Krista Kallas Tallinn 2012 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks oli Londoni olümpiamängud 2012. aastal. Selles referaadis saate teada Londoni olümpiamängude toimumise kohast ja ajast. Samuti saate põhjaliku ülevaate Eesti sportlaste meeskonnast, kes, mis ala esindas ja kes eestlastest said olümpiamängudel medali või medalid. Eestlaste kohta saab veel teada, kes kandis eesti lippu avatseremoonial ja kes lõputseremoonial. Kindlasti pakuvad suurt huvi ka maailma 9 paremiku medali saavutused ja tasavägine tabel annab sellele üldise ülevaate. Ma arvan, et suurt huvi pakuvad selles referaadis ka need ilusad ja põnevad pildid, mis olen selleks referaadi tööks välja valinud. Saate teada ka minu arvamuse Londoni olümpiamängudest aastal 2012. Toimumise aeg ja koht Londoni suveolümpiamängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012. aastal Suurbrtiannia pealinnas Londonis.
163 aakri suurusel maa-alal asuvad korterid müüakse pärast olümpiat maha, ühe korteri hind jääb poole miljoni ja miljoni dollari vahele. Eile avati ka meediaküla. "Vaatamata meie erinevale nahavärvile, keelele ja rahvusele, oleme siis kõik ühe sooviga rääkida maailmale olümpiamängudest," sõnas Zhao Junfang korralduskomiteest. Peking ootab mängudeks üle 30 000 ajakirjaniku kogu maailmast. Eesti lippu kannab Pekingi avapeol Martin Padar XXIX suveolümpiamängude avatseremoonial kannab Eesti lippu judoka Martin Padar. Kuna väga paljud sportlased on juba avapeo järgsel päeval võistlustules ning mitmed Pekingisse saabumata, jäi lippuri valik ahtakeseks. Rahvusvahelise olümpiakomitee nõudel peab rahvuslippu kandma tegevsportlane. "Arvan, et mul on võistluseni piisavalt aega, jõuan end välja puhata," sõnas 15. augustil matile minev Martin Padar ETV-le. "Selle teadmisega ülesin ka oma jah-sõna. Olen ka
meeskonnas aastal 1987, 3x10km meeskonnasõidus. Levandi võistles kolmel korral ka taliolümpiamängudel, saavutades 1988. Aasta Calgary olümpiamängudel individuaalse pronksmedali kahevõistluses, sõites 15km. 1980.-90. aastatel tuli mitmel korral ka nii individuaal- kui meeskonnaarvestuses Eesti meistriks. Allar Levandi õppis Tallinna 44. keskkoolis (nüüd Tallinna Mustamäe Gümnaasium). Ta kandis Eesti lippu nii 1994. aasta Lillehammeri ja 2002. aasta Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial. Ta valiti Eesti parimaks sportlaseks aastal 1988 ja Eesti parima võistkonna liikmeks aastal 1994. Töötas Dünamo instruktorina, Lillehammeri SK-s ja Eesti kahevõistluskoondise peatreenerina. Allar Levandi kuulub Eesti Tennise Liitu ja aastal 2001 sai ta Eesti Punase Risti III astme teenetemärgi. Levandi isa Anti on kuulunud aerutamises ja sõudmises Eesti koondisesse ja tegutsenud suusatreenerina ning ema Agnes kuulus omal ajal Eesti paremikku murdmaasuusatamises.
Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 113 kg. Ta on õigeusuline. Ta on olnud Haabersti Perespordikeskuse (Arigato spordiklubi) juhatuse esimees ja spordiklubi Condor omanik. Pärast Arigato spordiklubi pankrotti lahkus Pertelson Eestist ning tegutses Venemaal Tjumeni oblasti judokeskuses Martin Padar Martin Padar on Eesti dzuudomaadleja. Sündinud 11. aprillil 1979 Tallinnas Martin Padar oli 2008. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Eesti lipukandjaks. 26. aprillil 2009 võitis Martin Padar Thbilisis toimunud Euroopa meistrivõistlustel judos raskekaalus meistritiitli. Ta alistas finaalis hollandlase Grim Vuijtersi. Ta esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel, kus kaotas 1/16-finaalis ipponiga kuubalasele Oscar Braysonile. Kasutatud kirjanduse loetelu: https://www.google.ee/search?q=judo&client=opera&hs=Nto& =_ https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh!
aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988. Juulis 2005 tulid kuningas ja tema meeskond kuninglikul jahil "Fram XV" Rootsis Euroopa meistriteks Harald V koos Klõpsake oma juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase naise Sonjaga George Kolmas tase W.Bush'i vastuvõtul. Neljas tase
Lõputseremoonia toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse andmise kuulub avatseremoonia olulisemate osade hulka sportlasdelegatsioonide sissemarss. See toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa delegatsioon. Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash. Tõrviku tõi spordihalli tuntud Kanada paraolümpiasportlane Rick Hansen. Avatseremoonial peeti minutiline leinaseisak 21-aastase Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritasvili mälestuseks, kes oli mõni tund enne avatseremooniat meeste ühekelgu treeningul ränga õnnetus tagajärjel surma saanud
SISSEJUHATUS Suurbritannia pealinnas, Londonis, toimusid 27. juulist 12. augustini juba kolmekümnendad olümpiaadi suveolümpiamängud. Londonist sai ka esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi
1 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) 53 häält. Avatseremoonia Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash. Tõrviku tõi spordihalli tuntud Kanada paraolümpiasportlane Rick Hansen. Tule süütamisega hallis oli väike tehniline probleem, kuna üks neljast tulesambast jäi püsti tõusmata ja Doan jäi seisma tõrvikuga, kui teised kolm süütasid
konkureeris viitel olümpiamängudel, aastatel 1984 kuni1998. Tema noorem vend Giorgio Di Centa on praegu Itaalia suusakoondise liige ja on võitnud kaks kuldmedalit 2006 aasta taliolümpiamängudel. Rahvusvahelise Olümpiakommitee, Itaalia Olümpiakomitee liikmena ning üks Itaalia parimatest taliolümpial saavutanutest, mängis Di Centa olulisi avalikke rolle 2006 aasta taliolümpiamängudel Torinos. Ta oli ka üks kaheksast lipukandjast avatseremoonial. Lõputseremoonial osales ta autasustamisel meeste 50-km murdmaasõidu medalistidele, kus juhuslikult oli kuldmedali võitja tema noorem vend Giorgio Di Centa. 3 2 Saavutused Saavutused Olümpiamängudel Albertville 1992: pronksmedal 4x5 km Lillehammer 1994: olümpiavõitja 15 km vabastiilis olümpiavõitja 30 km klassikalises stiillis hõbemedal 5 km klassikalises stiilis hõbemedal 10 km tagaajamisvõistlus (vabastiilis)
1928. aasta Amsterdami mängudel Olümpiatõotus Sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks". Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust Lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist Olümpiamängud kuulutab avatuks
Juulist 12 augustini. Kusjuures selle suveolümpiamängude toimumiskoht oli küllaltki eriline London on esimene linn, kui olümpiamängud toimusid juba kolmandat korda. Eelmistel kordadel olid toimumisaastateks 1908. Ning 1948. aasta. London ei olnud ainus linn, kes juba seitse aastat tagasi mõtles suveolümpia läbiviimisele, teised kandideerinud linnad olid näiteks ka metropolid New York, Moskva, Madrid ning Pariis. Eesti lippu kandis avatseremoonial 39-aastane kettaheitja Aleksander Tammert. Lõputseremoonial sai taolise au osaliseks 27-aastane maadleja Heiki Nabi. Suursugune avatseremoonia kandis pealkirja ,,Imede saared" ning selle oli lavastanud filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol oli näha palju erinevaid kuulsuseid, ka esinejateks olid tuntumatest ikka need kõige kõige tuntumad inimesed nagu näiteks Paul McCartney, Rowan Atkinson, Daniel Craig ning David Beckham jpm.
kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt spordis osalejate õiget suhtumist ja õiget vaimsust, milles nad end teostavad, näidates üles austust teiste vastu ja hoolt omavabaduse säilitamisest, kaitstes seda füüsilise või psüühilise kahjustamise eest. Ausus on püüd asetada iseend teise asemele ja käituda vastavalt. Aus mäng on eelkõige inimese isikliku kohustumise küsimus. Olümpiamängude avatseremoonial annavad üks sportlane ja üks kohtunik vande kõigi sportlaste ja kohtunike nimel. Need vanded kohustuvad sportlasi ja kohtunikke kinni pidama reeglitest, mis juhivad mänge “tõelise sportlaslikkuse vaimus”. Seega on olümpiavandes kaks osa – järgida reegleid ja käituda sportlikus vaimus. Sport ilma reegliteta on võimatu ja sport milles reegleid sagedasti rikutakse lõhub spordi ja sellest loobutakse. Seega on iga sportlase
kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus Olümpiatõotus on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial. Sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt võistelda, kohtunike vanne aga lubadust ausalt kohtunikukohust täita. Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel. Olümpiarituaalid Olümpiarituaalid lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust ja tseremoniaalsust. Olümpialiikumisega kaasneb terve rida olulisi traditsioone, olümpiarituaale, mis eristavad olümpiamänge tavapärastest
maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane. Pealtvaatajad nutsid õnnest, rajale visati lilli. Printsid kandsid oimetu võitja kuningaloozi. Kuhjaga laekus kingitusi. Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul tasuta lõuna, kingsepp tegi surmani tasuta saapaid jne. Kuni 1936. a. kõndis Spyros Louis olümpiamängude avatseremoonial Kreeka delegatsiooni eesotsas. London 1908 Eestlasest maratonijooksja Georg Lind jäi maratonis 19. kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes võitis 3 kulda ja 1 hõbemedali. Eestlaste poolelt tuli suurüllatus maratonijooksus. Hõbemedali võitis Jüri Lossmann, kellel puudusid suurte võistluste kogemused. Distantsi esimese poole
Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe
kroonprints Naruhito (sündis 23. veebruaril 1960) prints Akishino (11. november 1965) sayako Kuroda (endine printsess Sayako) (18. aprill 1969) Erinevalt varasematest keisritest kasvatasid Akihito ja Michiko oma lapsi ise, mitte ei jätnud seda lapsehoidjate ja teenijate hooleks. Akihito hakkas osa keisri kohustusi täitma pärast oma isa haigestumist 1988. aasta septembris, sealhulgas osales ta Jaapani parlamendi istungi avatseremoonial. Hirohito suri 7. jaanuaril 1989, kuid ametlikult krooniti Akihito keisriks alles 12. novembril1990. Akihito on konstitutsiooniline monarh, kelle olulisim ülesanne on riigi esindamine ning rahvusliku ühtsuse ja traditsioonide säilimise tagamine. Juba enne keisriks saamist käis ta oma abikaasaga ametlikul visiidil 37 riigis. Samuti on nad külastanud kõiki 47 Jaapani prefektuuri. Akihito on avaldanud Jaapani vägede tegutsemise üle Teises maailmasõjas Koreas ja
· 1932 · 1936 · 1948 · 1952 · 1956 · 1960 µ · 1964 · 1968 · 1972 · 1976 · 1980 · 1984 · 1988 · 1992 · 1996 · 2000 · 2004 Ateena · 2008 · 2012 London · 2016 Rio de Janeiro · Olümpiarituaalid Olümpiarituaalid on kaasaegsete olümpiamängudega kaasnevad rituaalid: olümpiatule süütamine ja olümpiastaadionile viimine olümpialipu kasutamine, avatseremoonial toimuv olümpiatule süütamine staadioni juures, olümpiamängude avatuks kuulutamine riigipea poolt, olümpiatõotuse andmine, olümpiahümni esitamine, delegatsioonide rongkäik, lõputseremoonial toimuv olümpiamängude lõppenuks kuulutamine ja olümpiatule kustutamine. Rituaalid lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust ja tseremoniaalsust, eristades neid tavalistest tiitlivõistlustest. Just olümpiarituaalid toovad välja kaasaegsete
Moritzis saavutatud ajad ületasid kodumaal uisutatut, täit rahuldust olümpiamängud ikkagi ei pakkunud: lühidistantsil jäi Burmeister 15-ndale ning Mitt 22. kohale, pikema maa läbimisel jäi Burmeister 19. kohale ning Mitt 20-ndaks. 11 8. juulist kuni 12. augustini 1928. aastal toimusid Amsterdamis IX suveolümpiamängud. Osales 3014 sportlast 46 maalt. Eestlasi osales mängudel 19 ja avatseremoonial kandis Eesti lippu kergejõustiklane Gustav Kalkun (fotol). Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Pärast 16-aastast vaheaega võistlesid olümpial taas ka Saksamaa atleedid. Esimest korda põles Amsterdamis staadionitornis olümpiatuli ja esimest korda autasustati võitjalid itaalia kunstiprofessori Giuseppe Cassioli kujundatud medalitega, mille kujundus jäi muutumatuks järgneva 44 aasta jooksul.
programmis olümpia kunstikonkursid. 1.3 Londoni OM 2012 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a. 1.2 Võitjad 16 kohta 800 m 1. Maria Savinova RUS 1.56,19
ärikorralduse eriala magistrantuuris. Märt Israel esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ning tulemusega 60,34 m sai 25.koha ja finaali ei pääsenud. 5.1.2. Aleksander Tammert Aleksander Tammert (sündis 2. veebruaril 1973 Tartus) on Eesti kettaheitja ja treener. 2010. aastal sai ta Spordiseltsi Kalev tegevjuhiks ning hakkas Egiptuse kettaheitja Omar El Ghazaly treeneriks.[1] Aleksander Tammert kandis 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis avatseremoonial Eesti lippu. Tulemusega 60,20 m sai ta 27.koha[2] ja finaali ei pääsenud. Aleksander Tammert läks 2004. aastal oma kolmandale olümpiale vastu ühe medalisoosikuna. Kevadel Arlingtonis heidetud 68.48 oli Gerd Kanteri järel hooaja neljas tulemus. Kui kaks kanget Virgilijus Alekna ja Róbert Fazekas tundusid tol hetkel küündimatus kauguses, siis pronksmedali nõudlejate ring oli lai. Algselt kettaheite olümpiavõitjaks tulnud Fazekas jäi võistlusjärgsel dopinguproovi andmisel
jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial. Sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt võistelda, kohtunike vanne aga lubadust ausalt kohtunikukohust täita. Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel. Olümpiarituaalid Olümpialiikumisega kaasneb terve rida olulisi traditsioone, olümpiarituaale, mis eristavad olümpiamänge tavapärastest tiitlivõistlustest, lisades neile erilist pidulikkust ning tseremoniaalsust
annaabi.ee 
