Üldteave Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kõrge keemistemperatuuriga ( 197,3°C). Lahustub vees hästi. Tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Tihedus:1,1132 g/cm3. Molaarmass: 62.068 g/mol. Sulamistemperatuur:12,9°C Tootmine Etaandiooli molekule ei esine Maal looduses, küll aga avakosmoses. Praegu toodetakse seda etaanoksiidi ja vee reageerimisel: C2H4O + H2O HOCH2CH2OH See reaktsioon toimub aluste või hapete osalemisel katalüsaatorina või kõrgel temperatuuril. Aastas toodetakse etaandiooli u 6.7 miljonit kg. Kasutusalad Antifriiside koostises (pidurivedelikud) (Umbes 60%). Polümeeride tootmiseks. Vaktsiinide tootmisel, kuigi see ise koostises ei esine. Esineb ka kingaviksis, värvides ja puidu
tualett. Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ei voola. Õhu saamine: "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse seda kogu aeg puhtana. Kosmoselaevas on rõhk samasugune nagu maal. https://www.youtube.com/watch?v=DE1IPiWs-Lg Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Iga käik kosmoselaevast välja, nõuab kaitsvat kosmoseülikonda ehk skafandrit. Avakosmoses on astronaudid julgestusnööriga kinnitatud, et takistada eemaleujumist. Teisel juhul kannavad nad manööverdamisseadet, milleks on seljakott liikumist ja selle suunda reguleerida võimaldavate tõukerakettidega. Kosmoses saab töötada edukamalt kui maal- NT: sulavad kaks metalli kosmoses kokku ühtlasemalt; seal saab valmistada ülipuhtaid kristalle, mida kasutatakse arvutites; ravimite tootmine, mille valmistamine Maal oleks võimatu. Kosmosehaigus
täheldatud, et Päikese aktiivsusega on seotud mõnede lindude, loomade ja putukate massiline ilmumine või kadumine. Meditsiinis on kindlaks tehtud mõningate haiguste sagenemine just Päikese aktiivsuse aastatel. Ilmne on Päikese uurimise vajalikkus. Peale observatooriumide on uurimine kandunud tänapäeval ka kosmosesse. Seejuures teevad koostööd paljud riigid. Seni pole lahendatud kromosfääri loidete ennustamise probleem. See aitaks vältida raadiohäireid ja tagaks inimese ohutuse avakosmoses. Päikese sisemus 1) sisemine tuum Seal on suur rõhk ja temperatuur, termotuumareaktsioonid toimuvad tuumas. 2) kiirgusvöönd Energia liigub elektromagnetkiirgusena väljapoole. 3) konvektsioonivöönd Temperatuur väheneb kiiresti, s.t. algab aine ümberpaiknemine (toimub energia ülekanne aine segunemise teel) 4) atmosfäär Atmosfäär on pidevas liikumises, osad paisatakse välja, osad tõmmatakse sisse.
Inimese terviseprobleeme aitaks vähendada 0,5 g suuruse tehisgravitatsioonikeskkonna loomine saavutatav näiteks kosmosesõiduki pöörlemapanemisel ümber oma telje Lisaks peab kosmoselaev olema survestatud maapinna õhurõhu tasemeni Tähendab avakosmosereiside puhul vahet sõiduki sise- ja välisõhurõhkude vahel kuni 12 suurusjärku Samuti on tarvis igapäevased eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu Mars One http://www.mars-one.com EStCube-1 Eesti esimene satelliit Eesti tudengisatelliidi programm 7. mai 2013 Orbiidi kõrgus maapinnast Ca 650 km Side lakkas 19. Mai 2015 Huvitavad faktid Rahvusvaheline kosmosejaam teeb maa orbiidile 16 korda päevas ringi peale Vene astronautidel on seal jaamas USA vetsude kasutamine keelatud peale selle mitmekordset ummistamist Marsi EVA suit maksab umbes 12 miljonit dollarit
keskkonnas hakkama saama. Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas kaalu. Tavalised tegevused nagu söömine, magamine ja töötamine toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, koid magamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks ning tualett. Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Avakosmoses töötamiseks võib kuluda mitu tundi, näiteks, kui nad remondivad satelliiti, mis tähendab selle kinnipüüdmist, parandamist ja siis kosmosesse tagasilaskmist. Avakosmoses on astronaudid julgestusnööriga kinnitatud, et takistada eemaleujumist. Teisel juhul kannavad nad manööverdamisseadet, milleks on seljakott liikumist ja selle suunda reguleerida võimaldavate tõukerakettidega. KOSMOSEJAAMAD Kosmosesüstiku lennul veedavad astronaudid süstiku pardal kosmoses vaid mõne päeva.
16 19 juuni 1963 lend maailmaruumi. Kosmoselaev Vostok-6. Esimene naine kosmoses. Teda tabas kosmosehaigus. Kosmosesõiduki mass on 4713 kg. Missiooni kestvus oli 2 päeva, 22 tund ja 50 minutit. Sündis 30. mai 1934. Venemaal Kemerovo oblastis. Abielus ja 2 last. 1957. aastal lõpetas kiitusega Chuguyev Higher Air Force kooli. 18. märtsil 1965 kõndis Aleksei Leonov esimese inimesena kosmoses. Avakosmoses viibis 12 minutit. Kosmosesõiduki mass on 5682 kg. Reis kestis 1 päev, 2 tundi ja 17 minutit. Sündinud 5. august 1930. Wapakonetas Ohios Ta oli vanim laps peres. Lennukitesse armus kuueselt, kui tegi ka oma esimese lennu. Osales Korea sõjas mereväe hävituslendurina. 1955. aastal lõpetas Purdue ülikooli lennundusinsenerina. 1962. aastal valiti NASA astronautide gruppi. President John Kennedy kuulutas 1961.
murdosa. Seega ei ole kasu kosmiliste kiirte otsimisest maa peal. Kõige targem on teha seda Maa atmosfääri kõrgemates sfäärides, kus Maa mõjutused ei ole nii suured. Selliseid mõõtmisi on tehtud spetsiaalsete satelliitide ja õhupallidega, mis suudavad püsida kindlatel laiuskaraadidel piisavalt kaua. 2008. aasta novembris avaldati kahe kosmiliste kiirte mõõtmise eksperimendi, PAMELA ja ATICu tulemused. PAMELA on spetsiaalne satelliit, mis mõõdab kosmilisi kiiri avakosmoses. Nime ATIC kandis õhupallieksperiment, mis tegi mõõtmisi Antarktika kohal hõljudes. Kokkusattumusena avaldasid mõlemad töörühmad oma eksperimendi tulemused maailma mainekamas teadusajakirjas Nature üksnes mõnenädalase vahega. Uudised ise väärivad väga tõsist tähelepanu. Nimelt näitasid mõlemad eksperimendid, et kui mõõdetud kosmilised kiired on tõesti tekitanud tumeaine, on tumeaine oodatust sootuks erinev. PAMELA ja ATICu andmed näitavad , et leptoneid tekib
terviseprobleeme oluliselt vähendada kasvõi osaalise, 0,5 g suuruse tehisgravitatsioonikeskkonna loomine, mis on saavutatav näiteks kosmosesõiduki pöörlemapanemisel ümber oma telje. Lisaks eelpooltoodule peab kosmoselaev olema survestatud maapinna õhurõhu tasemeni, mis tähendab avakosmosereiside puhul vahet sõiduki sise- ja välisõhurõhkude vahel kuni 12 suurusjärku. Samuti on tarvis igapäevased eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu. Tegevused kosmoselaevast väljas – EVA . Pardaväliste “kosmosekõndide” kõrghetk oli astatel 1999 – 2001, mil ISS-i monteerimisega seonduvalt viidi läbi keskmiselt üle 200 missiooni aastas. Nii ennem kui pärast avakosmosesse minemist tuleb tunde aklimatiseeruda laeva pardal olevates rõhukambrites, kuna kosmoseülikonnas tekitatav maksimaalne rõhk on tunduvalt väiksem kosmoselaeva pardal tekitatavast rõhust. Samuti tuleb
Jaapanis ning Aasia ja Põhja-Aafrika suurlinnades, kuid isegi suhteliselt vähene valguskogus on märgatav ja tekitab keskkonnaprobleeme. Valgusreostuse tulemusel muutub tähistaevas heledamaks. See tekitab suuri probleeme astronoomias, sest tähed ei paista enam nii hästi välja. Observatooriumid on kolinud tavaliselt maailma kõige üksildasematesse piirkondadesse, kus valgusreostust oleks vähem. Väga võimsad teleskoobid on avakosmoses, kus seni valgusreostus praktiliselt puudub. eristatakse astronoomilist ja ökoloogilist valgusreostust. astronoomilist valgusreostust iseloomustatakse eelkõige taevakumaga, mis halvendab öötaeva vaatlusu. ökoloogiline valgusreostus muudab loomuliku valguse reziime maismaa-ja veeökosüsteemides. ökoloogilise valgusreostuse allikad on valgustatud hooned ja tornid,tänavavalgustus, valgustus laevadelt, turvavalgustus,sõidukite tuled ja isegi veealuste uurimistööde
2002 aastal võttis Ben & Jerry's Ameerika Ühendriikides endale kohustuse vähendada õhku paisatva süsinikdioksiidi hulka 10% võrra aastaks 2007. Eesmärk saavutati kergesti, sest firma tegi investeeringuid erinevatele energiatõhusust parandavatele meetmetele. USAs toodetakse nüüdseks 32% vähem süsinikdioksiidi heitgaase (ühe portsu jäätise kohta) kui 2002 aastal. Kultuuriline tähtsus ja levik Ben & Jerry'i jäätis oli esimene jäätis, mis viibinud avakosmoses kosmosesüstiku pardal. Ben ja Jerry oli ka Colbert Report'is 5 märtsil 2007, oma uue jäätise maitsega, millega nad propageerida hariduse tähtsust ja seda, et probleeme tuleks hakata lahendama enne nende tekkimist, mitte oodata tagajärgedeni ning alles siis hakata neid lahendama. 2008ndal aastal nimetasid nad ümber ühe jäätise maitse, Yes Pecan , viidates Barack Obama presidendi valimiste võidule. Nad otsustasid jaanuaris 2009 kogu eelpool nimetatud maitse tulu
Hubble'i kosmoseteleskoobi (ingl k Hubble Space Telescope, lühend HST) peapeegli läbimõõdu 2,4 m määrab kosmosesüstiku lastiruumi laius, suurem ei mahuks ära. Sellelt tagasipeegelduvad kiired langevad 0,34 m läbimõõduga abipeeglile, mis suunab nad peapeegli keskele tehtud ava kaudu selle taha, kus asuvad vaatlusriistad. Korraga saab HST pardal olla viis erinevat vaatlusriista. Need, nagu ka paljud muud HST komponendid, on tehtud moodulitena, mida astronaudid saavad avakosmoses viibides uute vastu vahetada. Vaatlusriistade moodul on oma suuruse poolest võrreldav taksofoniputkaga. Astronautide tegevuse hõlbustamiseks on HST välispinnal kinnihoidmiseks kümneid käepidemeid. Kokku on HST-l praeguseni olnud üheksa vaatlusriista, kaks ootavad veel üles viimist. Nad võib jagada kolme rühma: taevakehadest ilusaid pilte tegevad kaamerad, nende spektreid registreerivad spektromeetrid ja
hävivad plahvatuse käigus. Testide ja andmete põhjal saab välja selgitada plahvatuse mõju ümbritsevale, organismidele ja keskkonnale. Katsetega sääb määrata kindlaks tuumapommidega seosnevad ohutusmeetmeid, mis on samuti väga olulised. (Vaher, 2012) Tuumapommi plahvatusel vabaneb kordades rohkem energiat, kui tavalise lõhkeaine plahvatusel (Tuumakatsetused, 2015). Tuumapommide plahvatusi saab viia läbi erinevates kohtades- veeall, maa all, atmosfääris ning avakosmoses. USA, Nõukogude Liit ja Hiina viisid tuumakatsetusi läbi enda riigi territooriumil. Prantsumaa näiteks Sahaara kõrbes ja Vaikses Ookeanis. Maa alused tuumakatsetused moodustavad ligi 75% maailmas toimunud tuumakatsetustest. (Maailmas toimunud tuumakatsetused, 2012) Lisaks militaarsele kasutusele prooviti tuumapomme kasutada suuremates mullatöödes. Prooviti nende abil rajada kanaleid, sadamaid. Kuid see ei tasunud ennast ära kuna tuumapommi plahvatus kahjustab keskkonda. (Vaher, 2012)
tagavad värskuse. Selline materjal on näiteks 100% puuvillasest materjalist 80% bambuskiu sisaldusega. Termoreguleeriv Madratsi kattematerjal, mis vastavalt tingimustele salvestab üleliigset kehasoojust ning kehatemperatuuri alanedes vabastab selle. Selle aluseks on algselt NASA poolt kasutusele võetud tehnoloogia, mida kasutatakse kosmonautide skafandrite ja kinnaste valmistamisel, et kaitsta neid suurte temperatuurikõikumiste eest avakosmoses. Soojust salvestav ja vabastav efekt saavutatakse kasutades erilisi, naturaalse taimeõli baasil loodud mikrokapsleid, mis reageerivad vastavalt inimkeha temperatuuri muutustele: · Keha soojenemisel mikrokapslid aktiveeruvad ning hakkavad salvestama üleliigset soojust, vähendades selliselt higistamise ohtu. · Keha jahtumisel vabastavad mikrokapslid salvestatud soojuse ning aitavad nii hoida optimaalset magamistemperatuuri. Selline kattematerjal on näiteks Sleepwelli TempSmart.
ega võimalik. Üle 7 miljardise populatsiooniga on inimene kindlasti üks kõige arvukam imetaja Maa peal. 61% meist elavad Aasias, 14% Ameerikas, 14% Aafrikas, 10,5% Euroopas ja 0,5% Okeaanias. Inimasustus suletud ökosüsteemidel vaenulikes keskkondades nagu näiteks Antarktika või avakosmos on väga kallis ja tavaliselt vaid piiratud ajaks ning lubatud vaid teadus- või sõjaekspeditsioonideks. Elu kosmoses on olnud vaid episoodiline, st lühiajaline ning üle 13 inimese pole korraga avakosmoses viibinud. Aastatel 1969-1972 viibisid 2 inimest lühiajaliselt Kuul. 2012 aasta septembri seisuga ei ole inimesed ühtki teist taevakeha külastanud. Kuna rahvaarv on viimase 1200 aastaga kasvanud 6 miljardi võrra, on kasvanud ka meie mõju loodusele ja keskkonnale. Põhilised probleemid linnades on keskkonna saastatud, vee reostatud nind kuritegevus.[5] KOKKUVÕTE Inimasustuse kujunemisel mängis olulist rolli loodusvarade ja ressursside lähedus ja haritava maa olemasolu
füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt Päikesesüsteem Kondrid ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekkinud sulatilkade kiire tahkumise tagajärjel kosmilises udukogus Meteoor planetaarse ainese fragment, mis langeb põledes läbi atmosfääri Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines Meteoriit planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi pinnale - Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? Marss, Veenus, Merkuur - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? o Raadius: 6371 km o Tihedus: 5520 kg/m3 o koostis: kivimiline, Fe-Ni tuum o pöörlemisperiood: 1 päev o tiirlemisperiood: 365,25 päeva o pinnatemp: 27 C, 300K
Corps), õhujõud (US Air Force) ja rannakaitse (US Coast Guard). Relvajõudude üle teostab tsiviiljuhtimist Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium ning sõjaväe operatiivjuhtimisorganiks on Staabiülemate ühendkomitee, mis ühendab eri väeliikide staabiülemaid. Ameerika Ühendriikide eraldatuse tõttu potensiaalsetest vaenlastest Vaikse ja Atlandi ookeaniga ning ainsaks reaalseks ootamatuks rünnakuohuks Ameerikale on mandritevaheliste- või avakosmoses paiknevate raketikomplekside rünnak, mille ärahoidmiseks ning õigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on NORAD (Ameerika Ühendriikide ja Kanada Põhja-Ameerika õhukaitsesüsteem), keskus algselt Colorado Springsis ja hiljem 1962. aastast Colorados Cheyenne mäes. Ameerika Ühendriikide sisejulgeolek Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleksüsteemi ehk luurekogukonna moodustavad pärast 9/11 terrorirünnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juhiks on
Kenneth Mattingly II ja kuumooduli Orion piloot Charles M. Duke. Erinevalt eelmistest Apollo lendudest laskus Apollo 16 kuumoodul mägisele alale. Young ja Duke väljusid Kuu pinnale kolm korda, veetes seal kokku 20 tundi. Kuuautoga läbisid nad 27 km, kiirusega kuni 13 km/h. Koguti kokku 94,7 kg kivimiproove. Apollo 16 jättis Kuu orbiidile väikese tehiskaaslase, mis jäi orbiidile 34 päevaks ja uuris peamiselt magnetvälju ja päikesetuult. Teel tagasi Maale käis Ken Mattingly avakosmoses. Apollo 16 pardal Kuule reisinud kuldplaatidega ultraviolett-teleskoop oli esimene seade, mis tegi astronoomilisi vaatlusi mõnel teisel taevakehal peale Maa. Teleskoop vaatles nii Maa atmosfääri kui kaugemaid udukogusid ning täheparvi. 16 2.8. Apollo 17 Apollo 17 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kuuenda ja viimase Kuul maandunud lennu 7.-19. detsember 1972. Apollo 17 meeskonda kuulusid komandör Eugene A
remondis. Lahkudes NASA-st 1973. aastal, töötas ta televisioonikompaniis ja suures aerokosmilises firmas. 1999. aastal tegi ta mootorrattaga sõites avarii ja suri haiglas vigastustesse. Ta oli 69-aastane. Alan Bean lendas samuti Skylab-l, aga teises meeskonnas. Ta oli dublööriks Soyuz-Apollo projektis, kuid kosmosesse ta ei lennanud. Ta lahkus NASA-st 1981. aastal ja pühendas ennast maalimisele, nagu Aleksei Leonov, esimene inimene avakosmoses. Paljudel piltidel kujutas Bean kosmoselende ja muidugi ka Kuud. Richard Gordon sai dublööriks Apollo 15 ekspeditsioonis, siis määrati ta ekspeditsiooni Apollo 18 komandöriks, aga see lend jäeti ära (nagu kaks järgmistki). Kosmosesse Gordon enam ei lennanud. 1972. aastal lahkus ta NASA-st ja töötas erinevatel ametikohtadel erinevates ettevõtetes, mis tegelesid insener-tehniliste lahendustega. 19
öine tuledesära häirib tähtede nähtavust maale. See vaade, mis inimesele avaneb, on väga lummav ja vapustavalt võimas. Võiks öelda isegi nii, et see tunne on peaaegu samasugune, mille korral inimene vaatleks enda galaktikat sellest väljaspool olles, kui ta on kosmoses liikunud galaktika ruumist väljapoole. Analoogia on nendel kahel aspektil täiesti ilmne. Kosmosetehnoloogia üheks suurimaks probleemiks on see, et kuidas läbida suuri vahemaid ruumis väga väikese aja jooksul. Avakosmoses esinevad ju väga suured ruumi mastaabid. Kuid lahendus sellele probleemile on tegelikult üllatavalt lihtne tuleb liikuda ajas. Ajas rändamine võimaldab läbida väga suuri vahemaid ruumis väga väikese aja jooksul. Ja seetõttu oleks ajamasina tehnoloogia loomine suur läbimurre ka kosmosetehnoloogias. Kuid kosmoses töötamiseks kasutavad inimesed skafandreid. Neid
võib esineda kokkupõrkeid ka planeetidega. Suuremate planeetidega liitunud planetesimaalide prügi. Komeedid pikaks venitatud orbiitidega päikesesüsteemide kehad, mis päikese lähedale sattudes paistavad sabatähtedena. (hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid) 1 Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära. Meteoriit Planetaarne aines, mis langeb planeedi pinnale. Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines. Kivimeteoriidid (93%), kondriidid ja akondriidid. Kondrid on ümarad, sulatilkade kiirel jahtumisel tekkinud kosmilises udukogus. Kondriitides(veidi vanemates) esineb ka Ca-Al-rikkaid suletisi (CAI). Kondriidid on primitiivsema koostisega, kui akondriidid(planetaarne koor). kivi-raudmeteoriidid (1,5%), silikaatse mineraalimassi(oliviin Mg2/Fe2-SiO4) ja eheda nikkelraua segu. Planetaarse süvavahevöö fragment.
galaktika tuuma, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis lõpuks Universumi pideva paisumisega. Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale
galaktika tuuma, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis lõpuks Universumi pideva paisumisega. Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale
uued teooriad, mis seletavad ära nendes kahes teoorias esinevad näiliselt ebaloogiliseid nähtusi. Käesoleva ajani baseerusid eranditult kõik ajas rändamise võimalikkuse teooriad just Albert Einsteini üldrelatiivsusteoorial. See teooria ennustab ussiaukude olemasolu – kahte punkti ruumis ( või ajas ) ühendab „tunnel“, milles liikumisel on võimalik ületada tohutuid vahemaid ( näiteks kosmoses ) väga väikese ajaga. Nende järgi on võimalik liikuda nii ruumis ( avakosmoses ) kui ka ajas. Selline arusaam ajas rändamisest eksisteerib veel tänapäevalgi. Antud töös ei lükata sellist arusaama küll ümber, kuid sellist teooriat on võimalik siin näha „teise nurga alt“. Toimub teooria edasiarendus. Lõpptulemuseks saame selle, et aegruumi tunnelit ( kui füüsikalist nähtust ) ei olegi tegelikult olemas, sest keha läbib kahte punkti ruumis ( või ajas ) ainult ühe hetkega. Sellist
õpetust suhetest ja proportsioonidest. Trigonomeetria motivatsiooniks tuuakse tihti õigustatult majaehitust: hea ehitise projekteerimine nõuab täpset nurkade ja pikkuste seadmist. Meie aga läheme esimese looga Maa pealt veidi kaugemale ja vaatame, kuidas tri- gonomeetria avakosmoses kasuks võib tulla. Küsimus kosmosest Oletame, et pärast keskkooli pääsed tööle kosmosejaama. Milline rõõm, kosmose- jaam! Kosmosejaam on aga katki ja vajab paikamist ühe antenni otsa juurest. Seega tuleb välja saata astronaut ja ta õigesse kohta toimetada
annaabi.ee 
