maailma. Euroopa Standardiseerimise Komitee Lisaks teistele standarditele, tuntud ka Comité Européen de Normalisation (CEN), toodab European Committee for Standardization standardeid alustele. Kuigi standardid on vabatahtlikud oma olemuselt, mitmed ettevõtted ja organisatsioonid kes tegelevad transpordiga on võtnud nõuded kasutusele. Peamine CEN-i poolt valmistatud standard alustele on ICS: 55.180.20 General purpose pallets. Alused ja mõõtühikud autotranspordis Tellides autotransporti on kasulik teada mõningaid termineid ja mõõtühikuid. Autotranspordis on piiranguteks erinevad seadused, millega reguleeritakse maksimaalseid lubatud veokoguseid. Autotranspordis: 1 cbm = 333 kg 1 ldm = 1850 kg 1 EUR alus = 740 kg (arvestuslik brutokaal) 1 EUR alus = 0,4 ldm (laadimismeetrit) = 2.22 m³ 1 FIN alus = 900-1000 kg (arvestuslik brutokaal) 1 FIN alus = 0,5 ldm (laadimismeetrit) Üks poolhaagis, 13
docstxt/133657636359661.txt
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
Vedude ebaühtlus Veomahtude ebaühtluse tegur: ηe ’= Qmax/Qk Veokäibe ebaühtuse tegur: ηe '' = Pmax/Pk Qmax - maksimaalne veomaht teatud ajaühikus, t Qk - keskmine veomaht samas ajaühikus, t Pmax - maksimaalne veokäive teatud ajaühikus, tonnkm Pk - keskmine veokäive samas ajaühikus, tonnkm Veotsükkel: Lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kaupade või reisijate veoks. Autotranspordis mõeldakse transpordiprotsessi tsükli all ringi: t r=t pl + t ks + t ml +t ts tpl - pealelaadimise aeg tks - koormaga sõidu aeg tml - mahalaadimise aeg tts - tühisõidu aeg Kandejõu kasutamine Staatilise kanejõu kasutamise tegur võrdub veetud kauba massi suhtega auto kandejõusse ühe sõidu jooksul. γs = qf/q
algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust (5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid. Karburaatormootoreid kasutatakse enamasti autotranspordis, tänapäeval on ta igapäevaelus väga vajalik. Gaasiturbiin Üha laialdasemalt hakatakse tänapäeva transpordis kasutama gaasiturbiine. See seade koosneb õhukompressorist, põlemiskarbist ja gaasiturbiinist. Ühele võllile kinnitatud rootor ja liikumatu juhtaparaat on kompressori põhiosad. Turbiin on see, mis paneb rootori pöörlema. Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb
Rong on pikem kui auto 2. X + Z seestütlevas + keskvõrre Lennuk on autost laiem GRAMMATIKA 10. a) Moodustage laused, kasutades õpitud grammatikakonstruktsioone ja sõnu ülesandest 8. Näide. Raudteetransport on odavam kui lennutransport. b) Moodustage keskvõrdega 3 lauset, kus on vähemalt 2 transpordiga seonduvat sõna. Näide. Kaugused on lennutranspordis suuremad kui autotranspordis. LUGEMINE. KIRJUTAMINE 11. Täitke tabel teksti põhjal. Eelised Puudused Raudteetransport Autotransport 222 Eelised Puudused Veetransport Lennutransport RÄÄKIMINE 12. Kasutades eelmise ülesande andmeid, võrrelge a) veetransporti lennutranspordiga, b) lennutransporti raudteetranspordiga,
o messide ja näituste ekspedeerimine o kullerteenused o kliendile veosekindlustuse vormistamine 34. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 35. Mis on laadimismeeter autotranspordis? Laadimismeeter on veoruumi põrandapinna jooksev meeter. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm. 36. Mis kriteeriumitega saab mõõta transporditeenuste kvaliteeti? vedude sagedus, saadetiste minimaalne suurus, 'uksest ukseni' veoaeg, turvalisus, tarnekindlus turu ulatus (piirkond, mille ulatuses suudetakse pakkuda 'uksest ukseni' veoteenuseid) paindlikkus ja reageerimisaeg info andmine veose seisu kohta
23. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalumahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega
treilereid) 23.Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24.Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega.
15. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? 16. Mis on süsteemsed veod? 17. Mis on „rumm ja kodarad“ põhimõte, mida selle kasutamine annab? 18. Mis on ristlaadimine, mida selle kasutamine annab? 19. Nimeta kommenteeritult 3 veomarsruutide põhitüüpi? 20. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid tootega seotud tegureid (vähemalt 5)? 21. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid turuga seotud tegureid? 22. Mis on veose arvestuslik kaal, kuidas seda autotranspordis leida? 23. Milline on euroaluse arvestuslik kaal autotranspordis laadimismeetrite arvestuse kasutamisel? 24. Mis on ajalubadusega veoteenus? 25. Mida arvestatakse autoveo püsivkuludesse (vähemalt 5 kulukomponenti)? 26. Mida arvestatakse autoveo muutuvkuludesse (vähemalt 3 kulukomponenti)? 27. Nimeta autoveonduses enamkasutatavaid tegevusnäitajaid, mille alusel hinnatakse veokite kasutamise tõhusust? 28. Mis on veoauto kriitiline tootlus? 29
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks................................................................................................
mida lähemad aastad toovad. KOKKUVÕTE 14 Käes oleva töö eesmärk oli anda ülevaade asukohamääramise süsteemist GPS. Töö kirjutamisel püüdsin tuua välja huvitavamaid aspekte GPS süsteemitekkeloost ning kasutusvaldkondadest. Kuna töö on siiski ülevaatliku referaadiga, puuduvad tehnilisemad seletused ja täpsemad kirjeldused. GPS on asendamatu abivahend laevanduses, lennunduses, autotranspordis, kogu logistika valdkonnas. Samuti sõjaväelastel, politseinikel, päästjatel ja otse loomulikult kiirabitöötajatel. Samuti hõlbustab GPS inimeste igapäevaseid toimetamisi, aitab hoida kokku aega ja ressurssi. Valdkondi, kus GPS kasutust leiab, või on võimalik teda kasutada, on tohutult. KASUTATUD ALLIKAD: What is GPS? Garmini kodulehekülg [WWW] http://www8.garmin.com/aboutGPS/ 15 GPS World kodulehekülg [WWW] http://www.gpsworld
Kose Gümnaasium Sisepõlemismootor Referaat Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 10A Juhendaja: õp. Kaido Härma 2007 Kose Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest.....................................................................................3 Üldehitus..................................................................................................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk................................................................................................................................
võivad transpordikulud moodustada 50% ja rohkem. Infotehnoloogia ja elektroonikatoodete hinnast võivad transpordikulud moodustada alla 1%. Transpordikulusid mõjutavad tegurid Jaotuvad kahte gruppi: tootega ja turuga seotud tegurid. Tootega seotud tegurid: 1)Tihedus. Toote massi ja ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupade puhul. Transpordis kasutusel füüsifise kaalu ja arvestusliku kaalu mõiste. Autotranspordis ruumala ja massi suhe 1CBM= 333 kg, õhutranspordis 1CBM=167 kg, meretranspordis 1CBM=1000 kg. 1 LDM 1850_kg, 1 PLL=0,4 LDM 2)Väärtus. Väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaega ja usaldusväärsust. 3)Lastitavus (stowability). Tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi.
- rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori Eesti rahvuslik versioon - kättesaadav e-äriregistri koduleheküljel - jaguneb viieks (5) tasemeks MTR · Majandustegevuse registris ( MTR) registreeritakse ettevõtjad, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel. · Erinõudega tegevusala on majandustegevuse valdkond, millel tegutsemiseks on vajalik majandustegevuse registri tegevusloa või registreeringu olemasolu. Nt. kaubanduses, ehituses, finantsteenuste osutamisel, postiteenuste osutamisel, autotranspordis jm tegevusaladel) · MTR on kättesaadav · Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koduleheküljel. MTR · Tegevusluba: annab õiguse tegeleda majandustegevusega, milleks on seaduse alusel vajalik haldusorgani nõusolek. Nt. turismivaldkonnas tegutsemiseks tuleb MKMist taotleda vastav tegevusluba · Registreering on MTR-i esimeses ja teises jaos seadusega sätestatud ulatuses talletatud andmete kogum. Registreering on tähtajaline või tähtajatu. Nt
algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9.Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust(5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid. Karburaatormootoreid kasutatakse enamasti autotranspordis, tänapäeval on ta igapäevaelus väga vajalik. 3 Mootorite liigitus Mootor kui mehaanilise energia allikas on tarvilik auto liikumapanekuks. Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid; 2) töötsükli järgi kahe- ja neljataktilised mootorid;
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
56. Nimeta autovedude alaliigid. kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 57. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm. 58. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse). 59. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
37. Mida veetakse Ro-Ro laevadega? 38. Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid (laevu)? 39. Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit? 40. Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des? 78 41. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? 42. Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis? 43. Mida tähendab termin LCL konteinervedudel? 22. Kaubavedu ja veokorraldus Valikvastustega küsimused 1. Mis on ,,swap-body"? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurireziimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha 2
33. Mis on multimodaalne transport? 34. Mis on TEU ja mis FEU? 35. Mis on lähimereveod? 36. Milline vedu on huckepack vedu? 37. Mida veetakse Ro-Ro laevadega? 38. Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid (laevu)? 39. Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit? 40. Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des? 41. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? 42. Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis? 43. Mida tähendab termin LCL konteinervedudel? 22. Kaubavedu ja veokorraldus Valikvastustega küsimused 100 1. Mis on „swap-body”? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurirežiimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda
sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust; 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Individuaalsete käskude ja keeldude puhul tuleb arvestada, et sageli selliseid käske kirjalikult ei vormistata. Mõnikord ei avaldata neid isegi sõnalisel kujul - nad tehakse teatavaks 82 märkide ja liigutustega. Eriti sageli esineb seda sõjaväes ning autotranspordis liikluse reguleerimisel. Suure tähtsusega on tõlgendamisel juriidiliste terminite tundmine. Väga sageli kasutatakse juriidilises kirjanduses ja normatiivaktides termineid, mis esinevad ka muude elualade nähtuste tähistamisel, kuid teataval määral erinevas tähenduses. Näiteks sõnal kuritegu on tavalises keelepruugis palju laiem tähendus kui kriminaalkoodeksis. Seetõttu tulebki esitada kuriteo legaaldefinitsioon. Termin üleastumine ei tähenda juriidilises kirjanduses ja
laialiveetud saadetiste või kaubaaluste arv. See on tähtis tegur, sest töö intensiivsus on jaotus- autode puhul täiteastmest olulisem. Veoprotsessi tsükliks nimetatakse lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kau- pade või reisijate veoks. Autotranspordis mõeldakse tsükli all veoringi, mille aeg koosneb tavaliselt pealelaadimisajast, veoajast, mahalaadimisajast ja sõiduki etteandmisajast järgmiseks laadimiseks (tühisõit). Koormata läbisõit võib olla nullsõit või tühisõit. Nullsõit on sõit parkimiskohast esimesse laadimispunkti või sõit marsruudi algusesse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
