KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof(mõtleja), kirjanik, entsüklopedist("Entsüklopeedia" väljaandjad ja kaastöölised) · Tuntumad teosed on "Rameau vennapoeg" ja "Fatalist Jacques ja tema isand,,. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697-1763 KES TA OLI ? · Prantsuse kirjanik · Tuntud ka kui abee Prévost · Tema isa, Lievin Prévost, oli advokaat · Seiklusromaan "Manon Lescaut" PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägevad teevad meile head juba siis, kui nad ei tee meile kurja " JEAN-JACQUES ROUSSEAU 1712-1778 KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik
Kahte esimest etendust juhatas Mozart ise. Viini publiku reaktsioonid olid vaga vastuolulised. Mainitakse nii muusikaarmastajate vaimustustormi kui ka Viini aadli jaist protesti. Viimaste arust irvitas keiser nende ule. Uks on ometi kindel ooper jai Viinis vaga luhikeseks ajaks manguplaani, kokku anti uksnes uheksa etendust, koik 1786. aastal. Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust siis keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Aastate moodudes on Rosinast saanud krahvinna Almaviva
,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklustes." Denis Diderot(1713-1784) Diderot oli väga tark ja väga mitmekülgne inimene. Ta tegeles näiteks nii filosoofia kui ka romaani-ja näitekirjandusega. Ta aitas koostada esimest prantsuse entsüklopeediat. Tema kuulsad teosed on ,,Vallaspoeg" ja ,,Perekonnapea." Diderot' arvates oli just teater see, mis pidi harima ja õigele teele juhatama. Ta pidas oluliseks voorust ja loomulikkust. Pierre Augustin De Beaumarchais(1732-1799) Beaumarchais kirjutas satiirilisi päevakajalisi pamflette. Üks kuulus selline kirjutis on tema kirjutatud ,,Mälestused." Eelkõige on Beaumarchais tuntuks saanud kahe komöödia kirjutamisega: ,,Sevilla habemeajaja" ja ,,Pöörane päev ehk Figaro pulm." 5 Inglise valgustuse eripära Inglismaal pääsesid valgustusideed mõjule eelkõige proosas, juhtuvaks zanriks kujunes romaan
kaasaegset elu (nt. "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. "Figaro pulm" Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Don Juan"
Suvehommikul, aastal 1782, täpsemalt 4. augustil lõi Mozarti südames sümfoonia, oli käes tema pulmapäev Constanze Weber'ga. Pruut lubas mehega olla nii haiguses, kui vaesuses, kuni surm neid lahutab. Constanze'i polevat olnud hea häälematerjaliga, kuid tütarlaps mängis klaverit ja pidas lugu heast muusikast. Looming ,,Figaro pulm" (1786). Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. ,,Don Juan" (1787). Selle teose probleemistik koondub nimikangelase
7. XVIII saj draamat mõjutas mõjuvõimas klassitsism. Voltaire tõi draamasse progressiivsed valgustusideed - usufanatismi kriitika, võitluse vaimupimeduse vastu - ja suurendas Shakespeare'i eeskujul näidendi tegevust, kahandades dialoogi. Valgustusaja draamakirjanikud: Inglismaal -> Lillo (kodanlasetragöödia), Fielding (komöödiad), Gay (muusikalised komöödiad). Itaalias -> Goldon (komöödia). Prantsusmaal -> Diderot, de Beaumarchais. Saksamaal -> Lessing. Diderot hindas küll kõrgelt antiikdraamat ja varasema klassitsismi suurkujusid, ent pidas hädavajalikuks uue teatri loomist, mis vastaks kaasaja vaimule. Saksa rahvusliku teatri rahas Lessing. Lessingu teosed: ,,Laokoon", ,,Minna von Barnhelm", ,,Hamburgi dramaturgia", ,,Emilia Galotti", ,,Naatan Tark". De Beaumarchais ülimenukatel proosakomöödiatel põhinevad maailmakuulsad ooperid - Mozarti ,,Figaro pulm" ja Rossini ,,Sevilla habemeajaja". 8
Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi iseärasused. Selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Figaro pulm" Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid
Suurt rolli mängis mu tuju ja keskkond. 5)Millised on tähtsaimad märksõnad,millega kirjeldaksite oma oopereid? · Armastus,headus ja valguse jõud,mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. 6)Kuidas kirjeldaksite muusika ja luule suhet? · Luule on kuulekas muusika tütar. 7)Kirjeldage enda ooperit `'Figaro pulm'' · See on kahevaatuseline ooperi libreto.Ma kirjutasin selle ühe kuulsa prantsuse kirnaiku Beaumarchais' komöödia järgi.Figaro pulm on sädelev,lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja ,krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'I võitlusest õiguse eest teineteist narmastada ja abielluda.Selles on rohkesti lüürikat,mille väljendusrikkaim number on krahvinna aaria. 8)Kirjeldage ooperit `'Don Juan''? · See on mu kõige novaatorlikum ooper.See on lõbus ja dramaatiline ooper,milles segunevad tõsise ja koomilise ooperi jooned.
kangelane=kohanemisvõimeline, Diderot - jutud ja hakkaja,arukas,aktiivne,praktiline; entsüklopeedia naised(vb matemaatik,filosoofia üle Beaumarchais "Figaro pulm" arutlemine,feminism) Defoe "Robinson Crusoe", ülitundeline, loodust ülistav, puhtus, siirus, Goethe "Noore Wertheri Sentimentalism 18/19 saj.vah. hale, halav, õhkav, paheline aadlik->siiras kannatused", Karamzin "Vaene
Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste erinevaid tundeid samaaegselt väljendavaid ansambleid. ,,Figaro pulma" kirjanduslikuks aluseks on prantsuse kirjaniku Beaumarchais`(bomarsee) ühiskonnakriitiline näidend. Sündmused leiavad aset krahv Almaviva õukonnas ühe ööpäeva jooksul, just enne krahvi toapoisi Figaro ja tema pruudi, krahvinna toatüdruku Susanna pulmi. Sündmuste konflikt seisneb selles, et krahvile on hakanud meeldima väga kenake, hakkaja ja nutikas Susanna ning krahv tahab teda oma toapoisilt üle lüüa (üheks ööks nn. esimese öö õigus). Krahvi sümpaatia ei ole jäänud märkamata krahvinnale, kes on seepärast õnnetu.
Ent kuigi neid võib veel maailma eri lavadel näha, on hoopiski tuntum ooper "Figaro pulm" . See ooper on olnud helilooja ooperiloomingu üks tähtteoseid ja ühteaegu maailma ooperikunsti aegumatuid sedöövreid. Nende aastatel Mozart ei saanud enam luua teoseid tühistele, üksnes välise köitvusega libretodele. Pikkadele otsingutele järel jäi ta peatuma "Figaro pulmal", mille oli hiljaaegu kirjutanud andekas näitekirjanik Beaumarchais . Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. Kuulus krahv Almaviva tahab petta oma teenrit Figarod ja võita tema pruudi Susanna armastust, kuid osav Figaro koos Susannaga veavad krahvi ennast ninapidi ning seavad ta täbarasse olukorda . Alamrahva seast pärit ja kuulsa sugupuuta mees irvitab tema kõrguse krahvi üle ning võidab teda tema enda kootud intriigis- kui lähedane see pidi olema Mozarti hingele! Ehkki lõbus, on "Figaro
kirjanduse Calderon, Moliere, Charles de Montesquieu Keats, Hans Christian olulised ,,Misantroop", ,,Tartuffe". ,,Pärsia kirjad", Rousseau Andersen ,,Lastele vestetud autorid nende ,,Pihtimused", Denis Diderot muinasjutud", F. R. (tipp)teosed. ,,Vallaspoeg", de Chateaubriand ,,Ristiusu Beaumarchais ,,Sevilla vaim", Victor Hugo habemeajaja", ,,Figaro pulm", ,,Jumalaema kirik Pariisis", David Defoe ,,Robinson A. Puskin ,,Jevgeni Onegin", Crusoe", J. W. Goethe M. Lermantov ,,Maskeraad" ,,Faust", F. Schiller ,,Wilhelm
Sündmustiku teljeks on armastus. Oopereid läbib mõte arastuse, headuse ja valguse jõust. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Tähtsamad ooperid: "Figaro pulm" (1786) "Don Juan" (1787) "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik") (1790) "Võluflööt" (1791) "Figaro pulm" Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi. Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruku Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Don Juan" Selle teose probleemiks koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber
Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. ,,Figaro pulm" selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda.
" ja ,,Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle". Rousseau kuulsamateks teosteks osutusid ,,Julie ehk Uus Heloise" ning ,,Emile ehk Kasvatusest" 4 Prantsusmaal oli eri aegadel veel mitmeid nimekadi valgustuskirjanikke nagu: Charles De Montesquieu(1689-1755) ,,Seaduste vaim" ning ,,Pärsia kirjades" Antoine Francois Prevost(1679-1763) ,,Manon Lescaut" Denis Diderot(1713-1784) ,,Rameau vennapoeg" ning ,,Nunn" Pierre Augustin De Beaumarchais(1732-1799) ,,Sevilla habemeajaja" ning ,,Pöörane päev ehk Figaro pulm" Inglise valgustuse eripära 5 Prantsusmaa eeskujul mõjusid valgustusideed eelkõige proosas. Inglise valgustuskirjanduses tõusis juhtivaks zanriks romaan. Daniel Defoe esindas inglise valgustuskirjandudes keskklassi vaatepunkti. Tema vaadete järgi järgi on kodanliku tsivilisatsiooni allikaks töö. Defoe tõi
[4.Lk.111] 6 Mozarti teosel ,,Reekviem",mis loodi tellimusel,on tema loomingus eriliselt tähtis koht. Seda eelkõige selle sügavalt üldinimliku sisu ja erilise väljendusjõu tõttu. Teos on helilooja stiili ja arengu kokkuvõte. Kuid enne kui see valmida jõudis,Mozart suri. Mõnede tema teoste tutvustus: Figaro pulm Selle kahevaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa Prantsuse kirjaniku Beaumarchais´ komöödia järgi. Kuna selles komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi,keelati viinis selle esitamine. Ka Mozarti ooper kujunes valgustusajastu vaimu väljendajaks ja isegi poliitiliseks protestiaktiks. See ooper on sädeleb, lõbus ja vaimukas lugu endise Sevilla habemeajaja.nüüd krahv Almaviva kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne võitlusest õiguse eest teinetist armastada ja abielluda. [3.Lk.39] Võluflööt
Küpseta kasutatud mõiste on määratletud mass tätoveering tehnik otsene kaunistused ja sümbolid inimkeha. Mõnikord laenati kõnepruuki ja slängi erinevate ühiskonnagruppide. 3.Ajalugu Nimekirja kõige huvitavam sümbolid tätoveeringud, mida kasutati minevikus LääneEuroopas: «Signum» ja «stigma» need sõnad on kirjandusest tuntud VanaRooma sõna «stygmat» Piiblis, avaldatud Luther aastal 1534, «grafism» J. Casanova. «Hieroglif» kirjutas "Figaro pulm" Beaumarchais 'PO. Sõna "märk", "sõrmejälg" leida romaani "Hüljatud" Victor Hugo. Lisaks nendele tingimustele lõpuni XVIII sajandil LääneEuroopas on laialt kasutusel nimetus "nikerdatud kuju" ja prantsuse termin «piquage», mille autoriks oli Marquis Louis de Montcalm (17121759), isiklikult tuttav kommetest indiaanlased siis Kanada. Üldiselt Euroopas, tihti tätoveeritud sõna "värviline" või "iseloomustas paberisse." Hollandi nimetatakse protsessi
(A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J.
Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga. Kahe erineva zanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti iselaadne helikeel, kuivõrd reaalsus ja muinasjutulisus põimuvad siin nii tihedalt, et on raske märgata, millal üks üle teiseks läheb. Hoopiski tuntum ooper on ,,Figaro pulm", mille 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse näitekirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. See ooper on olnud helilooja ooperiloomingu üks tähtteoseid ja ühteaegu maailma ooperikunsti aegumatuid sedöövreid. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda
Kohtus Viinis helilooja Gustav Mahleriga, kelle kutsel juhatas seal Verdi reekviemi. Oli ka üks esimesi itaalia heliloojaid, kes kirjutas tummfilmidele muusikat (“Saatanlik rapsoodia”/“Rapsodia satanica” (1915) ja “Päikeselaul”/“La canzone del sole” (1934)). Ooperite sisude lühikokkuvõtted 1. W. A. Mozart “Le nozze di Figaro”/”Figaro pulm” (K.492, 1786) on koomiline ooper neljas vaatuses, mille libreto on kirjutanud L. da Ponte, mis põhineb P. Beaumarchais ´koomilisel näidendil. Figaro pulm on Beaumarchais´ triloogia teine osa, mis räägib ühest “hullumeelsest päevast” (“la folle journée”) Sevilla krahv Almaviva valdustes. Rosina on nüüdseks krahvinna. Dr. Bartolo tahab krahvile kätte maksta, plaanitsedes ise Rosinaga abielluda. Krahv Almaviva on mandunud oma “Sevilla habemeajaja” päevadega võrreldes (1. osa) plaanitsevaks kiuslikuks seelikukütiks.
selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. (C. Baudelaire) *Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) *Inimene ei peaks oma komplekse alla suruma, sest need juhivad tema käitumist põhjendatult. (S. Freud) *Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (Beaumarchais) *On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton) *Imelik, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel, ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud. (E. M. Remarque) *Me oleme kõik rentslis, kuid mõnedel meist on suunatud pilk taevatähtede poole. (Oscar Wilde) *Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. (D. Defoe) *Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) *Keegi pole patrioot tühja kõhuga. (W. Cowper)
Tänapäeval üks maailma mängitavamaid oopereid. Charles Gounod (1818-1893) on lüürilise ooperi esindaja. Lüürilises ooperis väljenduvad subjektiivsed elamused, lüürilised pihtimused, aluseks klassikalised kirjandusteosed - "Romeo ja Julia", "Faust"- K: "Juveeliaaria" Margarete imetleb ehtelaegast, mille Mefisto tema ukselävele on asetanud. Itaalia Gioacchino Rossini (1792-1868), kelle esimesed ooperid on veel klassitsismiideedest kantud. "Sevilla habemeajaja" Beaumarchais` komöödia alusel (ka Mozarti Figaro pulm, samad tegelased), Figaro on siin habemeajaja ja tutvub alles krahviga, kelle juures ta Mozarti ooperis teenistuses on. Koomiline ooper (opera buffa) K: Figaro aaria "Wilhelm Tell" helilooja viimane ooper, opera seria. K: Avamäng Gatano Donizetti (1797-1848) ooperid "Lucia di Lammermoor", "Armujook" Vincenzo Bellini (1801-1835) ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased
Esimene suur edu ooperiga ,,Tancred" (keskaja rüütlilugu; libreto aluseks on Voltaire'i tragöödia; esietendus Veneetsia, 1813). Ooperis ,,Elisabeth" (1815) pole secco-retsitatiive, üksnes accompagnatod. Veel oopereid: ,,Othello" (Shakespeare'i järgi) 1816, kusjuures eriti tähelepanuväärne on viimane vaatus, Desdemona ja Othello suur stseen, mis on läbiva muusikalise arendusega. Samal aastal (1816) valmib opera buffa ,,Sevilla habemeajaja" (Il barbiere di Siviglia; libreto põhineb Beaumarchais' Figaro-triloogia esimesel osal). Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid ,,Tuhkatriinu" (La Cenerentola), ,,Mooses" (melodramma sacro; ainestik Vanast Testamendist Mooses viib oma rahva ära Egiptuse vangipõlvest), melodramma semiserio ,,Varastaja harakas" (La gazza ladra). Paljud peaosad on kirjutatud lauljanna Isabella Colbran'ile, keda peeti tollal üheks paremaks sopraniks Euroopas (ja kellest sai Rossini abikaasa).
l võideldi aadliprivileegide vastu (eesõiguste vastu) tee võimu tippu vaba. Lihtrahvas ei saanud karjääri redelil tõusta seisuse tõttu l Kõik inimesed on sünni poolest võrdsed(võrdsed võimalused) l Mõttevabadus on inimese loomupärane õigus. Filosoofid andsid välja ,,Entsüklopeedia" teaduste ja kunstide koguteos. Valgustusajastule iseloomulik prantsuse kirjanik Beaumarchais. ,,Sevilla habemeajaja", ,,Figaro pulm" iseloomulikud komöödiad sellele ajastule. Vastavalt Rossini ja Mozart ooperi heliloojad. Juttu on: lihtinimesed on arukamad, eetilisemad kui kõrgklassi kuulvad aadlikud. Saksamaa 18.sajandi teisel poolel maha jäänud maa, pole ühtset riiki, killustatud pisivürstiriikideks. Talupoegade rõhumine on üsna suur, sest iga vürst tahab elada nagu luksuslik prantsuse kuningas.
Kunstmuusika. Eesti Vabariigi aeg. History of Estonian Music. Era of Estonian Republic. Pp. 150-188. Stockholm 1969, the Estonian Singers’ League in Sweden. of the plays of William Shakespeare (Othello, Romeo and Juliet among them). The Scandinavian playwrights, by their character, seem to have been closer to the taste of the theatre-goers (Ibsen, Aleksis Kivi and Strindberg), the dramas of Friedrich Schiller (Marie Stuart, Wilhelm Tell), French and Russian classics (Molière, Beaumarchais, Gogol) production with its colourful types and social accents received a warm welcome. The Republic was a time for the establishment and rise of professionalism. Eesti Näitlejate Liit (The Estonian Actors’ League) was reconstituted in 1934, and began publishing the monthly Teater (Theatre), an up to date forum discussing cultural and specific professional problems, which became very popular. In 1938 the State Theatre School was opened
Lk. 434 Musagetes -- muusade valitseja. Matthias Corvinus -- Ungari kuningas a. 1458--1490, kuulus sõdur, seadusteandja ning teaduste ja kunstide soosija. Lk. 437 Diana -- jahijumalanna, Ceres -- põllundusejumalanna rooma mütoloogias. Lk. 438 Marssal de Boucicaut (1366--1421) -- Prantsuse sõjapealik, kuulus nii vapruselt kui ka tabava sõna tõttu. Lk. 439 Figaro -- siin tähenduses habemeajaja. Figaro on prantsuse kirjaniku Beaumarchais' (1732--1799) «Figaro»-tri-loogia toimekas habemeajajast peategelane. Chilperic -- on tuntud kaks sellenimelist Frangi kuningat, kelledest esimene valitses 539-- 584, teine VIII sajandi algul (suri 720). Lk. 440 Grandsoni lahing -- võitluses Burgundia hertsogi Charles Südiga toetus Louis XI Sveitsi Liidule. Charles Südi vallutas 1476. aastal Sveitsi linna Grandsoni, mispuhul käskis hukata linna 8000 kaitsjat. Raevunud linlased ja 513
annaabi.ee 
