otsusel peaga. Ta püüdis ennast ka kohtu otsusest vabaks osta aga see ei õnnestunud. Hukkamine viidi läbi Harju väravate vahel, kus praegu asub kohvik Metropol. Uexküllide suguvõsa sai oma nime Läti küla Ixkilli järgi, kuhu 13. sajandil Uexküllide esiisa, vasall Johannes I von Bardewis kindluslinnuse ehitas. Sajandite vältel on Uexküllidele kuulunud kümneid mõisaid üle kogu Eesti. 18. sajandil kuulus Läänemaal ainuüksi Eesti rüütelkonna peamehele, tsiviilkuberner Berend Johann von Uexküllile, keda kutsuti Läänemaa kuningaks, 38 mõisat. Esimese Eesti Vabariigi ajal natsionaliseeriti mõisad maareformi käigus ja riik maksis Uexküllidele kompensatsiooni. Praeguse teadaoleva järeltulija Andreas von Uexkülli vanemad elavad Rootsis. Tema isa Nicholas von Uexküll töötab günekoloogina, ema Marianne von Uexküll ämmaemandana. Andreas von Uexküll töötab Eestis Rootsi
ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK PEAMEES, KES EELNEVALT OLI TEENINUD TAANIS RITTMEISTRINA . OTI MÕIS AASTAL 1920. RITTMEISTRIST JA SAAREMAA MAAKOHTUNIKUST VEND BEREND WOLDEMAR VON ADERKAS (1777-1836) OLI OTI 08.02.2011. MÕISA TÄNASENI SÄILINUD KUJUL PEAHOONE EHITAJA KARL WILHELM OTTOKAR VON ADERKASI (1806-1869) ISA. NOORUSES TEENIS VIIMANE VENE TSAARIRIIGI SÕJAVÄES, JÕUDES VÄLJA IHUKAITSE LEITNANDI, KAARDIVÄEKINDRALSTAABI POLKOVNIKU NING TSIVIILHIERARHIA NELJANDA ASTME - TÕESLISE RIIGINÕUNIKU TIITLINI. 1864.-1865. AASTANI OLI TA SAAREMAA RÜÜTLEKONNA MAAMARSSAL. OTI MÕISA
Jazz Jazz on primitiivseks peetud neegrifolkloori kõige keerukam modifikatsioon Ameerikas. Jazz erineb põhimõtteliselt nii kunstmuusikast kui ka popmuusikast,ehkki on oma arengu vältel liikunud mõlemas suunas ja saanud mõjutusi mõlemalt. Ameerikas peetakse jazzi praegu omamaise kunstmuusika haruks. Joachim Ernst Berend :"Jazz on Ameerika Ühendriikidest päri kunstmuusika vorm,mis ekkis mustanahaliste kokkupuu el euroopaliku muusikaga.Jazzi instrumendid,meloodia ja harmoonia on päri põhilisel lääne muusikatraditsioonist; rütm,fraseering,heli kuuldavale oomise viis ning mõned bluusi harmoonia elemendid on aga päri Aafrika muusikast ning afro- ameeriklaste muusikalistest kontseptsioonidest." Euroopa muusikast eristab jazz'i kolm põhilist elemen i,mille eesmärk on in ensiivsuse suurendamine:
Välja maalitakse keskaja Tallinna linnaühiskond oma erinevate seisustega, kõik on väga üksikasjalik. ,,Keisri Hull" (1978). ,,Rakvere romaan" (1982)- konflikt linnaõigustega Rakvere ja Tiesenhausenite mõisnikusuguvõsa vahel, kes on linna õigused anastanud: linna sunnitakse mõisat orjama, linna maad küntakse mõisale. Kodanikud püüavad oma huvisi kaitsta palvete ja kaebekirjadega. Mõisaproua sekretäri ja ühtlasi asja jutustaja Berend Falcki peetakse Keisri hullust pärit Jakob Mättiku analoogiks, küll aktiivsem ja iseseisvam. Intriigis esineb mõisa poolt, linn usaldab talle palvekirja koostamise ülesande. Liinid lõpevad-Falck lastakse lahti mõisast ja Rakvere linn kaotab ajaloolised õigused. Lootus jääb. Romaani keskpunktiks on eri sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus. Õigust otsitakse ühtedest ürikutest. ,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud)
Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach. Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734. aastal oli Olustvere mõisnikuks vabahärra Berend Friedrich von Schlippenbach. Viimane pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederika von Schlippenbachile, kes abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast Anna Friederika surma (1779) siirdus mõis 1791. aastal tema pojale tulevasele Vene keisririigi krahvile kindralporutšik Hans Heinrich von Fersenile (1743– 1800). Pärast Hans Heinrichi surma pärandati Olustvere mõisa edasi kolm põlvkonda. Kõigepealt sai mõisnikuks
Andmed Nurtu kooli õpetajate on niisama vähesed kui Päärdu koolis, kuna dokumendid on paljud hävinenud. Kaduma on läinud kauaaegse Nurtu õpetaja Liisa Voore koostatud ja peetud kooli kroonikaraamat 1842-1949 aastate kohta mis võibolla oleks asjasse lähemaid üksikasju lisanud. Kõigile otsimistele vaatamata pole õnnestunud raamatut senini leida. Teatavasti oli Nurtu valla kooli esimeseks õpetajaks C. Ed. Harten välja valinud Vigala mehe, Berend Kens'i, kes olevat omad teadmised omandanud Vigala köstrikoolis. Olevat olnud selle aja kohta tubli koolmeister, kuid Nurtus olnud lühikest aega. 1844. aastal on õpetajaks tulnud Jaan Pääsuke. Kaua ta siin töötas, pole teada. Nurtu kooli IV klass 1927. a kevadel. Õpetajad L. Oviir ja Al. Emmo Küllap meenutatakse veel Madis Leisbergi. Mälestused kõigi nende kohta puuduvad. Edasi on teada, et 1857. aasta sügisel tuli Nurtusse õpetajaks Hans Immar. Ta on
kindlusvangistust üksikkongis, seejärel tunnistatakse ta nõdrameelseks ja suletakse eluaegsesse koduaresti. Kõlama jääb aga mõtleva inimese aktiivsus, mis nõuab teatud kitsendustest üleastumist ja eetilist eneseteostust- olgu või enesehävitusega riskides. 1982 ,,Rakvere romaan"- käsitleb Rakvere linna võitlust oma õiguste eest 18.saj. feodaalse omavoli vastu. Linn on priiuse sümbol. Jutustatud koduõpetaja Berend Falcki poolt. Falck on kahemõttlelises seisundis, kaitstes erinevatel eluhetkedel nii Gertrude von Tisenhauseni (Rakvere mõisaomanik, kelle tütrepoegade koduõpetaja Falck on) kui ka linnahallide huve. Armastus kingsepp Simsoni tütre Maade vastu ning enesekinnitused, et ta mängib mitmekordset mängu nende poja tuleviku pärast, on küll võimalikud, ent ei tarvitse veenda lugejat. Romaanis on palju seikluslikku. Ajaloofaktid on segamini väljamõelduga.
seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik. Kohe kindlasti oli Keila-Joa mõis üks kaunemaid ning uhkemaid mõisasid kogu Eestis. Ajalugu Keila-Joa mõis rajati 17. sajandi alguses ning kuulus esmalt Wrangellidele. 1763. aastal ostis mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen. Kuni 19. sajandi alguseni vahetusid mõisaomanikud tihti. 1809. aastal ostis von Pohlmannidelt mõisa Jakob Georg von Berg, kes selle 1827. aastal Venemaa sõjaväelasele ja riigitegelasele krahv Alexander von Benckendorffile müüs. Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I. 1856
maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Kaaludega Õiglus ja palmioksaga Rahu naisfiguurid. Keila kiriku altari ja kantsli valmistas? Keila kiriku altari tellis maanõunik Bernhard von Scharenberg ning selle valmistas Tallinna tolle aja parim puunikerdaja Tobias Heintze u.1632.a. Kantsli valmistas Tobias Heintze ja abilisena Hans Wentzel u.1632.a.
Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi. Valdav osa neist 14.–17. sajandist pärinevatest hauatähistest on algselt asunud Niguliste kirikus. Need on väga erinevad ning ilusasti ja kvaliteetselt tehtud, sellepärast et nad on heas seisukorras. Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus. Hans von Paykülli hauaplaat Johannes Ballivi hauaplaat: Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat: Adam Johann Schrapferi hauaplaat: 10. Mis on kandelaaber? Mille poolest on eriline nigulistes asuv? kandelaaber (ld candela – vahaküünal) - kunstipärane kõrge küünla- või lambijalg Lübecki valukojas valminud seitsmeharuline kandelaaber mis elas üle Tallinna pommitamise ja kiriku põlemise, annetati Niguliste kirikule 1519. aastal. Seitsmeharulise lühtri põhilahendus on pärit Jeruusalemma templist
ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604(dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640). Renessanssfassaad kajastab Madalmaade, eeskätt tema looja A. Passeri kodumaa Hollandi eeskujusid.Nüüdse kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk t. 24 hoonega ühtse krohvrustika sai hoone alles 1834. a. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Nad mõlemad olid naisfiguurid ning Rahu kujutati palmioksaga ja
akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. 9. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Mustpeade maja on kaunistatud raidreljeefidega Õiglus ja Rahu. Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana. 10.Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal? Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu
Epitaaf on hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; ka surnu mälestustahvel kiriku seinal. See võib olla ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Hauaplaadid: · Jost Dunte hauaplaat. 1624 · Heinrich von Tiesenhauseni ja tema abikaasa Anna hauaplaat. 1654 · Alexander von Esseni ja tema abikaasa hauaplaat. 1653 · Adam Schrapferi ja tema abikaasa Anna hauaplaat. 1630. aastad · Hans von Paykülli hauaplaat. 1679 · Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat. 1677 · Hermann von Nierothi ja tema abikaasa Gertrudi hauaplaat. Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister) · Püha Nikolaus, Neitsi Maarja, evangelist Johannes. 1510. aastad (Henning van der Heide) · Püha Jüri lohega. Umbes 1520 (Michel Sittow) · Püha Kanut. Umbes 1540 (Andreas Bornemann)
keeles enese kohta mingit üldist nime, vaid kutsuvad ennast maakohtade ja linnade järgi, millele nad on lähimal, siiski teavad mõningad nende hulgast oma maad üldiselt kutsuda „Estima“ ja iseennast „Estlane“, see on eestimaalane.“ (Rätsep 2007: 7) 19. sajandi I poolel hakkas nime Eesti märkima kogu eestlaste asuala, seda hakkas kasutama Friedrich Reinhold Kreutzwald. Sõnaühendit eesti keel kasutati esimest korda meie kirjasõnas 1849. aastal Pärnumaa koolmeistri Berend Gildenmanni poolt tema raamatus „Mailma made öppetuse“ sissejuhatuses. (Rätsep 2007: 8) 4 1.1. Sõna Eesti päritolust Rooma ajaloolasel Publius Cornelius Tacitusel valmis 98. aastal raamat „Germania“, kus kirjeldati Rooma riigi naabruses elavaid germaani hõime, ning raamatu lõpuosas jõuab autor hõimudeni, keda ta nimetab aesti. Aesti sõna võib pidada kaugeks eelkäijaks sõnale Eesti, eestlasi tähistab see
asutused: vanadekodu, kroonikute haigla, masina-traktorijaam, Eesti Põllumajandus Tehnika kontor, lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluv firma SAUREM. Alates 1995. aastast kuulub mõis perekond Kriisade eravaldusse, kes on edukalt restaureerinud enamiku hinnalisest stukkdekoorist ning teinud mõisast pidulike ürituste korraldamise armastatud koha. Valdajad Mõisal olnud mitmeid valdajaid: 1. 1629 Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Scharenberg 2. 1663 Ewoldt Scharenberg 3. 1678 kapten Johan Fuhrmann 4. 1678 pandihoidja kapten Robert Segener 5. 1696 rentnik Avelus Liffman 6. 1715 leitnant Scharenbergi lesk ja kaks poega 7. 1724 haagikohtunik Ewold Johann von Scharenberg, rentnik Berend Johann Zint 8. 1748 Franz Heinrich von Scharenberg 9. 1750 leskproua von Scharenberg 10. 1774 major Friedrich Hermann von Fersen 11. 1792 krahv Karl Friedrich von Rehbinder
aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny) abiellus 1858. a Heinrich Ludvig Valentin v Bockiga. Nii jõudis mõis jälle sama suguvõsa kätte, kes mitme põlvkonna vältel oli siin elanud. 1885 a kirjutati mõis Bockide nimele ja püsis nende käes kuni maareformini. Lahmuse mõis kanti peale L
kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadraadiga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid, mille kohal asetsev tekstiriba kannab maja uuestisünni kuupäeva. Portaali kaunistab vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Hoone uksekst on kahjuks algupärasest alles jäänud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. aastast. Dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb 1640. aastast. Renessanssfassaad kajastab eelkõige selle autori A. Passeri kodumaa hollandi eeskujusid. 1834. aastal sai hoone 66 Maiste, J., (1995) Mustpeade maja, Tallinn; Kunst tänapäevase kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk tänav 24 hoonega ühtse krohvrustika. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus, kuid 18. sajandi
Ühes viidatakse slaavikeelsele sõnale dub-tamm. Selle seletuse lükkas kõrvale M. von Taube, kelle arvates mõlemad viitavad vanasaksi sõnale dubba-raiuma. Pealegi kinnituvad kännule pärna-, mitte tammelehed. Kolmanda hüpoteesi esitas 1920-ndatel aastatel Paul Johansen. Selle järgi olevat nii nimi Tuve, kui känd tuletatud eestikeelsest sonast tüvi. Tuvede eesti päritolule viitavat üks 1382. a pärit ürik. 1652. a sai Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Taube koos vabahärra tiitliga ka uue vapi, mille nelitatud kilbi veeranditel kujutati sinist tippu ja punasest tornist vorsuvat sinist lovi ning Norra vappi. Kilbi keskel on ajalooline perekonnavapp /T.Saare 2004/. V.Raami versioon Taubedest Jõhvi kindluskiriku ehitajatena Jõohvi naabruses asuva Edise linnuse omanikud Taubed olid V.Raami arvates Jõhvi kiriku kõige mõjukamad patroonid, kellele kiriku kindluslik positsioon oli isiklikult soodne. Ta
kirjaviisi võidulepääsemisel 17. sajandi lõpupoolel, kui eesti tähestikust kõrvaldati võõrtähed (ck, f, q, z, v, x, y) ning sõnaalgulised b, d ja g. Seda põhimõtet laiendati ka võõrnimedele (1739. a piiblitõlkes nt Ahkaja-ma, Kolgata, Petlemm, Wönikia). Kujunes piiblinimede mugandlik kirjutusviis. 19. sajandi I poolel hakkas ilmuma rohkem ilmalikku kirjandust, sh geograafiakäsitlusi, milles võõrnimesid mugandati piiblinimede eeskujul (1849. a Berend Gildenmanni "Mailma made öppetuses" nt Karonne 'Garonne', Tüsseldorw 'Düsseldorf', Sürik 'Zürich' jms). Isikunimede kirjutamises järgiti algul sama joont, ent alates 1850. aastatest, kui hakkas ilmuma pidev eestikeelne ajakirjandus, muutus valdavaks nende nimede muutmatu (mugandamata) kirjutusviis. Uuele kirjaviisile üleminekul kinnistati isikunimede kirjutamine nende algkujul (Hurt 1864), ent kohanimede osas jäi reegel lahtiseks. Carl Robert
annaabi.ee 
