Tubakas Kasvutingimused Levilaks on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika ja Vaikse ookeani saared kasvatatakse lavades ja avamaa peenardes, nii kõetavatel, kui ka mittekõetavatel lavadel. Parim kasvutingimuse temperatuur on 22-28°C juures ja hiljem 18-25 °C juures. Kasvab tavaliselt troopilises ja subtroopilises vöötmes. Aastas annab ainult ühe saagi, kuna lehed ja õied kuivatatakse ja töödeldakse, kui taim on piisavalt suur. Kodumaa Tubaks on saanud oma ladinakeelse nime Nicotiana Jean Nicot' järgi. Jean nicot oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning tubakas pärineb algselt Portugalist
(sisaldab 6 sorti) I LÜHIVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Adam´F1- haigusekindel ja annab pikalt saaki Iseviljuv hübriidsort. Vastupidav kärntõvele, lehelaigulisuse ja ebajahukastele. Viljad mõruainevabad, väikeste kühmukestega. Sobib hästi marineerimiseks. Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni. Avamaale istutatakse juuni alguses. Avamaa kurki võib kasvatada ka kasvuhoones. Esimesi vilju võib maitsta 45-47 päeva peale tärkamist. 2. Kurk ´Dolomit´F1- sort, mis kuangi ei vea alt Siledakooreline, varajane. Väga saagikas taim. Viljad on kõrge kvaliteediga ja säilitavad suurepärase sisestruktuuri. Taimed võib ette kasvatada või külvata otse avamaale. Hea hoidiste valmistamiseks. 3. Mehhiko pisikurk- väike kurk, mehhiko kurk, arbuusike, sebrake.
http://www.nurgapuukool.ee/pic/mand1.JPG http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eesti/mustikas.jpg http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/mittemikroobsed_toidumurgistused/images/ussilakk.jpg http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/serbia%20kuusk.JPG http://miksike.ee/docs/referaadid2006/islandi_kaokorv_evelinviks.jpg http://bio.edu.ee/taimed/sammal/images/palusam.jpg http://www.spam.ee/~raivo/loodus/pics/p4263702.jpg http://ak.rapina.ee/maris/kaug/avamaa/original/maikelluke.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/82624EBE6686E461C22575ED003B7241/$file/tn_eefv- 7trepu.jpg http://www.tihemetsa.ee/dendro/lehed/Sarapuu.jpg http://www.tabasalulooduspark.ee/images/puud/sarapuu.gif http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/pohl.jpg 6.klass loodusõpetuse õpik 1.osa 6.klass loodusõpetuse töövihik 1.osa
a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia
seeneroogadesse ning erisugustesse kastmetesse. o Värskelt rukolalehed eriti kaua ei säili, seetõttu tuleks suurema koguse korral need kas kuivatada või panna sügavkülma. Basiilik o Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda. Kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. o Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. o Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. o Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse või sügavkülmutatakse. o Basiilik aitab reumahaiguse ja loiu ainevahetuse vastu , samuti ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. o Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. o
Kurk Külm- Kuum- Valmis- Toiduaine Neto Bruto töötle- töötle- toote nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g kasvuhoone värske kurk 102 2 100 - 100 avamaa värske kurk 105 5 100 - 100 värske kurk kooritud 125 20 100 - 100 soolakruk 111 10 100 - 100 soolakurk puhatstud 125 20 100 - 100 marineeritud kurk 182 45 100 - 100 Pastinaak passeeritud ribade, kuubikute, viiludena 212 25 159 37 100 Magus pipar toores (paprika)
Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Näiteks, Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad 2009. a andmetel kokku 931 776 hektarit, millest põllumajandustootmiseks kasutatakse 799 902 hektarit. Tähtsaimad taimekasvatuskultuurid on teravili, õlikultuurid, kartul, köögivili ja lina. 2008/2009. aastal toodeti Eestis teravilja kokku 864,2 tuhat, kartulit 125,2 tuhat ja avamaa köögivilju 64, 4 tuhat tonni. Taimede tähtsus inimese elus Kas tõesti on taimekasvatus oluline elanikkonnale ja milline taimede tähtsus inimese elus? Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taimseid produkte kasutatakse inimtoiduna. Maailma elanikkond on tõuseb, näitek oli juulis 2009 üle 6,8 miljardi elaniku. Iga päevaga suureneb see 212 035 tuhande inimese võrra. Kõik inimesed vajavad toitu ja mõnes kohas on selline problem nagu nälg.
seda lisada lahusena. Kõigepealt valmistatakse safrani-piirituslahus, mida vastavalt vajadusele lahjendatakse. Lisatakse toidule 4-5 minutit enne valmimist. Pagaritoodetele taigna segamise ajal 0,1 g 1-1,5 kg taigna kohta. 2.Basiilik - imelise jõuga taim Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib)
sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides. Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20…25º C , öösel 17…18º C. Esimese pärislehe ilmumisel alustatakse taimede pealtväetamisega. Pealtväetisena kasutatakse vees kergesti lahustuvaid mineraalväetisi 0,1-0,2 % lahusena(vt. pakendi pealt). Optimaalseks
kuni 1.jaan. 184 20 147 32 100 alates 1.jaan. 196 25 147 32 100 Olivid: värsked 154 35 100 - 100 konserveeritud 182 45 100 - 100 Kurk: värske kurk - kasvuhoone 102 2 100 - 100 värske kurk - avamaa 105 5 100 - 100 värske kurk - avamaa, puhast. 125 20 100 - 100 soolakurk 111 10 100 - 100 soolakurk puhastatud 125 20 100 - 100 kurk - marineeritud 182 45 100 - 100 Pastinaak: passeeritud - ribad, viilud, kuubikud 212 25 159 37 100 Magus pipar - paprika:
aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik on päris hästi kodunenud ka Euroopas, kuigi saab külmakahjustusi juba 5° ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel. Basiiliku võrseid ja lehti kogutakse õitsemise algul. Neid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Õige kuivatamise korral muutub vürtsbasiiliku lõhn märksa tugevamaks. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Parim on värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Basiilikut kasutatakse maksa, kala, liha, broileri, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, seene-, juustu-, muna- ja kartulitoitude maitsestamisel. Lisaks veel soojades ja külmades kastmetes, tomati- ja kapsasalatis, seeneroogades, köögivilja- ja makaronisalatites.
rakendisuusatamine e. Pulka tõukeratta vedu e. scooter käruvedu Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Võistlustel võib vastavalt võistlusklassile koerirakendis olla 2 kuni 12. Rakendis on igal koeral oma ülesanne. Esimene paari moodustavad reeglinaheade juhiomadustega ja kogenud koerad.Selle järgi, kuidas juhtkoerad õpivad rakendit juhtima võib eristada 3 tüüpi juhtkoeri: · Avamaa juhid sellise koera omanik võib eriti rahul olla, kuna selline koer täidab kõrgeimadnõudmised. Koer, kes suudab juhtida kelku avamaal, jälgedeta lume- või jääväljal, omab tõelist juhipotentsiaali. · Gee-haw juhid (gee ingl. k., käsklus paremale pööramiseks, haw vasakule pööramiseks) sellisetasemega juhtkoer valdab pööramiskäsklusi, kui rajal tulevad ette ristmikud
Keskkonnamõjud · Energiaheina kasvatamine on positiivse mõjuga keskkonnale Eestis läbiviidud uuringud on tõestanud, et mitmeaastaste heintaimede kasvatamise tagajärjel suureneb mulla huumusvaru 1 t/ha aastas. Mullaviljakus suureneb kõige enam mineraal- ja orgaaniliste väetiste kooskasutamisel. · Energiaheina kasvatamine luha- ja lammialadel koos regulaarse niitmisega väldib nende kinnikasvamist ning loob soodsad tingimused avamaa lindude pesitsemiseks. · Päideroog on madala tuhasisaldusega (ca 4%), seetõttu on põletamisel tekkivate jäätmete kogus suhteliselt tagasihoidlik. Tekkiv tuhk on lihtsalt kasutatav põldude väetamiseks. Energiaheina viljelemine Eestis · Energiaheina kasvatamiseks on Eestis piisavalt sobilikke maid, eelkõige luha- ja lammialad, ajutiselt liigniisked rohumaad jne.
passeeritud porgand (ribadena, viiludena jne.) kuni 1.jaanuarini 184 20 147 32 100 alates 1. jaanuarist 196 25 147 32 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Oliivid 154 35 100 - 100 konserveeritud 182 45 100 - 100 Kurk kasvuhoone värske kurk 102 2 100 - 100 avamaa värske kurk 105 5 100 - 100 värske kurk kooritud 125 20 100 - 100 soolakruk 111 10 100 - 100 soolakurk puhatstud 125 20 100 - 100 marineeritud kurk 182 45 100 - 100 Pastinaak passeeritud ribade, kuubikute, viiludena 212 25 159 37 100 Magus pipar toores(paprika) värske 133 25 100 - 100
9 5. TULEMUSED 2009. aastal teostati metsaseiret 92-s I astme vaatluspunktis seitsmes II astme proovitükil, 2617-s vaatluspunktis. Seire käigus selgus, et enamiku lehtpuuliikide seisund oli hea ning okaspuuliigid olid stabiilselt rahuldavas seisundis. Sademete vee ph jäi neutraalseks (ph 5-6). Lämmastikühendite saastekoormus oli suurem soojematel kuudel, samuti oli saastekoormus väiksem võrade all ja suurem avamaa sademetes, mille alusel sai järeldada, et osakesed peetakse kinni võrades, kus okkad kasutavad neid kasvamiseks. Mullavee ph oli stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Puude juurdekasvuseire näitas, et aastatel 2004- 2009 oli puude juurdekasv madalam, kui eelneval perioodil. Alustaimestiku seire näitas, et männikute liigiline koosseis on vaene (Eesti keskkonnaseire, 2009). Kokku hinnati 2011. aasta metsaseire käigus I astme metsaseire vaatluspunktides ning II
Eurostatistikas ei ole eraldi välja toodud kasvuhoonete pinda köögiviljadele (see on koos lillekultuuridega). Kuid samas on eraldi toodud klaas- ja kilekattega kasvuhoonete pinnad. Enamuses Põhja-Euroopa riikides on rohkem klaaskasvuhooneid, lõunapoolsetes on aga rohkem kilehooneid. Suurimad kasvuhoonepinnad on Itaalias, Hispaanias ja Hollandis, mis oli juba eelnevas ülevaates maailmatoodangu kohta ära märgitud. EL köögiviljatoodangust 27% moodustab tomat (avamaa + katmikalad), Itaalia annab 45% tomatitoodangust, järgnevad Hispaania ja Kreeka. Kurki toodetakse kõige rohkem Hollandis ja Hispaanias. Lõunapoolsete riikide tomatist suur osa töödeldakse (Itaalias, Kreekas 60%, Prantsusmaal 35%). 90.-ndatel on jõutud olukorrani, et tomati ületootmine on aastaringne (mitte ainult tomat, rohkem on ka puuvilju) EU-s istandike hävitamise eest tasu. Kultuuride lõikes on EL s kogusaagilt suurimad sibul, porgand ca 3 milj. t.(loomulikult tomati järel)
Iga 10 meetri järel on mõõdetud lumikatte tüsedust, maapinna külmumissügavust ja lume tihedust. Tabelis esitatud andmete põhjal koostasin joonise. Kaugus Lume Maapinna Lumikatte algpunktis tüsedus, külmumissügavu tihedus t/m3 t cm s, cm 1. Avamaa 0 28 43 10 30 42 0,29 20 31 43 2. Männik 30 47 27 40 79 12 50 102 2 60 106 1 70 49 8 0,20 80 44 9
tänapäeval. Väga suurt rolli sõja tulemuses mängis sõjamehe väljaõpe. Keskaja rüütel pidi olema vapper, vastupidav, osav ja tugev, et lahingus vastu pidada. Sõjavägi koosnes seitsmest peamisest väeliigist: raskeratsavägi, kergeratsavägi, jalavägi, jalamehed, piigimehed,ammukütid ,vibukütid. Taktika ei olnud sõjas eriti tähtis. Alguses olid kõik üksteise järel kenasti rivis, kokkupõrkel vaenlasega mindi aga otse mees-mehe võitlusse. Avamaa lahingus paiknes jala -ja ratsavägi kaugrelvastuses meeste ees, et neid kaitsta. Lossi või kindluse vallutamisel esines kolm erinevat taktikat: tormijooks, müüride lõhkumine ja näljutamine. Tormijooksu kasutati ainult nõrga vastupanu puhul, näljutamise puhul loodeti, et vaenlased lööb jalust kas nälg, haigused või reeturlikkus. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.hot.ee/rolemancer/sojakunst_10-13saj.htm 2. http://mysite.du
Tabel 6. Uurimistransekti kogutud andmed maapinna kaugus lume lumikatte külmumis- algpunktist tüsedus (cm) sügavus (cm) tihedus t/m3 0 28 43 avamaa 10 30 42 0,29 20 31 43 männik 30 47 27 0,2 13 40 79 12 50 102 2 60 106 1 70 49 8 80 44 9
Puistangumullad Pu- kujundatud rekultuveerimise käigus looduslikule puistangumaterjalile Need omakorda jagatakse niiskusrežiimi ja loodusliku materjali omaduste poolest. Füüsik/keemilised omadused: tulenevad neid moodustava materjali füüsik ja keemilistest omadustest. Tuleb meeles pidada, et nende taimekasvatuslikud omadused võivad olla parandatud huumusmulla, lupjamise , väetamise või muude lisamaterjalidega. Algul on üksikute taimedega avamaa, edasi aregnu kiirendamiseks tuleks käivitada bioloogiline aineringe tehismulla ja sellele sobiva taimkatte vahel. Koosluse kujunemsieks kulub sadu aastaid. Rohurinde arenguks katta tehismuld huumusmullaga, kompsostiga. Arengu kiirus sõltub veeoludest.
taimes; protsessi lõpp-produkt glükoos on peamine energiaallikas organismis; protsessi lõpp-produktina moodustub molekulaarne hapnik (O2). fotosüntees sõltub 3-st keskkonnafaktorist: süsihappegaas CO2; vesi; valgus. c. Fotosünteesi kunstlik mõjutamine taimede kasvatamisel Süsihappegaas - CO2 kontsentratsioon õhus on madal 0,03%. Taimi saab lisatoita CO2 -ga, kuid seda ainult katmikala. Avamaa tingimustes pole see võimalik, sest CO2, kui gaasiline aine, lendub ning hajub taime ümbritsevas keskkonnas. CO2-ga lisatoitmine ehk õhu kaudu väetamine toimub spetsiaalsete seadeldistega, mis eritavad õhku CO2-e. Seda tehakse päevasel ajal (valge aeg), sest siis toimub fotosünteesiprotsess taimes intensiivselt. Enamike taimede keskkonnas saab CO2 sisalduse tõsta maksimaalselt 0,1%-ni. Kõrgem
Kurke tootval talunikul ei ole kontrolli hindade üle. Hulgihinnad otsustab tavaliselt turg ning talunik peab lihtsalt nendega leppima. See, et hapukurke tehakse erilise retseptuuriga, aitab ainult vähendada konkurente arvu, mitte aga müüa kõrgema hinnaga. Toodete fotod on toodud lisas 6. 2.2. Konkurendid Kurgituru on täiesti konkurentne. Mustvees, Kallastel ja külades, mis asuvad nende vahel paljud tegelevad kurke kasvatamisega ja müügiga, Lõuna-Eestis kasvatakse ka avamaa kurke. Sellega, et olema konkurentsivõimelisena ja müüa oma toodangut, ettevõtte peab hästi end reklameerima ja otsima püsikliente. Osaühingu juhataja, kes tegeleb ka turundusega, hakkab oma toodet aktiivselt reklameerida ajalehtedes, ajakirjades, koduleheküljel ja raadio teel, kokku leppima tarnimiselt baasidega, kauplustega, restoranidega ja tehastega, kellel ei ole veel püsihankijat, aga selliseid on veel Eestis palju
Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid Kährik – talle maitseb teravili, ei kaeva endale ööseks pesa, vaid otsib puhma Mäger – rebase sulane, osav kaevaja, elab ühes kohas kaua, magab talveund Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma, puhastab vett Halljänes – pojad ei lõhna, päästab end põgenemisega, avamaa elanik III. Niidud 1. Niitude kujunemine, ökoloogia Niitude jaotus inimmõju alusel. Põhjendused. -pool-looduslikeks - kultuurniitudeks Niitude jaotus kasvutingimuste alusel. -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Niitude tekkeviisid. Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud)
valdkondi:*Maaviljeluse keskkonnakava ja seire,*Väetamine,*Taimekaitse,*Kaitsepeenarde ja ribade rajamine,*Looduse bioloogiline mitmekesisuse säilitamine ja maastikuhoid,*Loomakasvatustaludes sõnnikukäitlus säilitamistingimused patareis, sõnniku taimetoitainete sisalduse arvestamine väetamisel, sõnniku laotamise tingimused.Toetuse määr kohustuslikele põhiabinõude jaoks on 555 ja 695 FIM/ha. Aiandustaludes toetuse määr sõltub viljeldavast kultuurist, olles avamaa köögiviljade korral 1980 FIM/ha ja 2880 FIM/ha marja, puuviljade ja taimede korral. Toetuse saamise eelduseks on saagi koristamine. Kohustuslikele abinõudele lisaks iga maaviljeleja peab valima lisaks ühe järgmistest lisaabinõudest:*täpisväetamine,*maaviljeluse mitmekesistamine, *talvel peab olema põld taimedega kaetud,*kergmaaharimine.*talu tootmise mitmekesistamine.Lisaks loomakasvatustalus sõnnikuhoidla katmine, sõnniku
Sibula ja salati vahel on samuti allelopaatiline mõju, kuid teatud tingimustes võivad nad olla teineteisele kasulikud. Mahepõllumajanduslik tootmine püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0.1 lü loomi ja nendest vähemalt 50% on mahepõõllumajanduslikul pidamisel 1156 kr/ha. Teravilja, söödajuurvilja, kaunvilja, tehnilise kultuuri, kartuli, mustkesa eest 1516 kr/ha. Avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride eest 3764 kr/ha. Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on: - umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje - lämmastikuga rikastamine (25-30% liblikõielisi) - mullaviljakuse hoidmine - mulla kobestamine - huumus- ja toitainetevaru suurendamine - kultuuride agrobioloogilised nõuded
Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid Kährik – talle maitseb teravili, ei kaeva endale ööseks pesa, vaid otsib puhma Mäger – rebase sulane, osav kaevaja, elab ühes kohas kaua, magab talveund Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma, puhastab vett Halljänes – pojad ei lõhna, päästab end põgenemisega, avamaa elanik Video „Terra Maritima“ 1.Lääne-Eesti ala on madal, siinsed kõrgused küündivad 40 meetrini – VALE – 20 meetrini. 2.Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. – ÕIGE 3.Läänemere rannikualasid mõjutab oluliselt tõus ja mõõn. – VALE – tuul 4.Karid, rahud ja laiud on eri tüüpi rändrahnud. – VALE – ei ole rändrahnud 5.Soomes on graniitrannik, Lätis levinud pikad liivarannad – ÕIGE 6
annaabi.ee 
