Halogeenalkaanid Tuntumad esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan CCl4 Süsiniktetrakloriid, tetrakloorsüsinik Füüsikalised omadused · Värvitu · Omapärane lõhn · Tavatingimustel vedel · Ei juhi elektrit · Vees mittelahustuv · Veest madalam sulamis ja kõrgem keemist°C Tetraklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Narkootiline toime Kasutamine, esinemine ja saamine · Lahustina, tulekustutusvahendites, külmutusseadmetes · Looduses ei esine · Triklorometaani reageerimisel klooriga Diklorometaan CHCl Metüleenkloriid Füüsikalised omadused · Värvitu · Kergelt magus lõhn · Tavatingimustel vedel · Veega võrreldes suurem tihedus, madalam keemis ja sulamist°C Diklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Vähkitekitav ning narkootiline toime Kasutamine · Puhastusvahendina · Lahustin...
Alkoholide ja eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused Vesiniksidemed 1. Alkoholide füüsikalised omadused: a) Alkoholid saavad moodustada vesiniksidemeid, kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne laeng b) Vesiniksidemed võivad moodustuda nii alkoholi molekulide vahel kui ka vee ja alkoholide molekulide vahel c) Tänu vesiniksidemetele on alkoholid hüdrofiilsed ained: metüül-, etüül ja propüülalkoholid segunevad veega igas vahekorras pikema ahelaga alkoholid segunevad veega piiratud koguses mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid (dialkoholid, trialkoholid jne) lahustuvad vees igas vahekorras d) Vesiniksidemed mõjutavad ka alkoholide keemistemperatuure: mida rohkem ja tugevamad vesiniksidemed (ehk mida rohkem OH rühmi), seda kõrgem keemistemperatuur mida pik...
Riskianalüüs Füüsikalised omadused: a. Müra b. Õhutemperatuur ja niiskus c. Kõrge või madal õhurõhk d. Valguse puudus e. Tehisvalgus f. Temperatuur Füüsikalised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tehisvalgust saab parandada rohkemate valgustite abil kui on kehv. Loomulikult saab parandada rohkemate akendega, kui on probleemiks. Keemilised omadused: a. Ained b. Tuleoht Keemilised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tuleks vähem kasutada sellised ained mis on tervisele kahjulikud. Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad. Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud m...
Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis. Vaata ka tv lk 22 ül I - asendiisomeer ja ahelaisomeer. 1) Asendiisomeer 2-bromobutaan CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2-- Br CH3 -- CH2 -- CH --CH3 1-bromobutaan | Br 2) Ahelaisomeer 1-brom...
Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ...
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga ...
Halogeeniühendite, alkoholide, amiinide ja eetrite omadused
Halgeeniühendite omadused:
1. Füüsikalised omadused:
• Lineaarse ahela puhul tugevad omavahelised sidemed, kõrge keemis ja madal
sulamistemperatuur, hargnenud ahela puhul vastupidi.
• Veest raskemad.
2. Füsioloogilised:
• Kõik halogeeniühendid on mürgised, kahjustavad kesknärvisüsteemi.
• Mürgisuse järjestus: RF
TALLINNA TEENINDUSKOOL Joanna-Liisa Baumann Rühm PK-14-PE Füsioloogilised ohutegurid Juhendaja: Heikki Eskosson Tallinn 2014 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ..................................... 4) .... 5 4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6 5) Istuvas asendis ...
Polüamiidkiud-nailon Sissejuhatus Polüamiid ehk nailon on sünteetiline polümeer, mis on termoplastne, siidine materjal ja millel on küllaltki head omadused. Ajalooline taust ja areng(1) 28.Veebruar 1935 avastas Wallace H. Carothers polüamiidi 1940.aastal tulid USA-s müügile esimesed nailon sukad Ajalooline taust ja areng(2) Teise maailmasõja ajal hakati polüamiidi kasutama kui siidi aseainena ning see leidis kasutust sõjatööstuses ja igapäevaelus. Polüamiidkiud on sünteeskiudude hulgas toodangumahult teisel kohal Ajalooline taust ja areng(3) 2004.a toodeti maailmas 3,7 miljonit tonni polüamiidkiudu Suurimad tootjad: Hiina, USA, Brasiilia, India, Taiwan. Polüamiidi omadusi Kiudude omadusi mõjutab enim NH-rühmade vaheliste süsinikahelate pikkus. Süsinikahela pikenedes kiu sulamispunkt langeb, samuti vähenevad erimass ja niiskusimamisvõime. Veel mõjutab...
Keemia KT Karbonüülühendid ja Karboksüülhapped 1. Aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine Aldehüüdide, ketoonide ja karb.hapete nimetamine ja valemite koostamine Aldehüüd Ketoon Karb.hape R-CHO R-CO-R R-COOH Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatak...
Sisukord: 1. Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu...
Alkaanide füsioloogilised omadused: · On inertsed ühendid ja enamik erinevatega reageerivad aeglaselt või üldse mitte. Gaasilised ja alkaanide aurud elusorganismidele ohtlikud · Inimestele ja loomadele narkootiline toime. Ei lahustu vees ja ka veres. · Kahjustavadkeknärvisüsteemi, perifeerset süsteemi hiljem, võib olla surmav ALKAANIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED : · Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Vett-tõrjuvad · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED: ·
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
Küllastumata ühendid ühendid, mis sisaldavad aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. Alkeenid küllastumata süsivesinikud(kaksikside), - een, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest gaasid järgmised vedelikud, hüdrofoobsed, sulamis- ja keemistemperatuur suureneb homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 alkeen alkaan HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br alkeen dibromoetaan LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3 kloroetaan HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH2 = CH2 + H2O -> CH3 CH2 OH etanool (alkohol, -ool) Leidumine: naftarakk-gaasid, küpsed puuviljad eritavad eteeni ning teised puuviljad valmivad kiiremini, looduslikukautsuki koosluses. Kasutusalad: eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmi...
HALOGEENIÜHENDITE FÜÜSIKALISED OMADUSED R lk 60 1. Looduslikke halogeeniühendeid pole, küll aga oskab inimene neid toota 2. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, enamik vedelad või tahked ained 3. Puudub vastastikmõju veega, vesiniksidemeid ei moodusta, on hüdrofoobsed, vees ei lahustu 4. Tihedus suur, veest raskemad HALOGEENIÜHENDITE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED R lk 61 1. Kõik halogeeniühendid (v.a ehk polümeerid) on rohkem või vähem mürgised 2. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega 3. Põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi 4. Mürgistused eluohtlikud 5. Toksilisus kasvab RF < RCl < RBr < RI
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne......
ALKOHOLID Alkohol Ained, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH. Eeter Orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R. Amiin Ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Hüdrofiilsus Veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Alkoholide füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur. Alkoholide keemilised omadused: Oksüdeerumine Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Alkoholide füsioloogilised omadused: narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoh...
Halogeenühendid- org.ained, mille C aatomid on seotud halogeeni aatomiga. Füüsikalised omadused: 1)ei moodusta vesinik ühendeid (hüdrofoobsed) 2)suure tihedusega, veest raskemad. 3) lahustuvad piirituses ja bensiinis. Füsioloogilised omadused: 1) Mürgised. 2) narkootilise toimega. 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa. MÕISTED: 1) nukleofiil- vaba elektronpaariga ja neg laenguga aine osake. 2)Elektrofiil- tühja orbitaliga ja pos.laenguga aineosake. 3)nukleofiilne tsentner- neg.osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 4) lektrofiilsus tsentner- pos. Osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 5) nukleofiilne asendusreaktsioon- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilsed ja nukleofiilsed rühmad ühinevad. 6) Radikaal- osake millel on paadumata elektron.
ALKALOIDID Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes ning neil on tugev füsioloogiline toime. Üldse tuntakse umbes 3000 alkaloidi. Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid, kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees t...
SÜSINIKU KEEMIA. ALKAANID. Kordamisküsimused Õpik lk. 10-44 TEOORIA: 1. Alkaanide mõiste 2. Alkaanide füüsikalised omadused 3. Alkaanide füsioloogilised omadused 4. Radikaali mõiste 5. Alkaanide kasutusalad lähtuvalt nende omadustest ÜLESANDED (töövihikust ülesanded lk 3-18): 1. Ülesanded kordamiseks TV 1.1 1.4 2. Oska kirjutada erinevaid valemeid ja struktuurivalemeid TV 1.5 3. Oska määrata süsiniku keskmist ja iga süsiniku oksüdatsiooniastet TV 1.6 4. Oska anda alkaanidele nimetusi ja kirjutada nimetuste järgi erinevaid struktuurivalemeid TV 2.1 C - H 5. Oska moodustada isomeere ja anda neile nimetusi, oska leida isomeere TV 2.2 A - D 6. Oska reastada alkaane nende keemis- ja sulamistemperatuuride järgi TV 2.4 A C 7. Oska kirjutada reaktsioonivõrrandeid alkaanidega TV 2.4 H, I 8. Arvutusülesanded alkaanidega TV...
Kokaiin Avastamine Kokataime avastasid inkad. Taime tarbisid üldiselt valitsevad klassid, aga jagati ka sõduritele, töölistele ning sportlastele nälja peletamiseks. Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi al...
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsioo...
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsioo...
Alkaanid Nimetused tulevad süsiniku aatomite arvu järgi: 1C metaan ; 2C etaan ; 3C propaan ; 4C butaan ; 5C pentaan ; 6C heksaan ; 7C heptaan ; 8C oktaan ; 9C nonaan ; 10C dekaan . Isomeeria CH3CH2CH2CH3 CH3CHCH3 C4H10 - butaan | CH 3 C4H10 - 2metüülpropaan Isoeeridel on ühesugune molekulvalem, aga erinev struktuur. Isomeeridel pole ühesugused omadused. Omadused sõltuvad struktuurist. Lineaarse ahela korral on suurem tihedus, kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur. Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad lahustuvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur. *Hüdrofiilne lahustub vees. Hüdrofoobne ei lahustu vees. Füsioloogilised omadused on narkootiline toime, lõhn, maitse. Keemiliste omaduste puhul tekib ühest ainest teine aine (teised ained). Alkaanide omadused Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Vahel on ainult üksikside. Molekulid tetraeedr...
Halogeeniühendid Alkaanidele on iseloomulik ahelisomeeria. Halogeeni ühenditele on iseloomulik: · ahelisomeeria tingitud süsiniku ahela hargnemisest · asendisomeeria Füüsikalised omadused: · vähesed on toatemperatuuril gaasilised · puudub vastastikmõju veega(ei saa moodustada vesiniksidemeid) · hüdrofoobsed, ei lahustu vees · suur tihedus · halogeenid veest raskemad, alkaanid kergemad Füsioloogilised omadused: · mürgised · kergesti lenduvad (narkootiline toime) · põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi Elektrofiilsustsenter on pos. osalaenguga või pos. laenguga aatom aines. Nuklofiilsustsenter on neg. osalaenguga või neg laenguga aatom aines. Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja positiivse laenguga aine osake. Nukleofiil on vaba elektronbaariga ja negatiivse laenguga aine osake. Radikaal on osake, millel on paardumata elektron. Nukleofiilne asendus on reaktsioon, mille tule...
HALOGEENIÜHENDID
Halogeenid paiknevad VII A rühmas(F,CL,BR,I).
Lihtained kahe aatomilised (F2,Cl2,Br2,I2).
Väliselektronkihil 7 elektroni(F:+9/2)7) ).
Olekud gaasiline(Fl,Cl), vedelik(Br), tahke(I).
Orgaanilised ühendid(kasutatakse hargnemisel):
· F-fluoro
· Cl-kloro
· Br-bromo
· I-jodo
Halogeenide omadused:
· füüsikalised omadused- mõned vähesed halogeenühendid on toa temperatuuril
gaasilised. Halogeenide tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela
halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab
halogeeniühend.
· füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid,
on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti
lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid...
· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
Propanoon ehk atsetoon Struktuurvalem: CH3COCH3 Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, ent meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja madala keemistemperatuuriga vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Kasutamine ja esinemine: Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
,,Orgaaniliste ainete ehitus ja Alkaanid" Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia. CO(NH2)2 - kusiaine C12H22O11 - suhkur Orgaanilised ühendid koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. CH3COOH - äädikhape Orgaaniliste ühendite 3 olulisemat elementi on C,H,N. Vitalism on elujõuõpetus. Vitalismi järgi org. ained tekivad ainult elujõu mõjul. Vitalism kõrvaldati kusiaine, äädikhappe, benseeni jpt ainete sünteesiga laboris. Valentselektron - paardumata elektron saab moodustada keemilist sidet. Valentsorbitaal on orbitaal, mille paardumata elektronid saavad moodustada keemilisi sidemeid. Ergastumine on paardunud elektroni üleminek tühjale orbitaalile sama elektronkihi piires. Hübridisatsioon on valentselektronide energia võrdsustamine, tekivad ühesuguse energiaga hübriidsed orbitaalid. ??Hübriidne orbitaal on võrdse energiaga o...
Halogeenalkaanid Nimetus Struktuur (Rahvapärane Füüsikalised omadused Füsioloogilised Kasutamine Esinemine/saami valem nimetus) omadused ne Tuntud ka kui CCl4 Süsiniktetrakloriid, Värvitu, omapärane lõhn, lenduv, Mürgine, Kuivpuhastusvahendina Saadakse Tetraklorometaan tetrakloorsüsinik tavatingimustel vedel, ei juhi narkootiline toime plekkide triklorometaani elektrit,vees mittelahustuv, veega eelmaldamiseks, rasvade reageerimisel ...
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Hüdrofoobsed ained on vett-tõrjuvad, mistõttu need ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekuliga vastastikmõju. Ei moodusta vesniksidemeid. Radikaal paardumata elektroniga osakesed (neutraalsed aatomirühmad või aatomid) Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril.Radikaalreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad vabad radikaalid. Isomeerid on ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Tüviühend on orgaanilise ühendi moleku...
Orgaanilised halogeeniühendid (halogenoalkaanid) Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Valemi tuletamine: CnH2n+2-xHalx H aatomeid on Hal aatomite võrra vähem, sest 1vesiniku saab asendada 1 halogeeniga, 2vesinikku 2 halogeeniga jne. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese j...
Propenaal ehk akroleiin Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend. Struktuurvalem: CH2=CHCHO Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Kasutamine ja esinemine: Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil. Akroleiini mürgisuse tõttu tuleks hoiduda rasvade kõrvetamisest pannil ning kõrbenud rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu.
KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub...
Halogeeniühendid 11RL Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid Halogeeniühendites on süsiniku aatom (id) seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid Ahela- ja asendiisomeerid Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest Ahelaisomeeride puhul jääb asendusrühmade asukoht samaks Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma paigutuse poolest Halogeeniühendite füüsikalised omadused Enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid Nad ei lahustu vees (on hüdrofoobsed), kuna ei moodusta vesiniksidemeid Tihedus on üpris suur- enamus on veest raskemad Halogeeniühendite füsioloogilised omadused Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised Lenduvad halogeenid on narkoot...
Lämmastik Lämmastik looduses,füüsikalised,füsioloogilised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused Füüsikalised omadused: Ilma lõhna maitse ja värvuseta gaas. vees lahustub minimaalselt ja pole mürgine Õhus on teda 78% mahu järgi ja sealt teda ka toodetakse.Kuulub valkude, nukleiinhapete jmt koostisse. Mineraale eriti ei teata, ainus oluline on nn Chile salpeeter - NaNO 3 Laboris võib lämmastikku saada ammooniumnitriti lagundamisel. NH 4NO2 = N2 + 2H2O Oksüdatsiooniastmed, aatomi ja molekuli ehitus Oksüdatsiooniastmed: minimaalne -III ja maksimaalne V Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 seega on tal 3 paardumata elektroni ja molekulis seetõttu kolmikside : N ::: N : Tavatemperatuuril on lämmastik inertne,kuid kuumutamisel kolmikside (osaliselt)laguneb, tekivad . N :: N. ja lõpuks tekivad ka üksikud aatomid Paardumata elekt...
Etanaal ehk atseetaldehüüd Struktuurvalem: CH3CHO H | H C C = 0 | | H H Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, õuna lõhnaga, värvuseta, toatemperatuuril keev vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Etanaal kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Kasutamine ja esinemine: Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Etanaal moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena: CH3CH2OH => CH3CHO +H2 Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine: 2CH3CHO + O2 => 2CH3COOH
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
Alkoholid ja eetrid Alkoholid on ühendid, milles tetraeedrilise süsiniku 1 H on asendatud OH-rühmaga Nimetused: · Isomeeride eristamiseks peab näitama rühma asukoha tüviühendi ahelas, selleks kirjutatakse koha nr. Järel liite ette · Funktsionaalrühmale antakse väikseim koha nr. · Mitut hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nim: doiilides, trioolideks jne Struktuur: · Hapniku küljes on 2 elektronpaari (vaba) · Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. · NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm · Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. · Happelisus · Põlevad · Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine ...
Areenid Mirta Laul 2PTAE Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituma. Lihtsaim esindaja on benseen. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. H H C H C C C C BENSEEN H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri Summaarne valem C6H6 Areenide nomenklatuur ·Üldjuhul on tüviühendiks tsükkel (aromaatnetuum) ·Kui benseenituum asendusrühmana, siis fenüül-(C6H5 ) BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADU...
Alkoholid ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatri...
Kadaveriin & Putreskiin Marii Rikken Anny · Mis ainetega on tegemist? Kadaveriin Valem: C5 H14 N2 Süstemaatiline nimetus: Pentaan1,5diamiin · Putreskiin Valem: C4 H12 N2 Süstemaatiline nimetus: Butaan1,4diamiiin füüsikalised ja füsioloogilised omadused Kadaveriin / Puteskriin Molaarmass: 102,18 g mol 1 / 88,15 g mol 1 Välimus: värvitu vedelik / värvusetud kristallid Tihedus: 0,873 g / ml / 0,877 g / ml Sulamispunkt: 9 ° C, 282 K / 27.5 ° C, 301 K Keemispunkt: 179 ° C, 452,2 K / 159 ° C, 431,7 K Murdumisnäitaja (n D): 1,458 / 1,457 Tekkeprotsessid Kadaveriin ja putreskiin on loomse koe mädanemisel tekkivad ained. Neid toodavad vähesel määral ka elusad organismid näiteks sisaldub kadaveriini uriinis ja spermas. Putreskiini toodetakse ka tehislikult sünteesides, saaduseks nailon materjal nimega Stanyl. LISAKS puteskriini tehniline toot...
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist. Hüdroksüülrühm koosneb kahest aatomist. Asendusnomenklatuuris näitab sõna järelliide ühendi kuuluvust ühte või teise ainekl...
Metanaal ehk formaldehüüd Struktuurvalem: HCHO Tema molaarmass on 30,03 g/cm³. Ta esineb ka tsüklilise trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina HO(CH2O)nH. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites, madala keemis- ja sulamistemperatuuriga. Kasutamine ja esinemine: Metanaali kasutatakse polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel, tema vesilahust nimetatakse formaliiniks ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali ja ammoniaagi vesilahust kasutatakse ravimite tootmiseks (urotropiin). Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk põlemise vahesaadus ni...
Keemia KT. Alkaanid Mõisted: Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Ehk kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse. Sigmaside kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge te...
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses ...
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? Muutuvad korrapäraselt süsiniku arvu suurenemisega aatomis.Ei lahustu vees, kõik põlevad.Homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasilised; 5-16 on vedelikud; alates 17 on tahked. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? On tugev narkootiline toime(gaasilised,vedelikud).Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad.Nahale võivad mõjuda ärritavalt ja ohtlik on nende sissevõtmine.Tahketena suhteliselt ohutud, kuna nad ei lahustu veres ega vees.Tahkeid alkaane kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. On väga vähe reaktsioonivõimelised.See tuleneb C-C ja C-H sidemete suurest püsivusest.Selle sideme lõhkumiseks on vaja palju energiat. Nt: CH3-CH2-CH2-CH3 -> CH3-CH2-CH2 * + CH3 * butaan ...
annaabi.ee 
