Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja
2) Absolutistlikud maad, ilmalik võim oli kiriku endale allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl. • Barokk - baroki tunnustele vastas ainult esimese rühma maade kunst. • Barokilik klassitsism (vanaklassitsism) - teise maaderühma kunsti iseloomustas klassitsism, antiikkunsti mõjud. • Barokilik realism – Hollandi juhitud piirkonnas valitses kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. • Kogu 17.saj kunstis on ka palju ühisjooni – liikumine, pinge, kontrastid. Kirik ja paavst nõudsid, et kunst oleks esinduslik ja tore. • Kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu.
sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele
kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist
kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse
iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast. Eriti Hollandist ja Madalmaadest. Nad töötasid inglise kuninga õukonnas(Van Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17
16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: o Kinnistis stiilimõistena 19.saj lõpus. Enne seda kasutati seda omadussõnana millegi veidra, kummalise ja ülepakutu jne kohta. Otsetõlge on „lopergune pärl“. Mõiste ümber negatiivne varjund kuni 1920. Aastateni. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist.
Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt:
Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4
Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt
..............................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO....................................................................................................................................73 17. JA 18. SAJANDI ARHITEKTUUR.............................................................................................................73 BAROKK ITAALIAS.........................................................................................................................................74 BAROKK HISPAANIAS................................................
Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
