4

docx

Vivaldi, Bach, Händel ja barokkmuusika

* Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus Töötlus- teemade läbiviimine muudes helistikes

Muusika → Muusikaajalugu

13 allalaadimist

1

rtf

Barokk

Nimetusega "sonaat" tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17saj nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. See on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatkse suurem ansambel. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli kolmas olulisem vorm süit. See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Saksamaal kujunes süiditsüklike ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluge õukonnatansust: allemande-rahulik saksa sammutants, courante- kiire prantsuse hüppetants, sarabande-pidulik hispaania tants, gigue-soti hüppetants. Soolipilli ja ansamblipillina kerkis esile viiul

Muusika → Muusika ajalugu

1 allalaadimist

6

docx

Barokiajastu instrumentaalmuusika

1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa Kandis ette barokktrio. Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber (olemuselt oma ajastust ees) Sonaadi paralleelvorm – kontsert 1. Mitmekooriline kontsert – barokktrio vs. orkester/suurem koosseis. 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. Nt Baci III Brandenburgi kontsert. 2. Concerto grosso – barokktriole liidetud suurem koosseis. Väiksem ja suurem koosseis täiendavad üksteist. Žanri looja: A. Corelli Tähtsamad heliloojad: G. Fr. Handel, A. Corelli (on kirjut. ühesuguse ülesehitusega teoseid → conceto grosso kõik teosed keelpillikoosseisudele, alguses sissejuhatav osa, osade arv määratlemata, leidub rahvuslikke viisikäände.), J. S. Bach (segakoosseisudele, kindlaosalised {enamasti 3}, k- aegl-k, mollilik. Brandenburgi kontserdid)

Muusika → Ballett

5 allalaadimist

3

doc

Barokk

Monteverdi. Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias: · Soolohääl või duo ­ basso continou saatel · Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat Kontsert- sonaadi paralleelvorm, eelduseks triost suurem koosseis Concerto grosso- Barokktriole on lisatud suurem ansambel, väike rühkm soolot mängivaid pille on vastandatud suurele orkestrile ( J. S. Bach ) Soolokontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti (Antonio Vivaldi)  Antonio Vivaldi Olulisemad faktid- Sai nii muusiku-, kui ka vaimulikuhariduse. Oli Veneetsias tütarlaste kloostrikoolis viiuliõpetaja. Kirjutas ooperi kõigest viie päevaga Looming- Kirjutanud 49 ooperit, loonud ka kantaate ja oratooriume. Ta looming on

Muusika → Muusika

15 allalaadimist

6

doc

Barokk - Muusika KT kordamisküsimused

enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel oratoorium – ulatuslik kontsertteos süit – eri karakterites tantsude aga solistidele, koorile ja orkestrile ka lihtsalt instrumentaalpalade (ooperlikku draamat kantakse edasi tsükkel Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt esitatud teema kordamisel ja 6

Muusika → Muusika ajalugu

33 allalaadimist

2

docx

Barokiajastu muusika

k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid. 18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale) 20) A. Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane, muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga.

Muusika → Muusikaajalugu

137 allalaadimist

3

docx

Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk

kergelt haaratava meloodiaga aariaid. Keelpillidena olid: Viola da gamba, viiul, tsello, lauto, kontrabass. Puhkpillidena olid oboe, fagott, plokkflööt. Klahvpillidena olid: klavessiin, positiivorel, klavikord, orel. Instrumentaalmuusika 1. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblite loodud instrumentaalteos. 2. Kontsert- virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkerstrile loodud üks erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel. Johann sebastian Bach Sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Ta vend andis talle muusikaharidust ning õpetas teda orelit mängima. Ta oli 2 korda abielus, tema 20 lapsest said 4 populaarsemaks kui ta ise, tema elupäevade lõpul. Elu lõpuperioodil jäi ta lühinägelikuks, peale operatsiooni jäi pimedaks. Ta teosed olid polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Peale ta surma unustati ta

Ajalugu → Ajalugu

16 allalaadimist

14

docx

BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL

Instrumentaalansamblid nt: - Barokktrio (2 meloodiapilli + basso continuo) - Itaalia orkester - ülesanne mängida õukondades nt vastuvõtud, ballid, õukonnateatrid Instrumentaalmuusika, kui eraldi seisev üksus: Sonaat - pilliansamblile loodud instrumentaalteos Arcangelo Corelli - parimaid keelpillisonaatide loojaid (pmst sonaadi isa nagu…) Kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile/orkestrile Contserto grosso (kontserdi erivorm) - Barokktriole lisatakse suurem ansambel - Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades Loojad: - Arcangelo Corelli - Antonio Vivaldi - G. F. Händel - J. S. Bach Soolokontsert - 1 või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike Antonio Vivaldi - soolokontserdi peamine kujundaja ja looja. (Nt: “Aastaajad” 4 kontserdi tsükkel)

Muusika → Muusika

3 allalaadimist

14

pdf

Barokiajastu instrumentaalmuusika

 Selle põhjal eristatakse ka kolme  kontserditüüpi.  1) ​MITMEKOORILISES KONTSERDIS​  on ​ kõrvuti​  ​ 2­3 võrdse tähtsusega pillirühma​ .   → ​ hilisbarokist on Bachi III Brandenburgi kontsert 3 viiulile, 3 vioolale, 3 tšellole ja basso  continuo’le.  2) ​CONCERTO GROSSO​  puhul on ​ barokktriole lisatud suurem ansambel (​ concerto  grosso)​ .  ­ Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti​ , et teda kõlaliselt täiendada.   ­ võib mängida tihti ka ainult ​ concertino​ ’ga.  → ​ Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Tema 12 kontserdist järgivad  esimesed kaheksa kirikusonaadi ja viimased neli kammersonaadi eeskuju​ . 

Ajalugu → Muusikalugu

26 allalaadimist

5

odt

Barokiajastu essee

osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat, tavaliselt neljaosaline: aeglane ­ kiire ­ aeglane ­ kiire; 2)kammerosnaat, koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 2-4 tantsulisest osast ning sarnaneb tantsusüidiga. Sonaadi paraleelvormiks on kontsert. Enamasti oli eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud surem ansambel (concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, et teda kõlaliselt tähendada. Soolokontserdis vastandadatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestris sõltumatud, vaid nende vahelõigud toetuvad orkesrti bassile. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisim vorm süit ­ eri karakteris tantsude, aga ka lihtsalt intsrumentaalpalade tsükkel. 17.sajandi lõpul kujunes Saksamaal

Muusika → Muusikaajalugu

14 allalaadimist

10

doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa).  Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel). Teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile.  Concerto grosso – kontserdi erivorm, kus barokktriole lisatakse suurem ansambel, mis ühineb väiksemaga lõikude kaupa, täiendades seda kõlaliselt.   Soolokontsert enamasti 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) soolopillile ja ansamblile või orkestrile. 17) Tantsusüit – mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109  Instrumentaalmuusika olulisim vorm sonaadi ja kontserdi kõrval.  Kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust.

Muusika → Muusikaajalugu

17 allalaadimist

10

pdf

BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

orkestrijuht​ ​ja​ ​helilooja​ ​Arcangelo​ ​Corelli​. Sonaadi​ ​paralleelvormiks​ ​on​ ​kontsert​ ​(it​ ​k​ ​concerto​-koosmäng,​ ​ansambel).​ ​See​ ​on virtuoosne​ ​teos​ ​suuremale​ ​ansamblile/barokkorkestrile.​ ​Üks​ ​erivorm​ ​barokkajastul oli-​concerto​ ​grosso.​​ ​Seal​ ​lisatakse​ ​tavaliselt​ ​barokktriole​​ ​(väike​ ​koosseis-nt​ ​I​ ​viiul,​ ​II​ ​viiul ja​ ​basso​ ​continuo)​ ​suurem​ ​ansambel​ ​(orkester).​​ ​Esitatakse​ ​teost​ ​nii,​ ​et​ ​suurem​ ​grupp ühineb​ ​väiksemaga​ ​lõiguti.​ ​Angelo​ ​Corelli,​ ​Antonio​ ​Vivaldi,​ ​Georg​ ​Friedrich​ ​Händel, Bach.

Muusika → Muusika ajalugu

1 allalaadimist

10

pdf

Barokk

orkestrijuht​ ​ja​ ​helilooja​ ​Arcangelo​ ​Corelli​. Sonaadi​ ​paralleelvormiks​ ​on​ ​kontsert​ ​(it​ ​k​ ​concerto​-koosmäng,​ ​ansambel).​ ​See​ ​on virtuoosne​ ​teos​ ​suuremale​ ​ansamblile/barokkorkestrile.​ ​Üks​ ​erivorm​ ​barokkajastul oli-​concerto​ ​grosso.​​ ​Seal​ ​lisatakse​ ​tavaliselt​ ​barokktriole​​ ​(väike​ ​koosseis-nt​ ​I​ ​viiul,​ ​II​ ​viiul ja​ ​basso​ ​continuo)​ ​suurem​ ​ansambel​ ​(orkester).​​ ​Esitatakse​ ​teost​ ​nii,​ ​et​ ​suurem​ ​grupp ühineb​ ​väiksemaga​ ​lõiguti.​ ​Angelo​ ​Corelli,​ ​Antonio​ ​Vivaldi,​ ​Georg​ ​Friedrich​ ​Händel, Bach.

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

11

doc

Barokk ja klassitsism

bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert reeglina 3-osaline (kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete

Muusika → Muusika

161 allalaadimist

8

docx

Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted

continuo. Saksamaal aga kujunes 17nda sajandi lõpuks suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat.Tähtsamateks instrumentaalzanriteks kujunesid sonaat, kontsert ja süit. Sonaat oli mitmeosaline ja tavaliselt pilliansamblie loodud instrumentaalteos.  Kontert on sonaadi paralleelvorm ja see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel. Süit on eri karakterites tantsude aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 12. Nimeta üks kuulus Itaalia helilooja ja üks tema tuntud teos. Antonio Vivaldi ,,Aastaajad" 13. Georg Friedrich Händel. 1685-1759 Sündis Halles 23.02.1685 õukonnakirurgi jõukas peres. Ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Õppis klavessiini, viiulit ja komposiatsiooni kuulsa organisti Zachowi juures

Muusika → Muusikaajalugu

23 allalaadimist

29

doc

Muusikaajalugu

Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli(1653-1713) 2 Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud suurem ansambel, suurimmeister Arcangelo Corelli. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kuulsaim looja Antonio Vivaldi (1678-1741) Süit- instrumentaalmuusika vorm.-eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Samast viisist on tuletatud hulk eri karakteritega tantse. Fuuga ­ tähtsaim polüfoonilise muusika vorm, selle aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt

Muusika → Muusikaajalugu

335 allalaadimist

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid  bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert reeglina 3-osaline (kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri

Muusika → Muusikaajalugu

281 allalaadimist

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

Kujunes Ülem-Itaalias(Veneetsia, Bologna), hiljem pole kammer ­ja kirikusonaati enam rangelt eraldatud. Kooseisuks 2 viiulit ja basso continuo-trisonaat. Peameistrid Torelli, Corelli(itaalia) Purcell, Händel (inglis),Bach(saksa).Scarlatti valmistab ette klassikalist sonaadivormi.(elegantne virtuoosne klaveritehnika)500klavesiinisonaati. Concerto grosso- mõiste concerto (koos tegutsema, ühendama).Contcerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike kooseis-consertino) lisatud suurem ansambel(concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti ,et teda kõlaliselt täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala suurim meister oli Corelli (12 kontserti ­ esimesed 8 jälgivad kirikusonaadi ja 4viimast kammersonaadi eeskuju). Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti

Muusika → Muusika

139 allalaadimist

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

sonaadiks. 1700. a paiku kujunes välja 2 sonaaditüüpi: 1)kirikusonaat-4osaline-aeglane-kiire-aeglane-kiire. Ja 2) kammersonaat-koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli. Kesk-Euroopa väljapaistvaim viiuldaja-helilooja oli H.I. F. Biber. Kontsert-koosmäng või ansambel.Eristati 3 kontserditüüpi: 1.Mitmekooriline kontsert-kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühme. 2. Concerto grosso-barokktriole on lisatud suurem ansambel(concerto grosso) 3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kontsert on reeglina 3-osaline. Peamine helilooja Antonio Vivaldi. Tema tuntum teos on „Aastaajad“. Temalt on tuntud 770 teost. Ühe ooperi „Tito Manlio“ kirjutas ta 5 päevaga. Süit-eri karaktereis tantsudest, kui ka instrumentaalpalade tsükkel. 17. sajandil kujunes süidile Saksamaal ka kindlam vorm: 1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2

Muusika → Muusika ajalugu

25 allalaadimist