Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moo...
,,Orgaaniliste ainete ehitus ja Alkaanid" Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia. CO(NH2)2 - kusiaine C12H22O11 - suhkur Orgaanilised ühendid koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. CH3COOH - äädikhape Orgaaniliste ühendite 3 olulisemat elementi on C,H,N. Vitalism on elujõuõpetus. Vitalismi järgi org. ained tekivad ainult elujõu mõjul. Vitalism kõrvaldati kusiaine, äädikhappe, benseeni jpt ainete sünteesiga laboris. Valentselektron - paardumata elektron saab moodustada keemilist sidet. Valentsorbitaal on orbitaal, mille paardumata elektronid saavad moodustada keemilisi sidemeid. Ergastumine on paardunud elektroni üleminek tühjale orbitaalile sama elektronkihi piires. Hübridisatsioon on valentselektronide energia võrdsustamine, tekivad ühesuguse energiaga hübriidsed orbitaalid. ??Hübriidne orbitaal on võrdse energiaga o...
Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk järgult CO2 molekulid ja H aatomid Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus NADH2 arvelt sünteesitakse täiendavalt ATP'd. Fotosüntees Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia abil. O2 on kõrvalprodukt mis tuleneb veest. Valgustaadium-valgusenergia arvel klorofülli ergastumine, vee lagunemine tekib o2, elektronid ja H ioonid. H ioonid seotakse NADPH2 elektronid energia arvel ATP. Pimedusstaadium-CO2 sidumine, glükoosi süntees vajalik H2 saadakse NADPH2 ja tarvis on ATP'd Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.
Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N
Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumisel. Sel juhul me
MEHAANIKA 1. Puudulik 2. Kui suur oleks keha kiirendus, liikumisel rennis, mille kalde nurk on 10°? Joonis , raskuskiirenduse ja kaldpinnasihilisekiirenduse vektor ja väärtused. 3. Ema veab kelku 40 neutronilise jõuga, nöörist pikkusega 2m, ülemise ja alumise otsa kõrguste vahe on 0,5m. Kui suur jõud veab kelku üles? 4. 5m kõrguselt mäelt hakkab 200m pikkust teed mööda ratas alla veerema, kui suur on kiirendus ja palju aega kulub? 5. Rong hakkab jaamast ühtlaselt kiirenevalt liikuma, saavutades 5 min möödudes kiiruse 54 km/h. Kiirendus ja vahemaa? 6. 1,5 tonnise auto kiirus oli algul 36 km/h ja suurenes 72-ni. Kui palju suurenes energia? 7. Pump tõstab kaevust 200 kg vett, 8 min 6m kõrgusele. Kui palju teeb pump tööd ja kui suur on pumba mootori kasuvõimsus? 8. Kui suur jõud suudaks kiirusega 5 m/s liikuva keha 20s jooksul peatada, kui keha mass on 80kg? 9. 1,5 tonnine auto sõitis ...
Tallinna Ülikool FOTOSÜNTEESI KEEMIA Taimefüsioloogia referaat Koostanud: Luise Tiks Tallinn 2014 Sissejuhatus Fotosüntees on protsess, mille abil mitmed bakteritüübid, vetikad ning vaskulaarsed taimed muundavad valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks. Fotosüntees hõlmab mitmeid füüsikalisi ning keemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse valgusenergia abil taandavaid agente (ferredoksiine ja NADPH-d) ning ATP-d. Saadud ühendeid kasutatakse lihtsate orgaaniliste ainete sünteesiks süsihappegaasist ning lämmastik- ja sulfaatioonidest. Sellised reaktsioonid on omased nii prokarüootidele kui eukarüootidele ning on aluseks taime funktsioneerimisele. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest, mis võimaldavad organismidel keemiliste ühendite energiaks muundatud päikeseenergiat kasutada süs...
pilve jagnunemisel kaheks üheelektroniliseks pilveks. Statsionaarses olekus on näiteks süsiniku aatomis 2 2 kaks paaristumata elektroni(2s 2p ), aatomi ergastamisel tekib ergastatud süsiniku aatomis neli 1 3 paaristumata elektroni (2s 2p ). Seetõttu võib süsiniku aatom ühineda nelja vesiniku aatomiga, millel igaühel on üks paaristumata elektron. Aatomite ergastamiseks on vaja kulutada energiat. Seetõttu on ergastumine võimalik üksnes juhul, kui energiakulu kompenseeritakse uute, täiendavate sidemete tekkel eralduva energiaga. Aatomi paaristumata elektronide arv muutub ka siis, kui aatom loovutab või seob elektrone. Näiteks, kui lämmastiku aatom + loovutab ühe 2selektronidest, muutub ta iooniks N . Doonoraktseptor mehhanism Kovalentne side ei moodustu mitte ainult üheelektroniliste orbitaalide kattumisel, vaid ühe aatomi
Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad ainult sellele elemendile iseloomulikku valgust, sest ühe aine kõikidel aatomitel on ühesugune elektronide energiatasemete süsteem Soojuskiirgus ja luminestsents Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastumine toimub soojusenergia arvel. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini selle aatomid (või molekulid) liiguvad, kas kulgevad või võnguvad. Liikumise käigus võivad aatomid omavahel põrkuda ja selle tulemusena võib mõni elektron aatomis minna tuumast kaugemale. Toimub aatomi ergastamine ja sellele järgnev elektromagnetlaine kiirgamine. Hõõguvate tahkiste ja vedelike kiirgusspekter on pidev. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kiiratava valguse
millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hv = E k En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62×10-34 - Planck´i konstant. Suuremasse energeetilisse olekusse minek ehk ergastumine toimub mõne elektroni ümberasumisega kaugemale statsionaarsele orbiidile. Selleks peab aatom saama väljastpoolt hüppeks kuluva täpselt sobiva energiakvandi. Aatomi tagasiminekul endisesse energeetilisse olekusse toimub kaugemal orbiidil oleva elektroni tagasihüpe endisele orbiidile, kusjuures see elektron kiirgab kvandi näol välja enne ergastumisel saadud energia. Seetõttu aatom on võimeline neelama ainult neid footoneid, mis vastavad oma energialt
GHB ja ecstasy, mis on ühteaegu nii stimulandid kui hallutsinogeenid. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) 1.2. Sõltuvus 5 Eristatakse psüühilist ja füüsilist sõltuvust uimastitest. Psüühiline sõltuvus ehk iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Üldjuhul on iha teke seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega (nt. eufooria, ergastumine, rahunemine, joove, hallutsinatsioonid). See on tunne, mida tahetakse korduvalt läbi elada. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. Need psüühilsed ja füüsilised vaevused on enamasti vastupidised uimasti enese toimeilmingutele: näiteks stimulantide puhul unisus ja depressiivsus, depressantide puhul unetus, ärevus,
Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p A fs mgh mis veel alla ei lange. Kineetilise energia p...
2. AINE EHITUS 2.1. AINE NELI OLEKUT Gaasiline olek Gaasid välismõju puudumisel laienevad ja täidavad kogu võimaliku ruumi.Gaasides molekulidevaheline kaugus ületab rohkem kui 10 korda molekulide mõõtmeid. Vedel olek Vedelikes on molekulid tunduvalt lähenenud teineteisele.Vedelikud moodustavad pidevalt omavahel tekkivaid ja lagunevaid ebapüsivaid komplekse. Komplekside olemasoluga on seletatav vedelike voolavus.Vedelik võtab anuma kuju.Kui vedelikule rakendada väga lühiajaline jõud, käitub ta tahke kehana Tahked ained (tahkised) Tahkised säilitavad mehaanilise koormuse all oma kuju. Struktuurilt ja omadustelt jagunevad tahkised mitmesse alarühma: Monokristallid, Polükristallid, Amorfsed ained, Keeruka ehitusega tahkised Monokristallid Koosnevad aatomitest, molekulidest või ioonidest, mis asuvad kindlates ruumipunktides, kristallvõre sõlmedes. Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vaheka...
1. Valguse hulk 2. Süsihappegaasi hulk 3. Vee hulk vesi on otsene lähteaine ja õhulõhede seisundi määraja 4. Temperatuur 5. Toitelementide hulk mullas Olulised makroelemendid (N, P, K) ja mikroelemendid (Cu, B, Co, Ni jne.) 6. Fotosünteesiva ja tarbiva osa vahekord Fotosünteesi kulg Fotosüntees jaguneb: 1. Valgusstaadium Selle eest vastutab kloroplasti sisemembraanistik. Sündmused: a. Valguse neeldumine, klorofülli ergastumine b. Ergastusenergia ja ensüümide arvelt toimub vee fotooksüdatsioon c. Hapniku teke veest d. Vesinikioonide ebavõrdne jaotus kloroplasti sise- ja välismembraani vahel e. Vesinikioonide sidumine vastavale kandjale NADPH2 ja nende kasutamine pimstaadiumis süsihappegaasi redutseerimiseks 2. Pimestaadium a. Suhkrute tootmine b. Vaheühendite kasutus sünteesideks c. Lähteühendi taastamine
tumorgeneesiga. tugmeva Figure 5 Primaarse antikehaga mouse anti tubuliin ja sekundarse antikehaga (goat anti Mouse Alexa568-ga, seob primaarse antikehadega) märgistanud rakud, sekundaarse antikeha küljes on punane fluorokroom Alexa 568 (absorbatsioon 578 nm juures ja emit 603 nm juures).On näha kuidas paiknevad rakus mikrotuubulid. Figure 5 DAPIga margistanud rakud, mis seondub DNAle ja fluoriseerub sinise värviga. Ergastumine UV-ga (absorb 358 nm ja emit 461 nm). On näha värvinud tuumad, eukromatiin.
seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja molekulide ergastumine ning vabade radikaalide teke Kiirgus, nt rö-kiirgus, siseneb bioloogilisse süsteemi. Esmane interaktsioon on elektroniga – see on phtalt füüsikaline protsess. Füüsikud räägivad fotoelektrilisest efektist ja Comptoni hajumisest, kuna diagnostilises radioloogias kasutatavad energiad ei ole piisavad paari moodustumiseks. Fotoelektrilise vastastoime käigus antakse kogu kogu footoni energia üle toimivale elektronile, Comptoni protsessi puhul tekib hajunud footon ja vaba elektron. Hajunud
kasutada 142. Temperatuuriprogrmm gaasikromatograafias: mis see on ja milleks seda vaja on? Temperatuuri kontroll on väga oluline. Gaasikromatograafia toimub üldiselt kõrgel temperatuuril. Temperatuuri ei hoita kromatografeerimise käigus enamasti konstantsena vaid muudetakse etteantud programmi - temperatuuriprogrammi järgi. UV-VIS SPEKTROSKOOPIA 142.1 Molekulide ergastumine (UV ja nähtava kiirguse mõjul) ning relaksatsioon. Selgitused energianivoode abil. UV-Vis spektrite teke. Miks on molekulide spektrijooned laiad, aatomite omad aga kitsad? UV-Vis on peamiselt kvantitatiivne meetod. Põhiomadused: laineala UV(190-400 nm) ja Vis(400-800 nm). Analüüdiks on molekulid, aga ka ioonid, metallikompleksid jne. Molekul ergastub neelatava kiirguse mõjul, relaktsioon tähendab seda, et osake läheb tagasi madalamale energiatasemele ja seejuures kiirgub energia.
Linnas lisaks ka veel füsioloogiline stress; 7.) taimede mineraalne toitumine- Lisaks põhilistele toiteelementidele (N/P/K) on vaja mikroelemente (B, Cu, Co, Mn). Boori nt vaja õitsemiseks. Fotosünteesi kulg- jagatakse kaheks: valgusstaadium (fotofüüsikaline ja fotobiokeemiline faas) ja pimedusstaadium/pimestaadium. Valgusstaadium: 1.) valguse neeldumine erinevate pigmentide poolt (klorofüllid ja abipigmendid (karotenoid)); 2.) klorofüllimolekulide ergastumine ja ergastusenergia arvelt ensüümseoseline vee foto-oksüdatsioon. Vee foto-oksüdatsiooni tulemusena saadakse 2 väljundit (lõpp-produktina O2, - eralduv hapnik pärineb veest); õpilaste väärarusaam, et O2 tuleb CO2-st. Lisaks tuleb vee foto- oksüdatsioonilt palju H ioone, millel on mitu kasutusväärtust 1.) seotud kujul saab kasutada neid süsihappegaasi redutseerimiseks; 2.) H- ioonid paiknevad ebavõrdselt kloroplasti vaheruumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
