] Keskmise survetugevusega (15,5 N/mm2) katsekehad kivistusid kuivas keskkonnas 28 päeva. Väheniiskes keskkonnas aurub betoonist sedavõrd palju vett, et järelejäävast ei piisa tsemendi täielikuks hüdratatsiooniks. Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete hüdratatsiooniproduktide sisalduse ja suurema pehmenemiskoefitsendi tõttu mõnevõrra suurem, on tugevuse kasv edasisel kivistumisel aeglasem ning betooni lõpptugevus jääb ikka väiksemaks. Samas väheneb ka betoonisegu töödeldavuse kiirus ja kuivamiskahanemisest võivad tekkida praod kivistunud betoonile. [5]
41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis - 44) Lahustuvus - suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses antud temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis. 45) Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. 46) Lahustumise soojusefekt - 47) Küllastunud lahus - antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. 48) Küllastumata lahus - on lahus, milles antud ainet veel lahustub. 49) Kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 50) Kolloidlahus - ehk sool on vedela dispersioonikeskkonnaga pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m.
Betooni kivistumine aeglustub, kui temperatuur normaalsest temperatuurist madalam. Mõni kraad allpool 0º C kivistumine praktiliselt katkeb. Mida varem betoon läbi külmub, seda suuremad on tema struktuuri kahjustused ja betooni omadused muutuvad halvemaks (survetugevus väheneb). Keskmise survetugevusega (28,2 N/mm2) katsekehad kivistusid kuivas keskkonnas 28 päeva. Väheniiskes keskkonnas aurub betoonist sedavõrd palju vett, et järelejäävast ei piisa tsemendi täielikuks hüdratatsiooniks. Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete hüdratatsiooniproduktide sisalduse ja suurema pehmenemiskoefitsendi tõttu mõnevõrra suurem, on tugevuse kasv edasisel kivistumisel aeglasem ning betooni lõpptugevus jääb ikka väiksemaks. Samas väheneb ka betoonisegu töödeldavuse kiirus ja kuivamiskahanemisest võivad tekkida praod kivistunud betoonile.
Lahustunud aine see võib olla kas tahke, gaasiline või vedel. On aine, mille lahustamisel lahustis tekib lahus. Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massiosa protentides. Ühe osa % + teise osa % = 100%. Lahustuvus näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. Solvatatsioon (hüdratatsioon) lahusti molekulide ühinemise protsess lahustatava aine osakestega selle aine lahustumisel. Kui lahustiks on vesi, nim. seda protsessi hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt aine lahustumisel lahuses eraldub või neeldub soojust. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. (Või lühemalt: Sidemete katkemisel osakeste vahel energia neeldub, osakeste hüdraatumisel energia eraldub. Lõhkumiseks tuleb teha tööd, s.t. kulutada energiat, ühinemisel eraldub energia).
Üldiselt on kivimi pinnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pnnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pinnal olevad vee molekulid orjenteeuvad poitiivse laenguga kivimi poole. Sorptsioon on vedeliku neeldumine tahkes aines või kogunemine selle pinnale. Sellised vesi on kivimiga tugevalt seotud. Solvatsioon on lahuse (vee) moleklide liitumine lahustanud aine osakestega, tekkinud solvaadid on ebapüsivad. Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu. Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks.
Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega. Vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad nn hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Lahustunud aine osakeste seostumist vee molekulidega nimetatakse hüdratatsiooniks e. hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees)
annaabi.ee 
