Orleansist pärit kreool. 1855. aastal võeti a vastu Kaunite Kunstide Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. "Absindijoojad" 1876 "Tantsutund" 1873–1876 " Sinised tantsijadc "1899 "Bellelli perekond " 1859-60 " Naine juukseid kammimas " "Noored spartalased" 1860 "Puuvillatööstuse kontor New Orleansis" 1873 " Kaks tantsijat " " Ballet Pariisi operis " " Balleti tantsija riietusruumis "
1860. aastal avas Edgar oma maalistuudio Pariisis. Selleks ajaks oli tal valminud ligikaudu 700 tööd. Sel aastal külastas ta ka Normandiat, kus nägi hobuste võidusõite ning oli väga lummatud, mistõttu selle perioodi maale ilmestavadki hobused ja hobuste võidusõidud. 1861. aastal tutvus ta impressioniste ja nende loominguga, mis mõjutas märgatavalt Edgari loomingut, kuigi ise ta end impressionistiks ei pidanud. Edgar armastas muusikat ja ooperi, seetõttu maalis ta ka baleriine. Talle meeldis ka ooperimaja erinevad vaated rõdudelt lavale ja orkestrile, illusioon ja reaalsus, valguse ja varju kontrastid. Võib ka uskuda, et tal oli mõne tantsijaga romantiline suhe. Enamjaolt maalis ta baleriine ja hobuseid mis on saanudki niiöelda tema visiitkaardiks. 1880. hakkas kunstniku nägemine halvenema ning ta ei saanud enam maalida, nii nagu varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83 aastaselt 27. Septembril.
Külastas tihti Itaaliat 1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "La Classe de Danse" (1873 1876) Click to edit Master text styles Second level
Kukkunud dzoki". 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Ta oli kõigi impressionistide näituste peamine organiseerija ehk kuraator. Neid näitusi korraldati 8, neist esimene 1874.a ja viimane 1886.a. Skulptuur Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga. Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel valas nad pronksi. Kõige tuntum Degasi skulptuur on "14-aastane tantsija". Balletti plakat Seinapilt Aitäh tähelepanu eest! ,,Me olime loodud et vaadata üksteise peale, kas see pole nii?" - Edgar Degas
maalimisest. Eriti pakkus huvi aktimaal. Tema tööd on südamlikud ning neist õhkas soojust ja hellust. Ta kasutab heledaid ja puhtaid toone. Tihti maalib ka parke, linnatänavaid koos suure rahvaga. "Ood lilledele" ja "Vihmavarjud". Edgar Degas oli Prantsusmaa maalikunstnik ja skulptor. Tema maalid on teiste omadest väga erinevad. Ta kujutab väga selgeid kontuure ümbritsevas looduses. Tema maalidel on tavaliselt kujutatud mingit liikumist, baleriine, ratsutajaid jne. Kasutab peamise töövahendina kriitpastelle. Tema töödes võis näha peale kaunite pooside ka inetuid ning ka inetuid nägusid. Auguste Rodin oli Prantsusmaa kujur. Ta kasutas oma töödes nii pronksi kui ka marmorit. Rodini kujud on tehtud väga peenelt ning varjud on väga hästi välja toodud. Lisaks kasutas ta ka väga keerukaid poose.
Valguslaigud "Kiik" "Vihmavarjud" "La Moulin de la Galette" "Akt päikesevalguses" AUGUSTE RENOIR "VIHMAVARJUD" "LA MOULIN DE LA GALETTE" "KIIK" EDGAR DEGAS 18341917 Lemmikteemad ballett ja ratsavõistlused Ebatavalised rakursid Virtuooslik joonistaja (huvitas keerukate liigutuste tabamine) Pastellmaal Heledad toonid Puudus impressionistlik pintslitehnika "Täht laval" "Sinised tantsijannad" EDGAR DEGAS "SINISED TANTSIJANNAD" KUJUTAS BALERIINE SKULPTORI D AUGUSTE RODIN 18401917 Tõetruudus, maalilisus Viimistlemata pind Teostes tunda tugevaid tundeid, kirge, hingestatust Oluline tegelaste hingeelu avamine "Mõtleja" "Suudlus" "Calais kodanikud" "Põrguvärav" AUGUSTE RODIN "SUUDLUS" "PÕRGUVÄRAV" (KUJUTATUD 200 INIMFIGUURI) IMPRESSIONIST ID EESTIS AUGUST WEIZENBERG "LINDA" AMANDUS ADAMSON "RUSSALKA"
Külastasin Kuressaarest pärit noore kunstniku esiknäitust ,,Tantsija". See asus Saaremaa Kunstistuudio Galeriis. Näitusel oli õhkkond väga meeldiv ning taustaks mängis mõnus muusika. Laura Arpo maalid olid tehtud akrüüliga. Kunstnik on ise küll väga noor, kõigest 26- aastane, kuid tema esiknäitus oli väga nauditav. Inspiratsiooni selleks näituseks sai tema tantsijatelt, eriti baleriinidelt ning seda oli ka tema maalide peal näha. Need kujutasid erinevaid baleriine ning nende tantsupositsioone ja graatsilisi hüppeid. Veel on kunstnik maalinud palju lilli, mille inspiratsioon tuleb tal eelkõige looduse kaunitest värvidest. Näitusel oli küll kahjuks väga vähe maale, mis oli ka minu arust üks miinus. Kõik Laura Arpo maalid, mida näidati olid väga kaunid ning oleksin tahtnud näha veel rohkem tema töid. Kuid nendest seitsmest, mida näitusel võis vaadata, jäi mulle silma ,,Punane lint".
Mulle meeldisid mõlema kunstniku maalid, kuid Anke Oksa tööd olid natuke sümpaatsemad. Tema pintslilöögid olid kergemad, rahulikumad ning täpsemad. Ka värvikasutus oli tema piltidel helgem ning rõõmsam. Ta suutis väga hästi edasi anda balleti kergust ning voolavust. Paljudel piltidel võis lausa "tunda" klassikalist muusikat, mille järgi baleriinid tantsivad. Palju oli kasutatud helesinist ning musta värvi. Parimaks näiteks on tema maal "Valge luik", mis kujtas baleriine laval, punktvalguses. See oli väga reaalselt edasi antud ning kaugelt tundus, nagu vaataksin päriselt läbi akna lavale. Ka tantsijate varjud valguslaigus olid huvitavalt ning maaliliselt lahendatud. Minu teisteks lemmikuteks olid "Giselle'i proov" ja näituse nimitöö "Arabesk". Mülemad tööd olid heledates soojades toonides ning detailsed. Ainuke negatiivne asi, mis mulle silma hakkas, oli "Arabesk'i" kompositsioon
1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisi oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1878. aastal müüs Degas õlimaali ''Puuvilla tööstuse kontor New Orlandis'', mis oli tema ainus maal mille Degas oma elu jooksul muuseumile müüs. Degas pettus salongis ja selle asemel liitus impressionistidega. Ometi ei saanud ta teiste impressionistidega hästi läbi. Alates 1870. aastal maalis ta enamjaolt baleriine, mis ongi saanud Degase niinimetatud visiitkaardiks. Degas' loomingus oli seda, mis jäi samaks kogu tema elu jooksul. Ta maalis üksnes siseruumides, eelistades ateljeed. Ta kasutas sageli modelle, aga võis ka mälu järgi maalida. Tema loomingu põhiosa moodustavad figuurimaalid. Maastikumaale on tal vaid mõned ning needki tehtud mälu või kujutlusvõime järgi. Nagu teisedki impressionistid, võis Degas sama motiivi korduvalt maalida, varieerides kompositsiooni ja käsitlust. 1880
PIERRE AUGUSTE RENOIR Pärit lasterikkast perest. Seda on ka loomingus tunda. Vaja raha teenida. 13. a. läheb tööle portselani tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure. Taustad on impressionistlikud. Lemmikteema naised, aga meeldib maalida ka lapsi ja maalib ka mehi. ,,Tüarlaps lehvikuga" ,,Suplejad" ,,Jeanna Samary portree" EDGAR DEGAS Meeldib maalida rambivalgust, baleriine. Maalib pesunaisi, joodikuid hallides toonides. Väga palju on tal õli- ja pastellmaale. ,,Tantsijad sinises" - pastellmaal. CAMILLE PISARRO Tüüpiline impressionism. Armastab kujutada tänavat. Need lähevad pildi taha kaugusse. Pariisi linnatänavad. ,,Montmartre'i bulvar" ,,Itaalia bulvar" ,,Ooperiväljak Pariisis" ALFRED SISLEY Armastab kujutada kevadisi üleujutusi. Töötas barbizoonlaste jälgedes. BERTHE MORISOT Naiskunstnik. Sündinud Prantsusmaal. Jõukast perest. Abelus E
Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Faktid Edgar Degas leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. Suur osa tema maalidest oli naistest, aga ta ei loonud kunagi tähendusrikast suhet ühegi naisega. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine ja seetõttu kasutas ta kohati ka
Baleriinid Edgar Degas'd vaimustasid balletitantsijad.Ta tegi neist üle 1500 maali ja joonistuse ning tosinajagu skulptuure. Kunstnik kujutas baleriine erinevates poosides mitte tantsimas, vaid harjutamas, vestlemas, sirutumas, varvaskingade pealu sidumas. Baleriin laval Pildi Baleriin laval maalis Degas 1878. aastal. See on 60x40 cm suurusele paberile tehtud pastellmaal. Ta nimetas oma meetodit ,,värviga joonistamiseks", mis tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni, vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega. Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje
II vaatus: Falke ja Orlofsky heidavad peol nalja Eisensteini ja Franki üle, viimased ilmuvad peaole inkognito, esinedes aadlikena. Kumbki ei oska kahtlustada, et nad kohtuvad taas järgmisel hommikul seekord vanglas. See aga ei ole ainus piinlik olukord, millesse Eisenstein satub. Mees tunned ära ka oma teenija Adele, kes kannab Rosalinde kleiti. Kui Eisenstein ja Adele kohtuvad silmast silma, korraldab naine skandaali, väites, et mees eksib. Otsides taga noori baleriine, kohtab mees maski taha varjunud kirglikku Ungari krahvinnat. Ta püüab teda võrgutada, aimamata, et tegemist on tema oma abikaasaga, kes on peole tulnud samuti inkognito. Dr. Falke on kutsunud peole Rosalinde, et see näeks, kuidas tema mees õhtut veedab. Rosalinde varastab Eisensteini taskukella, et tõestada mehe isikut. Kui pidu muutub järjest ekstaatilisemaks, peavad Eisenstein ja Frank aga lahkuma. Mõlemad kiirustavad vanglasse, kuid lahkuvad erinevas suunas.
väljenduslikkusega. Auguste Renoir · Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust
nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. Sõjajärgse perioodi aastatel võttis Degas ette oma elu pikima reisi. Aastal 1872 reisis ta koos oma noorema venna Renéga New Yorki ja New Orleansisse, kus tema onu Michel Musson ajas puuvilla äri. Degas elas Louisianas 5 kuud ning pöördus tagasi koju Pariisi veebruaris aastal 1873. Kõige muljetavaldavam töö pärast tema reisi oli Portraits in a New Orleans Cotton office. (1873).
19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Kuulsamad impressionistlikud kunstnikud olid Claude Monet (,,Impressionism- Tõusev päike") (pilt kujutatud üleval), Edgar Degas, kellele meeldis väga baleriine kujutada (,,Peatantsijanna esinemine"), Pierre Auguste Renoir, kellelt on pärit kõige rohkem portreesid (,,Tants La Moulin de la Galette'is"), nimetades vaid mõned. Impressionistid korraldasid kokku 8 näitust, viimane a.1886. Nende tööde võlu siiski ei mõistetud ja nende töid
tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. Aastatel 1854-1859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate itaallaste loominguga. 1860. aastal avas ta Pariisis oma maalistuudio ning selle aasta algul külastas ta Normandiat, mille tulemusel hakkas ta huvituma hobustest ja nende võidusõidust. Alates 1870. aastast maalis ta kõige meelsamini baleriine. 1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine, ta liikus üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele, mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. aastal Pariisis Edgar Degas'i looming Edgar Degas ühendas edukalt renessansist pärit maalitraditsioonid kaasaegse kunsti. Ta oli üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kes on
Kui varem maaliti põhiliselt loodust ja oldi sellest mõjutatud, siis nüüd asendus see kunstniku tunnete väljendamisega ning püüeldi originaalsuse poole. Seepärast olenes nüüd kõik kunstnikust endast. Kui tema mõttemaailm otsis kõike koledat, siis väljendus see ka tema teostes. Selline oli näiteks Edgar Degas, keda kutsuti mürgiseks meheks, kuna ta otsis kõiges koledaid asju. Seda on näha näiteks tema maalis ,,Tantsutund.", kus ta maalis baleriine väga koleda nurga all. Kuid sellisele küsimusele on väga raske ühemeelset vastust leida, et kas kunst kaotas huvi ilu vastu, sest ilu peitub vaatajate silmades ja kunst ei peagi olema ilus. Keegi ei saa tõmmata selget piiri ilu ja koleduse vahel. Sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. On inimesi, kelle meelest näiteks surma kujutamine on ilus, aga teiste meelest jälle vägagi võigas. Loomulikult kujutati selle ajal ka helgemaid teemasid
jõudnud ja saanud tänaste heliloojate tavapäraseks kompositsioonitehnilisteks võteteks. Xenakis peamiseks stiiliks oli elektrooniline muusika. Minu arvamus Phaidra oli minu jaoks esimene kaasaegne ballett ja ma nautisin seda väga. See oli huvitav ja uudne. Mulle väga meeldis tantsu ja muusika kombinatsioon, mis andsid edasi väga hästi Phaidra müüdi traagilisust. Ka oli teistsugune nähe baleriine tantsimas löökpillide järgi. Sellele lisas vürtsi muidugi Juuli Lill vokaalse poolega, mis oli väga ilus. Löökpillide muusika ja vokaalmuusika moodustasid minu arvates väga huvitava ja laheda koosluse. Minu jaoks oli selle etenduse valik tehtud ka seetõttu, et peaosas oli Kaie Kõrb. Ma polnud teda varem tantsimas näinud ja ma ei pidanud pettuma. Ta suutis suurepäraselt oma rolli täita. Väga hästi suutsid esineda ka meesosad.
Impressionistid võimendavad värve, maalivad üksikute eristuvate pintslilöökidega, mitmed neist armastasid maalida Pariisi uuenenud linna vaateid. Üks neist oli DEGAS. Üks omanäolisemaid impressioniste. Lemmikteemadeks hobused ja baleriinid. Kutsutakse tantsijannade maalijaks, sest üle pooltel töödest on kujutatud tants. Kasutas jaapani kunsti ja fotograafia eeskujul ootamatuid juhuslikena tunduvaid kompositsioone. N: ,,Concorde'i väljak". Baleriine kujutas tihti mitte tantsimas, vaid painutamas, puhkamas, valutavaid jalgu masseerimas ning maalide ülesehitus oli täiesti uuenduslik. N: ,,Tantsutund ooperimajas".
"Täht ehk tantsijatar laval" "Sinised tantsijad" Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. 1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis. Ta lasi tuua oma ateljeesse vanni ja tekitas kunstlikult intiimse vannimiljöö. Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga. Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel valas nad pronksi. Kõige tuntum Degas skulptuur on "14-aastane tantsija". Impressionismi algaegadel huvitusid kunstnikud igapäevastest teemadest ning samal ajal kogus populaarsust fotograafia. Kui tulid käibele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. SKULPTUUR
Kujutati inetust läbi ehmatavate värvikontrastide, ehmatavate kompositsioonidega. Kirjeldatu väljendas olukorda ühiskonnas, kogu maailmas, kuid eelkõige Prantsusmaal. Esimene maailmasõda 20nda sajandi suursündmus. Maailmas toimuv peegeldus väikese ajanihkega ka kunstis. Impressionistide pildid kujutasid sõjaeelset aega. Kujutatav on võrreldes positiivemad ja helgemad. Piltidel, skulptuuridel kujutati nähtavat. Näiteks skulptor Edgar Degas valmistas hobuseid ja baleriine pronkskujudeks. Sõja ajal ei saa mööduda kunstist kui propaganda vahendist. Soodustati kunsti, mis oli kooskõlas riikliku ideoloogiaga. Eelnevalt sai räägitud põgusalt riigijuhtide, suurkujude rollist ühiskonnale ja seeläbi kunstile. Läbi maalide, skulptuuride saab edukalt teostada isikukultust. Saksamaa sõjaaegsele riigijuhile keiser Wilhelm II-sele on püstitatud mausoleum Doornis. Venemaa tolleaegsest riigijuhist Nikolai II-st on maalitud palju portreesid
valgustatud pindade kontrastina. Varem oli ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalukas. Impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis isegi juhtuda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Teostesse ei pandud erilist sisu. Ta ei maalinud niivõrd objekte kui valgust ja õhku mis teda ümbritsesid. Peamiselt kujutas inimesi. Ta maalid lastest, kaunitest naistest või linnarahva lõbustustest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Baleriine armastas maalida Edgar Degas. Nad korraldasid kokku 8 näitust. Nende uuendusi ei mõistetud ja teoste võlu ei tajutud. Ei pea. Maitsed on erinevad. Ühele meeldivad maalid, mis näevad välja nagu fotod. Teisele jälle maalid, mis annavad edasi meeleolu ja õhkkonda. Mulle endale ei meeldi maalid üldse. Ma ei pea lugu kunstist kui sellisest. Impressionism on mõjutanud A. Laikmaad, A. Vardi, ja Adamson- Ericut. Tean, et see ühing oli kunstile pühendatud.
5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps lehvikuga". 8. Edgar Degas-maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. 9. Kokku korraldati 8 näitust. 11. Nende uuendusi ei mõistetud, teoste erilist võlu ei talutud. 12. Ei pea. Inimesed on niivõrd erinevad, tegelikkust võib ka läbi vihjete ja muljete aimata 13. Eest kunstnikud-Ants Laikmaa, Aleksander Vardi, Adamson-Eric. 14. Pallas-algselt kunstnike ja kirjanike,hiljem kujutavate kunstnike ühing Tartus1918-40 15
loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Aastal 1872 reisis Degas USA-sse, New Yorki ja New Orleansi. New Orleansis elas tema ema vend Michel Musson, kes tegeles puuvillaäriga. Pariisi naases ta 1873. aasta veebruaris. Pärast reisi maalis ta "Portraits in a New Orleans Cotton office". "Sinised tantsijannad" 18981899 Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. 7 Claude Monet "Heinakuhjad" 8 Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" 1872
õhkub erilist mahedust ja pehmust. Kuid märksa rohkem kui Monet`pööras ta tähelepanu kujutatavale motiivile. Tema tuntuimad tööd on: "Ood lilledele", "Vihmavarjud", "Aerutajate eine" ja "Tsirkus Fernando". Edgar Degas on justkui vastand Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Tema peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Degas kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst või baleriine, ratsavõsitlusi vms. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Tema tuntuimad tööd: "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas" ja "Priimabaleriin". Alfred Sisley töödest hinnatakse eelkõige tema talvemaastikke.
annaabi.ee 
