· Kuningas · Suurfeodaalide kiht · Väikevasallid Kiriku tähtsus keskajal * Antiikkultuuri alleshoidja * Ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * Vaeste eest hoolitsemine * Koolihariduse andmine * Kohtumõistmine Vaimulikud ordud Munga- ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil.
edendamiseks, mitmete ihuliste ning hingeliste vaevuste vähendamiseks ja toonuse tõstmiseks, kuid õige pea osati neid hinnata ka tujutõstvate seltskonnajookidena. Hollandlased, kes olid suured meresõitjad, olid ka ühed esimestest liköörimeistritest. Juba 16. sajandil tegid nad Antilli saartel kasvavatest mõru maitsega curaçao apelsinidest suurepärast magusat napsi. Prantsusmaal peetakse likööriaja arvestust alates Bénétictine DOMist, mis sündis Normandias asuva Fécamp'i benediktiinlaste kloostris aastal 1510 auks ,,Jumalale, parimale ja suurimale" (Deo Optimo Maximo e lühendatult DOM). Umbes samasse või veidi hilisemasse aega kuulub kartusiinlaste kloostriliköör sartröös. Järgnenud paari sajandi jooksul ilmusid üksteise järel maailma joogikaardile amaretto, absint, sambuco, frangelico, kümmel ja mitmed teised tuntud ürdi- ning puuviljaliköörid. Kaupmehed ja viinavabrikandid andsid kloostrivendadelt
Idaosas on ruudukujuline apsiid, läänest sissekäigu ees oli aatrium. Interjööris on kasutatud värvilist marmorit, võlvid on teostatud pigem hilis Rooma ja eel-romaani stiilis kui bütsantsi. Ilusad pronksist detailed, eriti uksed lõvipeadega. Algselt oli kuppel kaunistatud freskoga, hiljem mosaiigiga. Ülemine galerii oli mõeldud kuninglikele persoonidele. St-Galleni kloostriplaan Kloostriplaan on unikaalne sellest ajast pärinev ehitusjoonis, mis kujutab benediktiinlaste kloostri ja selle ümbruse plaani. Seal on kujutatud kirik, elumajad, tallid, kook, töötoad, isegi eraldi maja verelaskmiseks. Päriselt plaan ei olnud teostatud. Plaan oli tehtud 9. saj kolmandal kümnendil. Ja pühendatud st Galli abeele. Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu. Toulouse'i St-Sernin Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal
Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Haritud naisfiguure keskajal Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust.
Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi (materiaalse ja vaimse maailma vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis kõrgeimasse hirarhiasse kuuluv ingel, paradiisi väravavalvur, tarkuseingel, jumala kaitsja, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe - http://www.fl.ut.ee/532760 ). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). 8. Võrrelda renessansiaja ja barokiaja suhtumist antiikkultuuri pärandisse (tuua näiteid kirjandusest, kujutavast kunstist)? Renessanss Inimene tähtis humanism (paavsti vastasseis) antiikaja kultuuri taasleidmine ja väärtustamine. Jumala juurest inimese poole pöördumine. Katoliku munkade kultuuritusest paroodiad. Teatri taassünd (tragoodia, komöödia). Dante ("Jumalik komöödia"), Boccaccio ("Decameron")
edasi Palestiinasse, Süüriasse ja VäikeAasiasse. Asutati ka nunnakloostreid. Idakloostri institutsioonile andis lõpliku kuju kirikuisa BasileiosSuur VäikeAasias. Erinevalt Pachomiosest nõudis ta eluaegset kloostritõotust, mis anti katseaja lõppedes. Jumalateenistuse, palvetamise ja meditatsiooni kõrval tegeldi tema kloostrites õppe ja uurimistööga. Basileios rõhutas hingehoiu ja heategevuse tähtsust nii kloostris kui ka väljaspool seda. Benediktiinlaste reegel tähendas lääne kristleskonnale sama, mis Basileios Suure reegel idakirikule. Sellest sai alus hilisemale lääne kloostrikorraldusele. Benediktiinide reegli kohaselt on kloostri uksed avatud kõigile soovijatele nitte ainule väljavalitutele. Seetõttu ei nõuta nii ranget askeesi nagu idas vaid rõhutatakse munkade hoolitsemist üksteise eest, samuti mõistetakse inimlikke nõrkusi. Benediktiinlase juhtlause oli: ,,Palveta ja tee tööd" ( ,,Ora et labora")
Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta 5 oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid
Tähelepanuväärsed naised Herrad von Landsberg (u. 1130 1195) 12. Sajandil Hohenbergi abtsiss, kirjutas ensüklopeedilise teose ,,Hortus deliciarum"(Heade tööde aed), mis oli mõeldud nunnade harimiseks. See oli usuline entsüklopeedia, mille ta pühendas oma nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna. Herrad von Landsberg Hrotswitha (u. 935 u. 1001/2) Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunn, keda võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Hrotswitha oli õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles ning ta kirjutas luulevormis legende, näidendeid ja kristlikke komöödiaid. Tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Hrotswitha Hilda (surn
Piirkuupäevadeks on nimetatud mihklipäeva ja hingedepäeva, aga ka mardipäeva ning isegi jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1.novembrist sai katolikumaades kõikide pühakute päev, mis populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1
hingeliste vaevuste vähendamiseks ja toonuse tõstmiseks, kuid õige pea osati neid hinnata ka tujutõstvate seltskonnajookidena. Hollandlased, kes olid suured meresõitjad, olid ka ühed esimestest liköörimeistritest. Juba 16. sajandil tegid nad Antilli saartel kasvavatest mõru maitsega curaçao apelsinidest suurepärast magusat napsi. Prantsusmaal peetakse likööriaja arvestust alates Bénétictine DOMist, mis sündis Normandias asuva Fécamp'i benediktiinlaste kloostris aastal 1510 auks ,,Jumalale, parimale ja suurimale" (Deo Optimo Maximo e lühendatult DOM). Umbes samasse või veidi hilisemasse aega kuulub kartusiinlaste kloostriliköör sartröös. Järgnenud paari sajandi jooksul ilmusid üksteise järel maailma joogikaardile amaretto, absint, sambuco, frangelico, kümmel ja mitmed teised tuntud ürdi- ning puuviljaliköörid. Kaupmehed ja viinavabrikandid andsid kloostrivendadelt üle
· Ulatuslik misjonitöö · Frankide aeg · Kirkuriik(756) · Kirikukümnise sisseseadmine · Karolingide renessanss · Aacheni õukonnaakadeemia(alcuin) · 9.10 sajand languse ajajärk Kloostrid · Lad.k ,,Claustrum" suletud koht · Tekkisid hilise keisririigi ajal · Benedictuse Nursiast(püha benedictus) · Olulism reformaator · Kuulutati Gregorius I poolt pühakuks · 529 Monte Cassino · Benediktiinlaste klooster · Kindle elukorraldus, reeglid · Lai tegevusvaldkond · Põllumajandus-misjonitöö · Hiljem reeglite muutumine Kirikulõhe 1054 · Suur skisma · Ida-lääne kommete erinevused · Kiriku lõplik lõhenemine · Rooma katolik kirik · Juht rooma paavst · Kreeka katolik kirik · Juht konstantinoopoli patriarh Investituuritüli · Ka riietamistüli · Põhjus ilmaliku ja vaimuliku võimu kokkupõrge · 1059-muutus paavsti valimised
Tegemist on eetilise normiga, mis ei sõltu kasulikkusest. Katoliiklik hoiak: Jumalat on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuid mitte täiuslikult. Protestantlik hoiak: Jumalatõestused on vaid ''tunnetuse tume helk''. Thomas Aquino 1225-1274 ''Doctor communis'' Sündis Roccasecca lossis Aquino's. Sai kasvatuse ja hariduse Benediktiinlaste juures. Vanemad olid väga deminikaanlaste ordusse astumise vastu. 20 aastaselt saadeti ta Pariisis ordu õppekeskusesse. Seal kohtas Albert Suurt. Albert jätabki aristotelismi ja kristluse sünteesi küsimuse oma õpilase hooleks. Aristoteles ei õpetanud loomist ja maailma eksistentsi ajas. Jumaliku ettenägelikkuse asemel oli ta õpetanud pimedat saatust ajaloos. Surematuse asemel hinge surelikkust. 1263 oli paavst Urban IV keelanud Aristotelese tõlkimise ja õppimise.
kohta. Filosoofia ajaloo seisukohalt võib niisiis hellenismi ja Rooma riigi ülemvõimu perioodi ühte liita. Järgmiseks uueks ajajärguks oli juba kristlik ajastu. Hellenismi perioodiks filosoofia ajaloos võib seega pidada ajavahemikku Aristotelese surmast kuni tinglikult 529. aastani pKr., millal Ida-Rooma kristlasest keiser oma ediktiga sulges lõplikult Akadeemia kui paganliku kooli ja ajaloolise kokkusattumusena asutati samal aastal Monte Cassinos benediktiinlaste klooster, mis kujunes järgneva aja vaimse kultuuri keskuseks. Filosoofia ajaloo alastes uurimustes on olnud pikka aega tavaks pidada hellenismi aega filosoofia languse ajastuks. Seda selle tõttu, et tolle aja filosoofilised õpetused ei paistnud olevat originaalsed – iseäranis ontoloogilise ja epistemoloogilise problemaatika käsitlemisel. Neis arutlustes toetuti sel ajal tihti kreeka filosoofia juba väljakujunenud pärandile. Nii on hellenismi perioodi filosoofiat nimetatud ka
Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). Renessanss – Rinascimento: taasünd 1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist. Algas: 1) tõlkimine; 2) jäljendamine; 3) üksikute elementide kasutamine, osaline matkimine. Humanism ja antiikkultuuri juurde pöördumine. 14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. (Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.).
hingeliste vaevuste vähendamiseks ja toonuse tõstmiseks, kuid õige pea osati neid hinnata ka tujutõstvate seltskonnajookidena. Hollandlased, kes olid suured meresõitjad, olid ka ühed esimestest liköörimeistritest. Juba 16. sajandil tegid nad Antilli saartel kasvavatest mõru maitsega curaçao apelsinidest suurepärast magusat napsi. Prantsusmaal peetakse likööriaja arvestust alates Bénétictine DOMist, mis sündis Normandias asuva Fécamp'i benediktiinlaste kloostris aastal 1510 auks ,,Jumalale, parimale ja suurimale" (Deo Optimo Maximo e lühendatult DOM). Umbes samasse või veidi hilisemasse aega kuulub kartusiinlaste kloostriliköör sartröös. Järgnenud paari sajandi jooksul ilmusid üksteise järel maailma joogikaardile amaretto, absint, sambuco, frangelico, kümmel ja mitmed teised tuntud ürdi- ning puuviljaliköörid. Kaupmehed ja viinavabrikandid andsid kloostrivendadelt
antud andmete põhjal. Kuid ta joonistab selle talle · "Doctor communis" antud kindlate vormide, mõõtude ja · Elu proportsioonide põhjal. · Sündis 1225 a. Roccasecca lossis Aquino's. · Ta tunnetab maailma tema enda poolt joonistatud kaardi ja proportsioonide ulatuses. · Sai kasvatuse ja hariduse Benediktiinlaste juures. · Kosmoloogia · Vanemad olid väga dominikaanlaste ordusse · Maailmaruumil pole keskpunkti. astumise vastu. · Elu · Maa ei ole selle kese. Maa ei seisa vaid liigub. · 20 aastaselt saadetakse ta Pariisi ordu · Kõik taevakehad on samast ainest nagu maa ja
Kuna selline inimene ei saanud olla mitmes kohas korraga, pidi ta palkama vikaare jumalateenistuste jaoks. Madalat pärisolu inimesed said end Jumalale pühendada vaid kerjusmungaordude tekkides. Seisuslikult diferentsieeritud olid ka nunnakloostrid need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud Ordu kord; reeglid, mis reguleerivad kogukonna elu, nimetatud rajaja järgi. Ordude ajalugu on kahes osas: algselt benediktiinlaste prestiiz, al 13. saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees. Munk pidi palvetama ja tööd tegema, aga mitte üle enda jõu sellega tegelema. Munga töö on kloostri ülalpidamine, aga ka lugemine ja kirjumine: kopeeriti tekste, tegutsesid ka kloostrikoolid. Mandril rajasid oma kloostreid ka iiri mungad oma reeglite järgi need
Väline tegu kui selline on moraalselt indiferentne. Kõik sõltub motiivist (Aristoteles rääkis motiividest). Motiiv ilmneb inimese sisemises aktis, millega ta teatud püüdlusi jaatab või eitab. Kalduvused kui sellised pole head/kurjad, alles kõlvatu jaatamise sisemine akt on patt. Hea seisneb Jumala tahte jaatamises, kuri selle eitamises. THOMAS AQUINO (1225-1274) 1917 nimetatakse ta "ingellikuks õpetajaks." Üles kasvanud Põhja-Itaalias. Lapsepõlvest saati õpib benediktiinlaste juures, kuna perekond soovib, et temast saaks benediktiin. Thomas kohtub dominikaanlastega ning on vahepeal nendest vaimustunud. Tahab Pariisi minna, kuid vennad röövivad ta ning panevad lossi torni kinni. Vennad toovad talle torni isegi lõbunaise. Selle peale saab Thomas vihaseks ja lubab lossi koos naisega põlema panna. Aasta pärast läheb Pariisi, kus temast saab Albert Suure õpilane. Käib Pariisi ja Kölni vahet (Köln - Albert Suur oli ühe kooliga seotud)
annaabi.ee 
