Herzlich willkommen bei Joe's Wirtshaus zum Löwen. Bei Joes Wirthaus zum Löwen erwartet Sie eine große Auswahl an schmackhaften deutschen Gerichten, die täglich aus frischen Produkten zubereitet werden, frisch gezapftem Bier, erlesenen Flaschenweinen, spritzigen Cocktails und duftenden Kaffeespezialitäten aus frischer Röstung. Die urgemütliche Atmosphäre bei Joes Wirthaus zum Löwen Restaurants lädt Sie zum Genießen und Verweilen ein. Und im Sommer ist die Restaurant großer Biergarten mit Blick auf die Kaiser-Wilhelm-Gedächtniskirche eine Oase der Entspannung mitten in der City. Joe's Wirtshaus zum Löwen hat nicht ohne Grund eines der größten und beliebtesten Restaurants Berlins. Joe's Wirtshaus zum Löwen Küche ist schmackhaft. Und die üppigen Portionen zu günstigen Preisen haben noch jeden satt gekriegt. Alle Speisen werden aus frischen, regionalen Produkten zubereitet und kommen stets frisch und hausgemacht auf den Tisch. Die Gä...
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid)
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis
suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks Aastal 2005 sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu[2] 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.[3] HARIDUS Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas 1953 Tartu Ülikooli diplom cum laude; eriala: ajalugu AMETIKOHAD 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 19631968 Tallinnfilmi stsenarist 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta jooksul allkirjastab rahulepingu SDV- ga(Saksamaa demokraatlik vabariik) ja annab talle võimu Ida- Berliinis. Hiljem Moskva otsustas lükata allkirjastamist rahu SDV-ga, et mitte halvenenud nende suhteid Läänega. Pärast ebaõnnestunud Nõukogude tankid Berlin tänavatel Paris koosolekul suhted halvenesid.
Alexander Theodor von Middendorff ( 6.august 1815 Peterburi 16.jaanuar1894 Hellenurme ) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa zooloog. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales ka Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest. Talle kuulusid Hellenurme ja Päidla mõisad Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal. Teadustegevus: Alexander Theodor von Middendorff tundis huvi looduse vastu juba varases nooruses. Tema edasise elukäigu ja saatuse määras suuresti kohtumine Karl Ernst von Baeriga
Minna Cauer Sünd ja surm Wilhelmine Theodore Marie Cauer, tavaliselt tuntud kui Minna Cauer sündis 1 Novembril 1841. aastal Freyensteini linnas Saksamaal. Ta oli Saksa õpetaja, ajakirjanik ja radikaalne aktivist keskklassi naiste liikumistes. Ta suri 3. Augustil 1922. aastal Berliinis. Elu Luteri pastori tütrena, Cauer kasvas üles Freyesteinis, Brandenburgi maakonnas. Ta abiellus vasakäärmuslase ja füüsiku August Latzeliga 1863. aastal, kuid jäi 1866. aastal leseks. Peale seda harjutas ta õpetajana, töötades Pariisis üks aasta, enne Eduard Caueriga abiellumist. Eduard oli kooli inspektor ning kolis koos Minnaga Berliini elama. Teist korda lesestunud 1881. aastal, Cauer hakkas jälle tööle õpetajana ning alustas naiste ajaloo õppimist. 1888
BERLIIN Berliin Berliin on Saksamaa pealinn ja Saksamaa suurim linn. Berliin asub Põhja-Saksamaal Spree jõe kallastel 70 km Poola piirist. Nimi Berlin ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood. Seal elab 3.45 miljonit inimest. Berliin Berliinis on 12 linnarajooni. Berliin Berliin Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida- Saksamaa inimtühjaks. 6. sajandil asusid sinna slaavi hõimud havelaanid ja sprevlijaanid. Berliin oli 1920. aastal suuruselt kolmas linnavalitsus maailmas. Berliin Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 194345. 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel
Hugo Riemann - saksa muusikateadlane, July 18, 1849, Grossmehlra, Tüüring - July 10, 1919, Leipzig, Saksimaa Ta oli teooriat õppinud Frankenbergeri poolt, õppis klaverit koos Barthel and Ratzenberger, õppis õigust ning filosoofiat ja ajalugu Berliinis ja Tübingenis. Peale Franko-Germaani sõda pühendus muusikale, õppis Leipzigi konsis kompositsiooni ja teooriat ja muusikaajalugu. Siis läks Bielefeldi, oli seal õpetajana ja koorijuhina. 1878 tuli tagasi Leipzigi ülikooli kui privaatdotsent. 1881-90 oli ta klaveri õpetajana ja teooria õpetajana Hamburgi konsis, lühikest aega ka Sondershausen konsis. Oli õpetanud Wiesbadeni konservatooriumis (1890-1895), kuid lõpuks tuli tagasi Leipzigi Ülikooli lektorina 1895 aastal
Berliini võidusammas Ehitati tähistamaks Preisimaa võitu Taani üle 1864 Algselt asus Königsplatzil 1939 viisid natsid samba praegusesse asukohta (Platz der Republik) Berliini Maria kirik Kirik Berliini südalinnas Algselt oli katoliku kirik Nüüd aga luterlik kirik Kiriku ees asub Martin Lutheri kuju Rajamise täpset aega pole teada, kuid arvatavasti oli see 13. saj esimesel poolel Kirik on Berliini vanim, milles peetakse jumalateenistusi Vanuseliselt teine kirik Berliinis Berliini Maria kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nikolai kirik Berliini vanim kirik Asub Ida-Berliinis Ehitati ajavahemikus 1220 1230 Algselt oli Rooma katoliku kirik, hiljem luterlik kirik Püha Hedwigi katedraal
et saada biokeemia assistendiks. 1881 oli ta keemia professor Erlangeni ülikoolis 1883 palus Badische Anilin ja Soda-Fabrik juhtima nende keemia laborit 1892 paluti ta Beriliini ülikooli keemia õppetoolile Nobeli preemia sai ta oma suhkru ja puriini sünteesi töö eest Isiklik elu Ta abiellus 1888 Agnes Gerlachiga Neil oli 3 poega, üks suri I Maailma Sõjas, teine võttis endalt elu, kolmas võttis endalt elu 25aastaselt Ta naine suri 7 aastat pärast abielu 1919 võttis Emil Fischer ise Berliinis endalt elu Vanim poeg (Hermann Otto Laurenz Fischer)oli ka biokeemia professor alates 1948 kuni surmani 1960 Autasud ja honorarid Emil Fischeri auks on tehtud keemia autasu Emil Fischeri mälestusmedal Tema kuju on Berliinis Saavutused Paljud keemilised reaktsioonid on saanud nime tema järgi : Fischeri projektsioon Fischeri peptiidi süntees Fischeri vähendamine Ficheri esterdamine Ta avastas uued orgaanilised derivaadi ühendi vesiniku ja lämmastiku vahel ta pani nimeks hydrazine
Ta tunneb suurt huvi pürotehnika vastu, seda on ta ära kasutatud nii Rammsteini kontsertidel kui ka videodes. · Richard Z. Kruspe-Bernstein on kitarrimängija. Ta on sündinud 24. juunil 1967. a. Wittenbergis (Saksamaa) ja ta õppis kokaks. Muusika vastu hakkas ta huvi tundma 16 aastaselt kui ta käis reisil Tsehhoslovakkias kust ta ostis omale kitarri. · Paul Heiko Landers on kitarrimängija. Ta on sündinud 9 detsembril 1964 aastal Berliinis. · Oliver Riedel on basskitarrist. Ta on sündinud 11 aprill 1971. aastal Shwerinis. · Christoph Doom Schneider on trummar. Ta on sündinud 11 mail 1966. aastal Berliinis. Tema isa oli muusik. Ta oli 7-lapselisest perest. Muusika vastu hakkas ta huvi tundma 14 aastaselt kui ta vend andis talle trummi, mille ta oli teinud alumiiniumpurkidest. · Christian "Flake" Lorenz on klahvpillimängija. Ta on sündinud 16 novembril 1966. aastal Berliinis
Berliin Berliin Saksamaa pealinn Pindala - 891,85 km² Elanikke - 3 562 166 Asukoht – Saksamaa Ida- Lääne osa Keel - saksa keel Sümbolid • Berliini karu ehk Buddy Bär - sallivus ja vabadus • Berliini teletorn • Berliini lipp ja vapp, mis kujutavad karusid Kliima Berliinis valitseb niiske kontinentaalne kliima Suved on soojad, keskmise temperatuuriga 22-25 C Talved jahedad, keskmiselt -2 kuni +4 kraadi Kevad ja sügis on tavaliselt pehmed, kuid jahedad Ajalugu Praegune Berliin asub Spree ja Haveli jõe ühinemiskohal Linna rajasid sakslased endisele slaavlaste asula kohale 13. sajandil Algselt oli Berliin väike linnake Spree jõe kaldal Põhilised elanikud olid kalamehed ja kaupmehed
T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia. T:jäi mitmeparteisüstee, aga ainult formaalselt, nsvl surus rahutused maha. Berliin'55-O:nsvl, saksamaa. P:slv ei tunnustanud sdv-d, hallsteini doktriin. T: 13aug rajasid sdv ja nsvl berliini müüri Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati nsvl-le,ülest.suruti maha. Suessi kriis'56- O: egiptus,pr,sb,iisrael. P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt
teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psühholoogiliselt põhjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetõttu on «Külmale maale» saanud väga populaarseks. Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimeestoimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta
Berliini blokaad Arvin Aitaja 9a klass Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949. Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Teise maailmasõja lõppedes jagati Saksamaa võitjariikide USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Läänetsoonides kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olnud Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSV Liit ei saanud seda linnaosa Nõukogude okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda. Vastuseks sulges NSV Liit kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendanud maismaa- ja raudteed, ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel (vt Berliini õhusild). NSV Liidu idee oli sulgeda juurdepääsuteed ja varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada
majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks
Teaduste Akadeemia, Jussupovi ja Tavritski paleed. Klassitsistlik arhitektuur Ameerikas. John Hoban. USA presidendi asupaik, Valge Maja Washingtonis (1792-1800). W. Thornton. Kapitoolium Washingtonis (USA Kongressi hoone1793-1827). Thomas Jefferson. Virginia ülikooli hoone USA-s. (Üleval panoraamvaade Virginiale) Virginia ülikooli hoone (interjöör) USA-s (1819). Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel. Teatrihoone Berliinis. K.F. Schinkel. Muuseumihoone Berliinis. Brandenburgi väravad Berliinis (1791). Klassitsism Eestis 1780-1850 Loss ja aadlielamud Toompealt. Stenbocki maja Toompeal. Nikolai kirik Vene tn. Tallinnas, Võru ja Valga kirik. Tartu raekoja plats (parempoolne aadlielamu 1793). Tartu raekoda. Tartu Kivisild (1774-1784). Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone 1802. Gustav II Adolfi kuju, Tartu Ülikooli fassaad. Riisipere mõis. Kernu mõis.
kogu rahvamass vigase riigikorralduse vastu "Minge tulevikule vastu, ennetage seda. Andke vabatahtlikult, mida Teilt ühel hetkel jõhkralt nõutaks, andke see nõudmisteta ja see võetakse tänulikult vastu kingitusena..." Merkeli autoripositsioon parteitu inimsõbra objektiivsed tähelepanekud? patriootliku ohvri tooja? Merkel Saksamaal I õpingud Leipzigis ja Jenas vabamüürlaste looz Royal York Berliinis Oderi-äärne Frankfurt - Dr. Merkel Weimar (Herder, Wieland, Böttiger; - Goethega vastumeelsus) katsetus Kopenhaagenis reisid Põhja-Saksamaal aktiivne ja kirju loominguline periood Wannem Ymanta Wannem Ymanta. Eine Lettische Sage (Leipzig, 1802) Imanta unenägu. Merkeli järele kirjutanud Anton Suurkask. (Uus Aeg, 1901) Merkel Saksamaal II 1802-1806 Berliinis "Ernst und Scherz" (1803)
aastat oli Weierstrass kannatanud pikalt haiguse all, kuid suutis avaldada paberid, mis tõi talle kuulsust . Ta asus juhatama Tehnikaülikooli Berliinis, siis tunti seda Gewerbe instituudina. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tema järgi on
oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. Viimastel aastatel elas Peterburis, Varssavis, Pariisis ja Berliinis. Kõige lähedam inimene õde. Tema tütrela ta kirjutas mõned klaveripalas. Suhtles paljude kultuuritegelaste ja muusikutega. SURM Glinka suri Berliinis 1857.aastal. Ta maeti Peterburi Aleksander Nevski kalmistule. LOOMIN G. 2 ooper it: ajalooline "Elu tsaari eest" ("Ivan Sussanin"), muinasjutuline "Ruslan ja Ljudmila" Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoni hota", "Öö Madridis", "Valssfantaasia"
poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (1880-1838) Maastikud, linnavaated, aktid, portreed Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914) Ludwig Kirchner, "Autoportree sõdurina" (1915) Erich Heckel (1883-1970) Graafik, maali alal iseõppija Säravad värvid, kandilised vormid Erich Heckel Erich Heckel, "Poolakt" (1909) Erich Heckel, "Kaks meest laua ääres" (1913) Erich Heckel, "Maastik Dresdeni lähedal" (1910) Karl Schmidt Rotluff (1884- 1976)
augustis käib Helmi usinalt marjul ning keedab moosi, sobib reisima minekuks kõige paremini juuli teine nädal. Helmi kaalus kaua, millega kohale minna ja otsustas lõpuks lennutranspordi kasuks. Berliinis tahab ta külastada muuseumisaart ja teletorni ning käia Euroopa suurimas kaubamajas. Tal on üks soov veel: Mnemoturniiris räägiti taani protestiseast ja sellest ajast saadik on ta tahtnud seda imeliku nimega looma oma silmaga näha. Raadios öeldi, et neid leidub veel mõnes Saksamaa loomaaias ja Helmi loodab nüüd, et äkki saab ta neid haruldasi loomi ka Berliinis näha. Ülesanne 1 Otsi Helmile informatsiooni taani protestisea kohta ning tee selline eestikeelne kokkuvõte,
ühendamiseks. Vali välja üks artikkel, valmistu seda teistele selgelt ette lugema ja valmista artikli põhjal ette 3 küsimust. Kleebi võimalikult palju kuulutusi ühele lehele ja valmista nende põhjal ette 5 ülesannet. Leia ajalehest ilmateada ja lõika see välja ning kleebi paberile. Vasta täislausega järgnevatele küsimustele: Kas Tallinnas on soojem kui Tartus? Kas Oslos ja Helsingis on ühesugune temperatuur? Kus on kõige soojem/külmem? Kus on sama soe/külm nagu Berliinis? Otsusta, kas väide on õige või vale (siin võite kirjutada ainult sõnad: õige ja vale) Tallinnas on soojem kui Pärnus Pariisis ei ole nii soe kui Londonis Ei Helsingis ega Varssavis ei ole nii külm nagu Riias Nii Valgas kui ka Tartus on sama palav kui Kohtla-Järvel Lõika ajalehest välja umbes 10 pealkirja vähemalt kahesõnalist. Esimeses tulbas pealkirja esimene pool, teises tulbas teine pool.
uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus
kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 Budapestis · Võitis hõbeda EM'il 1930 Stockholmis, 1931 Prahas Osvald Käpp · Oli Eesti maadleja · Spordiala vabamaadlus (kergekaal) · Võitis kulla 1928 · Võitis hõbeda 1926 · Võitis pronksi 1927 · Võitis kulla 1929 Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1930 ja 1931 vabamaadlusega Kristjan Palusalu · Oli Eesti maadleja, on üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis
Eduard Vilde looming ja elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastal 1896 elas ta Moskvas.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis,
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas
Eduard Vilde Elulugu Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe "Virulane" toimetuses, 1887 1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda
Ühendriikides • Ludwig Mies • Rohe oli emanimi • Van der sümboliseeris saksa verd • Kaks naist, neli last • Peale Bauhausi sulgemist kolis Saksamaalt 1937. aastal USA-sse ELU ENNE KUULSUST • Esimene töökoht oli fassaadi disainimine • Tal puudus arhitektuurialane haridus • Õppis kasutama erinevaid materjale isa käe all • Suurimaks inspiratsiooniks oli Karl Friedrich Schinkel (neoklassitsistlikud ja gootilikud ehitised Berliinis) • Tema jaoks oli kõige ideaalsem ehitis New Yorkis George Washingtoni sild • „It is the most modern building in the City“ • 1968. aastal tahtis ehitada katedraali MEISTRIKLASS • Töötas aastatel 1907(Riehl House)-1974 (Museum of Fine Arts) • 78 meisterdust • Tema stiil oli täis uusi võtteid ja ideid, tänu millele peetakse teda modernismi alusepanijaks arhitektuuris. • Minimalism ja avarus, mida oleks võimalik täita voolavusega.
Ei ole, no see on okei, mina ka ei ole // Tore! Kuidas tundus, kas oli võimas tunne ka? Seda väravat ma näinud ei ole, kuid mulle tundub, et oleksin justkui seal käinud, sest pildid ja erinevad raamatud ja netileheküljed on mulle andnud imeliselt hästi edasi Brandenburgi ilu ja valu. (pilt!) Näitaksin igaksjuhuks teile ka Saksamaa kaarti, et saaksite aru, kus üldse Brandenburg asub. (pilt!) BASIC: Brandenburgi värav asub Ida-Saksamaal Lääne-Berliinis Pariisi väljakul. Brandenburgi värav on neoklassikalises stiilis ning eelnevalt on see olnud Ida- ja Lääne-Berliini piiriks. (pilt!) Algselt nähti seda väravat kui kummalist Saksamaa ja Euroopa ajalugu, kuid nüüdseks sümboliseerib see Euroopa ühtsust ja rahu. Brandenburgi värav on ainus tänaseni säilinud sissepääs, mis teeb selle üsnagi eriliseks. Värav oli kohe algselt mõeldud kui tee avaja Preisi kuningriigi kõige tähtsamasse linna. (pilt!) KONSTRUKTSIOON:
Loogikateadus'' ilmus kolmes osas aastatel 1812- 1816. Natuke enne seda abiellus Hegel 20-aastase senaatoritütrega. Pere liikmeks sai ka Hegeli abielu väline poeg. Aastal 1816, 46- aastaselt nimetati Hegel Hiedelbergi ülikooli filosoofiaprofessoriks. Aastal 1817, kui ilmus esimene väljaanne mammutiteosest ,, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes'' , sai Hegeli maine lõpliku kinnituse. 1818 võttis saksa kultuuri ereda tähena tunnustatud Hegel vastu professuuripakkumise Berliinis . Sellel kõrgel ametikohal töötas ta elu lõpuni. Tema loengud filosoofia ajaloost, esteetikast, religioonist ja eriti ajaloofilosoofiast mõjutasid saksa kultuuri. Siit ka seos eluga, kuna Hegel oli saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kelle loengutele oli tohutu tung ning mingil määral sai Hegel oma maine just tänu loengutele. Tänapäeval kuuluvad need loengud filosoofia klassikaliste tekstide hulka ja nende väärtus on igati võrreldav Hegeli otsese kirjaliku pärandiga.
meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased 1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused: Eesti maadleja(Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse § Euroopa meister raskekaalus). § Olümpiavõitja Berliinis 1937 aastal Kreeka- 1936a. Nii Kreeka-Rooma
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus.
(Stravinski, Poulenc jt), Saksamaal aga kasutati sel ajal mõistet uusasjalikkus – Neue Sachlichkeit. Seda suunda esindasid Hindemith, Kurt Weill (kes oli küll stiililiselt väga mitmekülgne), Münchenis Carl Orff. Hindemith leidis, et helilooja peab kirjutama nn tarbemuusikat (Gebrauchsmusik), mida saaksid asjaarmastajad esitada kodudes ja koolides. Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla
Erich Maria Remarque Elutee Erich Maria Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele; sai mitu korda haavata. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore
Maccabaeus). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita välismaale, et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga kurssi viia. Seejärel, kevadel sõitis ta Saksamaale ja elas seal mitmes kohas. 1909 a. Leipzigis, alates aastast 1910 Berliinis. 1912 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas " Estonia " teatri avapidustustel 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini. Looming Tartu aastate looming : · Koorilaulud " Õõtsuv meri ", " Varas " ja " Allik " ( K. E. Sööt ), " Noored sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R
pöörded, painduvus, vahendite käsitlus, kava teostus ja artistlikkus. · Ajalugu: Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võim.
Viimastel aastale on Berliini filmifestivalil näidatud umbes 400 filmi ning külastajaid on olnud ligi 490 000, kes on festivali külastama tulnud pea sajast erinevast riigist. Festival saab ka väga suure meediatähelepanu osaliseks ning Berlinalet kajastab igaaastaselt mitutuhat ajakirjanikku. Lisaks külastab Berliini filmifestivali üle 10 000 professionaalse filmivaataja ning kriitiku. Samuti toimub igaastaselt Berlinalel ka paljude uute filmide esilinastusi. Festivali peasaal asub Berliinis, Potsdami väljakul kinos Berlinale Palast. (Die Berlinale) Samuti on festival teemade järgi jagatud erinevatesse sektsioonidesse nagu rahvusvaheline kino Wettbewerbis, kunstifilmid Panoramas, laste-ja noortefilmid Generationis, uued saksa filmid Perspektive Deutsches Kino innovaatilised ja eksperimentaalsed filmid Forumis. Samuti on Berlinale raames loodud erinevaid projekte filmimaailma edendamiseks. Näiteks
Punaarmeelased vägistasid ka kõige tagasihoidlikumal hinnangul üle ühe miljoni saksa naise. Vägivalda saatis ennenägematu julmus. «Tapa! Sakslased ei ole inimesed!», «Murra vägivallaga germaani naiste rassikõrkus, võtke neid kui seaduslikku sõjasaaki!» niisuguseid hüüdlauseid lugesid pealetungivad punasõdurid lendlehtedelt, mida levitasid Nõukogude armee staapide propagandistid. Peale berliini vallutamist lasi marssal Zukov punaarmeellastel 3 päeva teha berliinis seda mida hing ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Zukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige tähtsam selle juures oli aga see, et lõpuks ometi nägid ka lääneriigid oma ,,vabastajate´´ tõelist palet. Tänapäeval nõutakse Venemaalt arhiive ja pilte Gulagi vangilaagritest kuhu on kadunud ja surnud miljoneid inimesi
mida juhtis opositsiooniline Uus Foorum. Paljud demonstrandid, kes uskusid Gorbatsovi ütlusi soovisid riiki muuta demokraatlikuks. Iga nädalased demonstratsioonid Leipzigis levisid ka massidesse. Politsei üritas neid maha suruda, kuid valitsus oli kaotamas oma närvi. Ainult Honecker näis kindel olevat oma riigi tulevikus. Mais Gorbatsov saatis korduvalt Honeckerile signaale, et "perestroikaga" tuleb kaasa minna selleks, et olukorda lahendada. Oktoobris Berliinis käies kuulis ta noorte idasakslaste skandeerimist: "Gorbie, aita meid!" Kuid Honecker siiski ei võtnud muudatustest midagi kuulda ning riigi siseselt hakati plaani pidama tema vastu. Grupp Politburo Ida-Saksamaal oli otsustanud, et Honeckeri valitsus aeg on otsa saamas. Parteisisene võimuvõitlus viis Honeckeri tagasiastumiseni. Sama teed läksid valitsus ja partei poliitbüroo. Võimule sai Egon Krenz, kes sõitis 1.novembril Moskvasse, kus
KLASSITSISM *tekkisid esimesed muusikaühingud Londonis,Pariisis,Berliinis,viinis *Klassitsismi ajal tuli keskhariduse asemel kõrgharidus *sümfoonia- 4 osaline instrumentaalteos *koomiline ooper- näitlejad teevad nalja *ooper seeria- mütoloogilise ja ajaloolise sisuga *avamäng- sissejuhatus(ooperisse) *sanatiin- 3 osaline instrumentaalteos, Klementi, Scarlati PUHKPILLID: *flööt *oboe *klarnet *fagott KEELPILLID: *Viiul *vioola *kontrabass *tsello
maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või. Võistlus riietus · Trikoo · Sussid · Soenguks peab olema krunn. Ajalugu Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Olulisi aastaarve: 1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon. 1952
sotsiaalsete reformide eestvõitleja Johann Heinrich Pestalozzi vaimus. Seal on õppinud ka hilisem Lützowi vabatahtlike korpuse juht Karl Friedrich Friesen ning paljud Preisi kõrgametnike poegadest. Bismarck pidas seda isiklikult vanglaks ning seetõttu mõlkus tema mõtetes tihti Kniephof väike Pommeri mõis, mille ta isa oli omandanud aastal 1815 ning kus nad elasid ja kus oli tema isa, kellest ema oli ta jõhkralt eraldanud. 1827.-1830. õppis ta Friedrich Willhelmi gümnaasiumis Berliinis. 1830.-1832. õppis nn. Halli kloostri gümnaasiumis ja lõpetas selle seitsmeteistkümne aasta vanusena. See kool kujutas endast alates 16. sajandust Preisi riigi õpetlaste ja ametnike eliidi kasvulava. 1832.-1834. õppis ta õigusteadust Göttingenis ja hiljem ka Berliinis kahes toona juhtivas Põhja-Saksamaa ülikoolis. Õigusteaduses ta silma ei paistnud, kuna see teda eriti ei huvitanud. 1835. aastal sai Otto von Bismarcksit kaasistuja Kuninglikus Linnakohtus, seejärel
Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis, Ronco sopra Asconas. 25
Thomas Ostermeier: teatraalsus ja vägivald Koostaja: Elis Järvsoo Thomas Ostermeier ● Sündinud 1968.a Saksamaal ● 1990.a alustas näitlejana ● 1991.a õpingud Berliinis ● 1996.a kunstiline juht ● Dramaturg Jens Hillje ● Disainer Stefan Schmidke ● Viieaastane programm ● Uus esteetika (teatraalsus -> vägivald) ● Briti näitekirjanikud Sarah Kane ja Mark Ravenhill: jalaga näkku draamad ● Kapitalistlik realism Aitäh kuulamast! Kasutatud materjal https://www.schaubuehne.de/en/people/thomas-ostermeier.html (Pilt 1) https://www.labiennale.org/en/news/2019-lion-awards-theatre (Pilt 2) https://www.dhaus
E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina
1 Felix Mendelssohn-Bartholdy 18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on
karantiin, USA piirab laevadega Kuuba ümber, et ei saaks sõjatehnikat tuua. Algavad läbirääkimised Hrustsovi ja Kennedy vahel. Kriis laheneb kompromissiga, mõlemad teevad järeleandmisi. NSVL viib oma relvastuse minema. USa nõustub Castro reziimiga. 20. nov 1962 lõpetatakse karantiin Kuubas. Alles 2001 taastatakse diplomaatilised suhted. Kuubal tekkisid majandusraskusedsest. Berliini kriis - Korea sõda polnud kõppenud, kui plahvatuslik olukord kujunes välja EU südames Berliinis. NSVL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles aga jätkuvalt Lääne-Berliini allutamist oma võimule. 1958 nõudis NSVL , et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Lääne-Berliin oli suurusega 500 km ², kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu. Julgeoleku Lääne-Berliinis tagas lääneriikide sõjaväeüksused
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988
annaabi.ee 
