JOHANN von UEXKÜLL (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

23

docx

Lahmuse Mõis

Üldiselt olid Poola kuningate läänistused sõjateenistuslastele LõunaEestis väikesed ja ka Bocki kätte ei langenud kaugeltki suur maavaldus. Tema teenekust näitab aga asjaolu, et need maad sai ta allodiaalõigusega, mis andis täieliku omandiõiguse, sealhulgas mõlemas liinis pärimise ning vabalt võõrandamise õiguse. Hoonete ehitus EAA, f. 915, n.1, s. 1056, l. 8 Lahmuse mõisa häärberi kirjeldus 1723. aastast 1733. aastal soovis Otto Johann von Bock (17031774?) Lahmuse pandiomanikult Heinrich Julius Heyneckenilt tagasi võtta ja lasi hinnata mõisas viimasel aastakümnel tehtud melioratsioonitööd. 1723. aasta immissiooniprotokollis kirjeldatakse mõisa elumaja kui heas korras õlgkatusega hoonet korstna, ühe toa ja kahe kambriga ning vastastoa (Gegenstube) ja kambriga, millel puudusid põrand ja aknad (mitteköetavad ruumid). H. J

Ajalugu

19

rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Linnade puhul oli väga oluline roll kodanikuseisusel. Tavaliselt ei piisanud täieõiguslikuks kodanikuks saamiseks sellest, et tegemist oli vaba inimesega, vaid ta pidi linnas omama ka kinnisvara. Siiski oli ka lihttöölistel, kellest enamik Eestis olid eestlased, võimalik anda kodanikuvanne ja saada osa mõningatest linna privileegidest, nagu kaitse endise isanda eest. Viimase kõige ilmsemaks näiteks on aastal 1535 toimunud Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli hukkamine Tallinnas, kuna ta oli oma linna põgenenud talupoja linnas vangistanud ja surnuks peksnud. [redigeeri]Välis- ja sisekonfliktid Viljandi ordulinnus ­ keskaegse Liivimaa võimsaim kaitserajatis Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergi kujutis Võnnus (praegu Csis). Kuigi Eesti ala oli 1227. aastaks üldjoontes vallutatud ja peagi ka ära jagatud, jätkusid ristisõjad veel lõuna ja ida pool: 1260. aastateks alistas Liivi ordu kuralased, 1290

Ajalugu

29

doc

Eesti Kultuurilugu

õpilasi. Ladina koolis õpetati, lisaks kirjutamis- ja lugemisoskuse ning alghariduse andmisele, ka muusikat ja koorilaulu ladina keeles. Wanradt-Koelli katekismus ­ Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis 1500 eksemplaris välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostas Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ning tõlkis Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Katekismuse levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Johann Uexküll ­ 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises. Hans Susi ­ 1540 aastal tehti Tallinna ladinakooli õpilasele, eestlasele Hans Susile (surnud 1549) ülesandeks eestikeelsete evangeeliumide ja lauluraamatu käsikirja koostamine

Kultuurilood

22

docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

· Vähesed eramõisad said piiratud lääniõiguse · Müümiseks vajalik kuninga luba · Opositsioon · Vastu vaidles nii aadel kui rüütelkond · 1694 lõpetati Liivimaal rüütelkonna tegevus · Murti kiiresti tänu kuninga sekkumisele · Tulemused - Saksa aadli võimutsemise lõpp - Eestimaa rahvuskubermangu loomine 1694 - Peamiseks tagajärjeks aadli koostöö Rootsi vastu ja Põhjasõja puhkemine - Johann Reinhold Patkul Talurahvas: · Pärisorjusliku korra jätkumine · Eestimaal Gustav Oxenstier na määrus 1645 · Liivimaal Clas Totti politseikorraldus 1668 · Muutus paremusepoole algas reduktsiooniga · Selle ajani oluliselt suurenenud koormised · Maade mõõdistamine ja kaardistamine · Koormised viidi vastavusse talu majandusliku võimusega · Võimalus kaevata mõisnike peale · Siit ka väljend ,,Vana hea Rootsi aeg"

Ajalugu

58

pdf

Eesti Uusaeg

saj - ... 1. Saja-aastane sõja periood (1558-1662) 2. Rootsi aeg (1561-1710/1721) 3. Vene aeg (1710/1721-1917/1918) EESTI UUSAEG II Vana-Liivimaa lõpp ja varauusaja kontekst: reformatsioon (alates 1520ndatest), Liivi sõda (1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood Ajastu kirjandus 16.saj: - Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Eesti k 1967 ja 1993. Esimene trükk 1578, täiendatud trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? ­ vaieldav. - Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda alles 1870ndatel. Valik eestikeelsest teaduskirjandusest: - Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda. 1558-1561. 1924 mag töö alusel. - Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. (1999) - Laidre, Margus: viljakas autor ja termini ,,saja-aastane sõda" autor: Dorpat 1558-1708. Linn väe ja võimu vahel. 2008. - Helk, Vello. Jesuiidid Tartus 1583-1625. Vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. 2003.

Eesti uusaeg

25

docx

Edise linnus

Arvatavasti hukkus Liivi sõja ajal ka Edise arhiiv, sest 1586. aastal mainib Rootsi revisjon, et mõisa kirjad on põletatud. Revisjoni päevil kuulus Wilhelm Taubele, kuid oli mõnda aega olnud Schwante Erichsoni omanduses. Samas mainib revision, et Taube vend Moritz Taube olevat koos Rootsi vägede ülemjuhataja Pontus de la Gardie´ga Narva jõel uppunud ning kolmas vend viibib Saksamaal. 1654. aastal oli mõis Reinhold Taube valduses ja 1698. aastal kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile. Revino Edise kõrval asunud Revino küla omandas 1477. aastal Berendt Taube. Küla suurus oli tolal 4-6 adramaad, kus elas kümmekond peret.1844. aastaks oli perede arv tõusnud 16-ni. 1850. aasta revisjonis küla enam eksisteeri, sest selle maad olid võetud mõisapoldude alla ja talupojad mujale asustatud. 1921. aastal Edise mõisa maade kruntimisel läks kunagise Revino küla süda vabadusristi

Ajalugu

13

doc

Eesti keskaeg

Talupoegi omakorda tõmbas linna kõrgem elatustase, dünaamilisem elulaad ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb vabaks ning neid talupoegi, kes suutsid end aasta ja ühe päeva linnas varjata, ei tohtinud mõisnikud enam tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Nii näiteks hukati 1535. aastal Tallinnas pea maharaiumise läbi Riisipere mõisnik Johann von Uexküll, kes oli lasknud linnast röövida oma põgenenud talupoja Suurepere Madise ja tolle surnuks peksnud. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenijate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena (sadamapaadimeestena) jne. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja-

Ajalugu

47

docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Te

Keskaeg

Kommentaarid (0)