.............................................................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 10 Sissejuhatus Antud referaat valmis artikli ,,Measuring the impact of urban sprawl on natural landscape pattern of the Western Taihu Lake watershed, China" põhjal, mis ilmus ajakirjas Landscape and Urban Planning 27.08.2008. Artikli autoriteks on Weizhong Sua, Chaolin Gub, Guishan Yanga, Shuang Chena, Feng Zhenc. Maastiku muutust seostatakse linnastumisega, eriti valglinnastumisega, mis on olnud viimase poole sajandi vältel märkimisväärne ning selle nähtuse kasvu ennustatakse veel mitmeks tulevaks aastakümneks. Lisaks üldpindala vähenemisele, on enamik loodusmaastikke killustunud väiksemateks osadeks. Järelejäänud osades, mida nimetatakse tavaliselt laikudeks
Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need s...
Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategelased. Järmiseks tulid lood „ Imelised muutused“ ja „ Sandra Dee“. Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju. Bettyt mängis draamateatri näitleja Piret Krumm. Laul oli irooniline ning sellega heideti peategelase Sandy üle nalja. Järgnesid laulud „Õlitatud keravälk“ , „ Sandy“ ning „ Me kokku käime“, mis võttis esimese vaatuse suurepäraselt kokku.
Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
Ristiusk tekkis meie ajaarvamise algul Vahemere idarannikul Palestiinas. 1.-2.saj pandi lood Jeesusest kirja heasõnum e. evangeelium, autoriteks apostlid või nende õpilased. Tuntumad: Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese evang. Varakr. Kunst 1.-5.saj. Arenes algselt illegaalselt V.-Rooma aladel, samaaegselt V-Ro kunstiga. Selleks tugev Ro. Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4)
(Kool) (nimi) (klass) TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI Retsensioon Tallinn 2017 “Jazz-balleti klubi” tantsulavastus toimus 26.01 kell 19.00 Estonia Kammersaalis. Muusika ning arranžeeringu autoriteks on tuntud jazz-muusikud Toivo Unt ja Daninius Pulauskas ning etenduse juhiks oli Anton Osul. Toivo Unt oli lavastuse muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner, Bobo Stenson jne
elektroakustilised teosed. 2004. aastal IRCAMi/Acanthesi meistrikursustel Metzis kandis Monika Mattiesen ette Philippe Manoury elektroakustilise suurteose "Jupiter", muusikaliseks assistendiks helilooja ise. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Poolas, Rootsis, Venemaal, Kreekas, USA-s, Colombias. Monika Mattiesen on salvestanud ja toonud esiettekandele mitmeid spetsiaalselt temale kirjutatud uusi flööditeoseid, autoriteks eesti heliloojad Kõrvits, Siimer, Tally, Grigorjeva, Tulev, Kõlar, Steiner, Lill, Tüür jt. Monika Mattiesen, Küberstuudio kunstiline juht, on keskendunud nüüdismuusika interpreteerimisele. Ansambel kasvas välja tema soolokontsertidest, kus flötisti peatähelepanuks kujunes ikka enam ja enam akustilise ja elektroonilise muusika sünteesimine teiste kunstivaldkondadega (valgus-, video-, maalikunst, samuti tants, kirjandus, film).
osales The Globe'i rajamises. Selle teatri lavale hakkasid ilmuma ka Shakespeare'i näidendid. Näitlejana polnud ta just kuigi andekas, sest oma teostes peaosi ei mänginud ta kunagi. 1612. aastal naasis ta kodulinna Stratfordi, kus ta ka oma sünnipäeval, 23. aprillil 1616 suri. Ta on maetud Stratfordi Kolmainu kirikusse. Seikspiroloogia uurimismeetod, mis uurib Shakespeare'i teoste autorit. Tema teoste autoriteks on pakutud üle 50ne isiku. Tema teostest pole säilinud ühtegi käsikirja. Looming Süzeed itaalia novellidest ja vanadest näidenditest. Kirjutas teatrile. Ta kirjutas 36 näidendit, kõigepealt etendusid need teatris ja alles siis said kirjandusteosteks. Kirjutas ajalookroonikaid (,,Richard II"; ,,Richard III"; ,,Henry IV" jne.), tragöödiaid (,,Hamlet"; ,,Othello"; ,,Romeo ja Julia" jne.) ja komöödiaid (,,Suveöö unenägu"; ,,Veneetsia kaupmees"; ,,Lõpp hea, kõik hea" jne.)
käinud laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osaleti telesaates Laululahing, kus Lepland oli nii mõnegi laulu solist: "Sa haara kinni mu käest", "Vana vaksal", "On läinud aastad". Albumid 2010. aasta aprillis ilmus Ott Leplandil samanimeline debüütalbum "Ott Lepland". Plaadil on 12 lugu, mis kõik on eestikeelsed ning mille autoriteks Ott Lepland, Tanel Padar, Hendrik Sal- Saller, Laur Joamets, Kaspar Kalluste. Album sisaldas endas selliseid lugusid, nagu Otsides ma pean su jälle leidma, Süte peal sulanud jää, Läbi öise Tallinna, Üheskoos on olla hea. Albumit tabas ka suur müügiedu. 2011. aasta lõpus andis Ott Lepland välja oma teise stuudioalbumi "Laulan ma sind". Plaadil on 11 lugu, teiste seas ka lood "Sinuni", "Kohtume jälle", "Öö (singel)", "Tunnen elus end" ja "Kuula".
käinud laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit. WAF-i laulukooriga osaleti telesaates Laululahing, kus Lepland oli nii mõnegi laulu solist: "Sa haara kinni mu käest", "Vana vaksal", "On läinud aastad". Albumid 2010. aasta aprillis ilmus Ott Leplandil samanimeline debüütalbum "Ott Lepland". Plaadil on 12 lugu, mis kõik on eestikeelsed ning mille autoriteks Ott Lepland, Tanel Padar, Hendrik Sal- Saller, Laur Joamets, Kaspar Kalluste. Album sisaldas endas selliseid lugusid, nagu Otsides ma pean su jälle leidma, Süte peal sulanud jää, Läbi öise Tallinna, Üheskoos on olla hea. Albumit tabas ka suur müügiedu. 2011. aasta lõpus andis Ott Lepland välja oma teise stuudioalbumi "Laulan ma sind". Plaadil on 11 lugu, teiste seas ka lood "Sinuni", "Kohtume jälle", "Öö (singel)", "Tunnen elus end" ja "Kuula".
Reaali poiss ehk Vabadussõjas langenud kooliõpilaste ja-õpetajate mälestusmärk • Vabadussõjas langenud Tallinna ligi 35-le õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk • Avataud 13.november 1927 • Mälestusmärk asub Tallinna Reaalkooli ees(Estonia pst 6) • Selle algupärandi autoriteks olid skulptor Ferdi Sannamees ning arhitekt Anton Soans • Ferdi Sannamees (1895–1963) oli Eesti skulptor • Sannamees oli aastast kunstiühingu Pallas ja aastast EKKKÜ liige, Eesti Kujurite Keskühingu asutajaid aastal ja Eesti Kunstnike Liidu liige • Anton Lembit Soans (1885 –1966) oli • Nõukogude võimude käsul lammutati sammas 23. septembril 1940. aastal kogu koolirahva silme all • Õpilasi hoidsid tagasi monumendi kaitsele tormast lukku keeratud
Lavakujundus oli hästi läbi mõeldud. Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõudis mulle see kohale. Mulle meeldis ka lava vasak nurk, kust tantsjad lavale tulid. Minu arvates olid näitlejad väga hästi valitud. Koreograafia oli väga hea. Mõndadest lauludest ma ei saanud kohe aru, kuid kirjanduse tunnis sai kõik selgeks. Muusika oli liiga vali, oleks võinud vaiksem olla. Seetõttu ei saanud vahepeal sõnadest aru. Laulusõnade ja muusika autoriteks olid Tiit Kikas ja Jaagup Kreem. Ma arvan, et nad tegid väga head laulud, mis sobisid sellesse muusikali. Kokkuvõttes oli väga huvitav ja kütkestav muusikal. Kahjuks oli minu arvates mõttetu sõta Tallinnasse ainult seda etendust vaatama.
Pound) hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Omaette vooluna vaadeldakse imazismi tavaliselt aastata 1912-1917 piirides, ent imazismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel. Imazism taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust ja pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit. Eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme. Olulisemateks autoriteks on T. S. Eliot, Ezra Pound, Amy Lowell, Hilda Doolittle. E. Poundi tähtsamateks teosteks on "Cantos" ja "Ripostes". T. S. Elioti teostest on märkimist väärt ,,Tühermaa", ,,Tuhkapäev", ,,Mõrv katedraalis". Eliot juhtis ka Londonis filosoofia ja kirjanduse kvartajakirja ,,The Criterion". T. S. Elioti luulet on eestikeelses tõlkes avaldatud seni peamiselt ajakirjas ,,Looming". Tema mõtterõhulise, eri tõelustasandeid oskuslikult ühendava luule mõju maailmaluulele on olnud suur.
mängitakse ka tänapäeval. Hiliskeskajal omamoodi naljakas zanr oli narrimäng kus pilati kõrgeid võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme ning erinevaid maske loomadest, inimestest, Luciferist ja Jeesusest. Keskaja näitekirjanduse kuulsamateks autoriteks oli kindlasti inglasest William Shakespeare, prantslasest Molière. Keskaegsel maskeraadil esinesid kaupmehed oma suurepäraste näitemängudega, mida peeti suurtemate pühade ajal. Etendusi näideldi linnaplatsidel ja ka gildimajades. Tavaliselt oli maskeraad karneval ning seal oli kõigil teemapärane kostüüm koos maskiga. See oli suuremat sorti ballipidu, kust võisid samuti osa võtta kõik linna elanikud ilma tasuta.
neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornament) palmett-(taimornament) VANA-ROOMA ROOMA LINNA AUTORITEKS ROMULUS JA REMUS 9. Kirjelda ehitustehnilisi uuendusi Vana-Rooma ehtituskunstis Võtsid kasutusele tellise ja marmori. Samuti arengus sai oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt, sellega kaasnes oluliseim ehitustehniline iseärasus- kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituses(silindervõlv ja ristvõlv) 10. Nimeta kuulsamad ehitised Vana-Roomas panteon(kuppelehitis) colosseum Circus Maximus termid 11. Kirjelda Vana-Rooma skulptuuri portreepüstid ratsamonumendid 12. Mõisted:
Haapsalu Raudteejaam Kert Kaustel Ajalugu Jaam ehitati aastatel 1905 - 1907. Regulaarne reisirongi liiklus toimus Keila - Haapsalu raudteelinnil kuni 1997. Autoriteks arhitektuuriakadeemik K. Verheim ja insener V. Vestfalen. 2004. aastal lõpetati igasugune rongiliiklus lõigul Riisipere Haapsalu. Tänaseks on see osa kunagisest Keila - Haapsalu raudteeliinist demonteeritud, teetammi kasutatakse kergliiklusteena. Balti raudtee isa Aleksander von der Pahlen tegi ettepaneku Keila-Haapsalu teeharu ehitamise suhtes 1872. aasta aprillis. Raudtee maksumuseks arvati olevat 12000-14000 rubla. Tegelikuks maksumuseks osutus 50000 rubla versta kohta. Jaamahoone
See on voluut. 3.korintose stiil Kõige hilisem Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol Ateena Akropol 5.saj.e.m.a. toimusid Ateena Akropolil suurejoonelised ehitustööd. Sinna püstitati terve ehituskompleks: mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ja riigikassa. Sisse pääses läbi sammastatud väravehitise. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES Õpilane: Anne-Ly Väli Klass: 11 E Õpetaja: Aet Kallam
08.12.2014 Skype tutvustus Skype on programm, mille kaudu saab tasuta suhelda teiste inimestega, kes kasutavad ka Skype programmi. Suhelda saab nii omavahel lihtsalt kirjutades, kui ka läbi mikrofoni ja kõlarite rääkides või isegi veebikaameraga videokõnet kasutades. Skype'i kasutamiseks on vaja: arvutit, internetiühendust ja veebikaamerat (videokõnede jaoks). Skype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik, mille idee autoriteks olid Niklas Zennström ja Janus Friis. Tehnilise lahenduse töötasid välja kolm Eesti meest: Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu. Ettevõtte rajajad on rootslane Niklas Zennström ja taanlane Janus Friis, kes asutasid 2003. aastal ettevõtte. Kaks aastat hiljem müüsid ettevõtte 2,6 miljardi dollari eest internetioksjonifirmale eBayle. Zennströmil ja Friisil oli 14 protsenti Skype’i aktsiaid. 10. mail 2011 kinnitas Microsoft, et ostab Skype'i 8,5 miljardi dollari eest.
Klaveril Kristi Kapten https://www.youtube.com/watch?v=ZchINjvFVh4 Kava koostamise inspiratsiooniks oli 18. sajandi mitmete kuulsate heliloojate sünd ning teoste loomine. Samuti, kui alustasin koostamist sattusin G.F. Händeli teosele, mis kavas nr 3 on ning seda teost kandlel oli väga mõnus kuulata, arvestades, kui rahulik ja helge see teos on. Sellest teosest peale üritasingi kavasse panna ühel sajandil loodud teosed, mille autoriteks on päris kuulsad heliloojad. Oma muusikaliselt sisult on palad erinevad, mõned rohkem rahulikumad, mõned hoopiski väga tempokad . Kava alustada otsustasin rahulikult, kuid palaga, kus on esitavad seda suur hulk inimesi ning saab kuulda nii pillimängu, kui ka laulmist. Osad palad, nagu näiteks ka pala, mis on kavas nr 2 oli sünge ning tiheda vahetuva tempoga , milles võib mingi hetk isegi väga järsk vahetus tulla.
kümnete kunstivoolude ja sadade loojate vahel selgitamaks, et see oli oluline ja see mitte, see oli viljakam ja arenevam, see aga aher. Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus. Mulle tundub, et selliste teoste autoriteks on Stravinski, Mahler, Rahmaninov, Prokofjev, Šostakovitš, Orff, Gershwin, Sibelius, Ravel, Debussy (kui nimetada mulle eriti sümpaatseid), aga kindlasti ka Boulez, Penderecki, Lutoslawski, Ligeti, Xenakis. Aga võib-olla hoopis terve plejaad siin praegu mitte nimetatuid. Eesti autoritest jätaksin diskreetselt taolise loetelu tegemata, sest valdav osa eesti senisest heliloomingust kuulub XX sajandisse, kus meie õnneks on loodud palju häid teoseid, mis – ma
mis võimaldab teil helistada, saata sõnumeid ja teha videokõnesi internetis. Skype'i kasutajad saavad üksteisega tasuta rääkida. Skype'i klientidevahelised ühendused on krüpteeritud. Skype'il on ka tasuline teenus, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata ka SMS-e. Skype ajalugu 2003. aastal rajati Skype ja selle idee autoriteks olid rootslane Niklas Zennström ja taanlane Janus Friis . Tehnilise lahenduse töötasid välja aga kolm Eesti meest: Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu. Kaks aastat hiljem müüsid ettevõtte 2,6 miljardi dollari eest internetioksjonifirmale eBayle. Kuid 10. mail 2011 kinnitas Microsoft, et ostab Skype'i 8,5 miljardi dollari eest. Hetkel asub Skype'i peakorter Luksemburgis, kontorid on
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Lapimooride lapitöönäitus" Käisin teisipäeval, 16. veebruaril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas ,,Lapimooride lapitöönäitust", mille autoriteks olid Kaie Allvee, Vaike Kask, Anneli Õun, Maret Suik, Maie Tang, Leeni Uljas, Jaanika Vakker, Liivi Järvalt, Kaie Keskküla ning külalistena Kuressaare päevakeskuse lapitööringi liikmed. Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest, sinisest sädelevast veest, leebest liivarannast ja paljust muust. Sellega said nad minu meelest
esinesid mehed Kuku Raadio samanimelises meelelahutussaates, hiljem ilmusid nad ka Eesti Televisiooni ekraanile. Kreisiraadio teeb elulisi nalju mis on suht absurdsed ja tihti ületavad nad piire, mis pole kooskõlas heade tavadega. Kreisiraadio on käinud palju kontsertuuridel ja andnud välja palju plaate ja DVDsid. Kreisiraadio on saanud ka väga palju negatiivset vastukaja, eriti oma esinemisega Eurovisioonil. Eurovisioonil esines Kreisiraadio lauluga `` Leto Svet`` Selle laulu autoriteks on Priit Pajusaar, Glen Pilvre ja kreisiraadio mehed, eesotsas Hannes Võrnoga. Oli ka inimesi, kellele see laul meeldis.
Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal.
Ethel Rosenfeldt 12b Artikli analüüs Lugesin artiklit pealkirjaga ,, Töötaja lahtilaskmine muutub hõlpsaks". See ilmus interneti leheküljel Tarbija24.ee eile, 18-ndal detsembril 2008. Autoriteks on Kai Kalamees ja Kaire Uusen, kes on Postimehes majanduse ja poliitika valdkonna reporterid. Artikkel käsitleb üleeile, 17-ndal detsembril, uue töölepingu seadusega tehtud muudatusi. Selle artikli põhiprobleemiks on uue töölepingu seaduse see osa, kus tööandjale on antud suurem võimalus oma alluvat koondada enne lepingu lõppemise tähtaega. Taustaks: töölepingu seaduse ettevalmistamisega seotud konsultatsioonid algasid juba 2007 aasta alguses. Eesmärgiks tööõigust
Kuna Viljandi kontsert oli välja müüdud, pidin sõitma Tartusse, mis juhtus ka eelmine aasta samal ajal. Jõulukontserdite seast tundus just see kontsert väga ilus ja hea tulevat. Kontserdil esines solistidena Eesti poplaulja ja näitleja Tanja Mihhailova ja tema elukaaslasest tuntud laulja Mikk Saar, neid saatis tuntud pianist ja helilooja Mihkel Mattisen ja Timo Vendt saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock. Kaunid eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Owe Petersell. See laul esitati duetina ainult klaveri saatel. See laul jäi millegi pärast kõige rohkem kõrvu kõlama ja oli väga hea. Ka teised laulud meeldisid mulle konsterdil, seal esitati lisaks nende enda kirjutatud lauludele ka väga palju tuntuid jõululaule, aga just see laul meeldis enim. Kontserdil kõlas 20 laulu, nendest 3 meeldisid mulle kõige rohkem. See sama Sind ootan ikka
Surres polnud mees kuulus. Elulooandmete nappus on pannud aluse ,,seikspiroloogiale", mis uurib Shakespeare teoste autoreid. Kahtlustele panevad aluse päris tõsised faktid. Oma testamendis ei märkinud kirjanik sõnagi oma käsikirjade ega raamatute kohta, samas kui oli seal kirjas kõike majade ja varanduse kohta. Tema haridustee oli väga väike, kuid samas tema näidenditest tuleb välja väga hea antiikkirjanduse ja rooma ning inglise õiguse tundmine. Williami teoste autoriteks on pakutud üle poolesaja inimese. Nende hulka kuuluvad näiteks Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon ja isegi kuninganna Elizabeth I. Neile nimedele oleks tol ajal dramaturgi nimi häbi teinud. Selle vaate pooldajad ei suuda uskuda, et pooliku haridusteega, tavalise kaupmehe poeg suudaks kirjutada nii geniaalseid teoseid, milles ilmnevad sedavõrd avar mõistus, õilsad tunded, hingepeenus ja vaimuteravus.
Läänemere saatus on meie kätes. Suurim saavutus ongi praegu see, et on loodud keskkonnakaitse programme, kes pidevalt kontrollib mere olukorda.See peab jätkuma, reoveed on vaja põhjalikult puhastada enne merre paiskamist, kaubanduse koha pealt tuleks kütuseanumad teha vastupidavast materjalist, et kütus merre ei satuks. Põhjaliku ülevaate saab raamatust ,,Läänemeri. Meie ühine ja kordumatu aare'', mille autoriteks Anda Ruskule, Merle Kuris, Gustina Leiput, Markus Vetemaa, Sarnas Zableckis ning telesaatest ,,2020: Läänemeri - elu või surm?'', mida saab näha Internetis ETV kodulehelt saadete arhiivist.
Aastal 1863 tahtis Manet, et pandaks ülesse tema maal ,,Eine murul". Kohtunikud aga keeldusid seda ülesse panemast, sest see kujutas paljast naist. Kui pilt oleks kujutanud Kreeka mütoloogiat, siis ei oleks olnud probleemi, aga mehed kandsid tavalisi ülikondi ja naise kleit lebas murul. Kahtlustati, et tegu on prostituudiga ning kohtunikud ütlesid, et tegu on ebasündsa pildiga. Lisaks võeti maha veel paljude teiste kunstnike maalid. Nende maalide autoriteks olid Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frédéric Bazille, Camille Pissarro, Paul Cézanne ja Armand Guillaumin. Monet ja ta sõbrad olid Maneti peale väga vihased ja kohtusid temaga, et asja arutada. Keiser Napoleon III andis loa korraldada uue ürituse nimega Salon des Refuses, kus näidati kõiki keelatud pilte. Inimesed, kes läksid neid maale vaatama avastasid, et kunstis on tekkinud väga omapärane ja uus stiil.
läbimõeldud vahetekstidest, mis kanti ette vene keeles aga eesti aktsendiga. Esimest korda Nõukogude Liidu ajaloos hakati Apelsini suhtes kasutama väljendit show- gruppa. Kontserdipaikadeks olid suuremas osas jäähallid, kuhu mahtus keskmiselt 4000 inimest. Ja need olid reeglina puupüsti täis. Looming Küllaltki suure osa muusikast, mis Apelsinile populaarsust on toonud, moodustab omalooming. Tähtis koht on ka naljal nii muusikas kui tekstis. Laulutekstide autoriteks on enamalt jaolt Ott Arder, Henno Käo ja Priit Aimla. Ansambli muusikaline moto - igaühele midagi (ehk polkast rokini) - peab paika tänaseni, ansambel võib üles astuda nii elektrilisi kui akustilisi pille kasutades. Jambolaya: https://www.youtube.com/watch?v=e9Yqgix64kI Matkalaul: https://www.youtube.com/watch?v=XGUWRFFynno Aeg ei peatu: https://www.youtube.com/watch?v=vt27a1EJviM Himaalaja: https://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js Karulaul: https://www.youtube.com/watch
üksteisega suhtlevad. Sealsed väljendid on väga lühidad ningsõnu väänatakse igas suunas, mis ei moodusta enam terviklikke sõnu ja lauseid. Samuti on üle mindud sõnadele/väljenditele, mis tulenevad teistest võõrkeeltest, enamjaolt just inglise keelest. Need kahjustavad ilusat eesti keelt. Me peame olema uhked eestlaste üle, kes on midagi leiutanud ning sellega ka eestit tutvustanud ülejäänud maailmale. Teame, et tuntud suhtlusportaali Skype autoriteks on kolm eestlast. Samuti on sport nimega kiiking pärit eestist, mis on maailmas üha rohkem populaarsust kogumas. Kaks eesti noormeest on arendanud välja soodsa ja kiire valuutavahetuse programmi Transferwise´i. Need on vaid mõned tuntuimad inimesed, kes on eestile kuulsust toonud. Eesti kultuuri ohustab eestlane ise. Eesti on sulandumas ühte teiste rahvastega, meie teod on need mis mõjutavad, kas eesti rahvas jääb püsima või mitte.
tegema populistlikud parteid, millised väidavad et neil on kogu rahva toetus ning hakkavad teostama uut poliitikat (ideoloogiliselt raske määratleda) 20 saj viimasel veerandil on erinevad ideoloogiad lähenenud üksteisele-koalitsioonide sõlmimine lihtne. Vasakpoolsed- sots dem , SDP. Tsentristid-libeaadid,keskerakond. Parempoolsed-konservatiivid, IRL. Kultuur on ühtekuuluvustunne, ühised väärtushinnangud ja käitumismallid. Pol kultuuri autoriteks peetakse Almondit ja Verbat nad väidavad et võimu teeb stabiilseks poliitiline kultuur, mis vajab edukaks toimimiseks psüholoogilist tuge. Poliitilisele kultuurile on iseloomulik rida jooni mis omased kõikidele kultuuridele: kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile, on jäik pol muutuste suhtes, suudab pidava jääda vaid pideva taastootmise korral. Kultuuri spetsiifilised jooned: teadmised, hinnangud
Laulud olid erinevatelt selleaja tuntud lauljatelt nagu nt Uno Loop, Valter Ojakäär, Raimond Valgre jt. Nendest 100-st valiti omakorda välja 18 laulu. Lutz Krajenski hakkas nendele lugudele tegema uusi seadeid. Samal ajal, aga valmis Ameerikas nendele lugudele uue seadega ka uued sõnad. Ameerika laulukirjutajatele isegi ei öeldud millest need laulud eesti keeles räägivad ehk said nad täiesti nullist uued sõnad mõelda ja laulule uue mõtte anda. Ingliskeelsete sõnade autoriteks on maailma tipptasemel laulukirjutajad USA-st: Pamela Phillips Oland, Alan Roy Scott, Liz Vidal, Philip Cody, Harold Payne, Allan Dennis Rich. Kogu see projekt kestis 2 aastat ja sellesse oli kokku kaasatud ligi 100 inimest. Meie saime seda tulemust kogeda Nordea kontserdimajas kontserdina, mis ühtlasi oli Eesti Autorite Ühingu 25 aastapäeva auks pühendatud. Kõiki neid 18 laulu esitasid erinevad Eesti tuntud muusikud: Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Sofia Rubina, Karl-Erik Taukar,
Metafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on
kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevihikut ja mõttepäevikut, mis avaldati 1922, pealkirjaga ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" Laulude all mõeldakse luuletusi ( 9 oodi, 6 pastoraali) eeskujuks antiikluule
Teatriretsensioon 28. novembril käisime klassikaaslastega teatris NO99 vaatamas etendust ,,Nafta". ,,Nafta" lavastajateks ning autoriteks on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades: Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. ,,Nafta" on dokumentaale kabaree naftaajastu lõppemisest. Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. ,,Nafta" põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad
Tarkuseraamatud Mõned Vana Testamendi raamatud eriti Õpetussõnad ja Koguja raamat koosnevad "tarkuseütlustest", mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi läbi huumoriprisma. Piiblist on pärit paljud tuntud ütlused : töö kiidab tegijat sõpra tuntakse hädas ole rahul sellega, mis sul on Prohvetiraamatud Piibli esimeses osas Vanas Testamendis on hulganisti prohvetiraamatuid, mille autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast. Vanas Testamendis on 16 prohvetiraamatut, mis jagunevad suurteks ja väikesteks. Jahve Iisraeli rahvas teenis ainujumalat Jahvet, kellega nende esiisa Aabraham oli lepingu sõlminud. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Teiste rahvaste jumalaid keelati teenida
1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise
aasta 28. septembri tormisel ööl teel Tallinnast Stockholmi. ,,Katkenud liin" tähistab poolelijäänud teekonda. Graniitalusele toetub metallist katkenud tala. Kolme meetri kõrgusesse graniitplaati on raiutud 852 katatroofis hukkunu nimed. Nende kodu oli Eestis, Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus, Hollandis, Saksamaal, Inglismaal, Taanis, Venemaal, Norras, Kanadas, Nigeerias, Marokos ja kaugemalgi. Enamiku viimane puhkepaik aga Läänemeres, Eesti nimelises laevas. Monumendi autoriteks on skulptor Villu Jaanisoo kes on sündinud 1963. aastal ja lõpetanud Eesti Kunsti Akadeemia skulptuuri erialal ning arhitekt Jorma Mukala. Monument valmis aastal 1996. Õnnetuse päeval püstitati Suure Rannavärava mäele valge rist, mis seal veel praegugi alles on. Isiklikult mäletan seda monumenti juba ajast mil olin väike laps. Igal m/s Estonia huku aastapäeval käime perega seal küünalt süütamas ja hukkunuid mälestamas. Tean, et olen ise sellel
Käisin 9. oktoobril Pärnu kontserdimajas Michael Jacksoni mälestuskontserdil. Popikuninga unustamatuid hitte kandsid ette Eesti lauljad Iris Vesik, Jana Kask, Uku Suviste, Kristjan Kasearu, James Werts, Lauri Pihlap ja Soul Militia ning Dave Benton. Kaasa tegi ka tantsutrupp Semiir. Ligi kahetunnise kontserdi jooksul esitati Jacksoni tuntumaid laule: ,,Bad", ,,Billie Jean", ,,Thriller", ,,Beat it", ,,Earth song", ,,Smooth Criminal", ,,Man in the mirror" ja ,,Black and White". Idee autoriteks olid Dave Benton ja Uku Suviste. Kontsert jättis väga sügava mulje. Artistid astusid üles kordamööda. Mäletan, et esimesena astus laval üles Kristjan Kasearu, aga kahjuks lugu, mida ta laulis, ei meenu. Esitajaid oli palju ja seetõttu on raske meenutada, kes mida täpselt laulis. Vaieldamatu lemmik oli Jana Kask. Ta hakkas kohe silma looga ,,Earth song", mis ise on suhteliselt kurva sisuga. Selle viisi järgi, kuidas Jana lugu laulis, oli näha, et ta andis endast kõik
juugendstiil nii teatri saalis kui fuajees nii palju, kui see vähegi võimalik oli. Järgmine suur renoveerimine toimus 1980. aastatel, mil juugendstiilsed interjöörid jälle taastati. Saalis taastati ka algne kohtade skeem, esimesele rõdule tehti jälle loozid. Kogu hoonele telliti uus mööbel, mis oli sarnane sellele, mis Bubõr omal ajal oli projekteerinud. Oluliselt uuendati 1980. aastatel ka teatri tehnilist sisseseadet. Viimane uuendamine toimus 2003. aastal. Arhitektuurse osa autoriteks olid Peep Jänes ja Indrek Suigusaar, sisekujunduse tegi Mari Kurismaa. Ümber ehitati palju, kuid juugendstiil säilitati. Teatrile ehitati lift, mis on tänapäeva teatris puuetega inimeste jaoks kohustuslik. Liftiga pääseb publik alt garderoobist kolmanda rõdu tasandile ja samuti saab lifti kasutada dekoratsioonide transportimiseks. Neljanda korruse väikese saali juurde ehitati tualettruumid, enne seda pidid külastajad selleks neljandalt korruselt alla keldrikorrusele kõndima. Teatri
.....7 - Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis on käsitletud ajakirja ,,Scandinavian Journal of Psychology" 2006. aastal ilmunud artiklit pealkirjaga ,,Can music bring people togeher? Effects of shared musical preference on intergroup bias in adolescence". Artikli autoriteks on Sotirios Bakagiannis ja Mark Tarrant. Mõlemad tegutsevad Suurbritannias, Keele Ülikoolis (Keele University). Artikkel põhineb uurimusele, mis viidi läbi Manchesteri Keskkoolis, Suurbritannias. Uurimuse taustast Igapäevaselt ringi liikudes puutume tihti kokku muusikalise käitumisega. See võib väljenduda tahtlikus muusika kuulamises (pleier, mobiiltelefon). Võib väljenduda ka kaudselt läbi
vaatamisväärsustele on ka meeldejääv turismimaa. Eesti parimad arhitektid ja disainerid on löönud kaasa meie riigi paviljoni projekteerimisel, kujundamisel ja sisustamisel. Ja kuigi maailmanäitus ei ole erialamess, esindab Eesti paviljon põnevaid uusi ideid ja rahvuslikku eesti disaini. Paviljoni idee ja visuaali saamiseks korraldati konkurss, kuid sel korral polnud arhitektidel suurt midagi luua, disainida tuli renditud paviljon ehk valmismoodulid. Võitjatöö autoriteks on meeskond, kuhu kuulus nii arhitekte, sisearhitekte kui reklaami- ja kujundusspetsialiste Illimar Truverk, Andres Labi, Janno Roos, Ionel Lehari. Kõik on osalenud mitmetes suurtes projektides ja on oma ala tunnustatud tegijad. Karl Erik Kaselaan 10 A klass
Moodi tuli kuppel , kaks madal ja lame ümarkaar sambad, pilastrid ja muud Rooma ajal õpitud üksikasjad. 10. Filippo Brunelleschi on arhitektuurikunstnik. 11. Pallazzo on 3 korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu.Korruste vahesid rõhutati karniisiga. 12. Rustika- suured tahumatud kivid müüris. 13. Kõrgrenessansi kunstikeskuseks sai Rooma. 14. Kõige suurejoonelisem kirikuehitus on Rooma Peetri kirik, mille autoriteks on Donato Bramante ja Michelangelo Buonarotti. 15. Kõrgrenessansi Itaalia suurmeistrid: Leonardo da Vinci Michelangelo Buonarotti Raffael 16. Vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ratsamonumendi oli Donatello. 17. Leonardo da Vinci maalid: Mona Lisa Püha söömaaeg Madonna kaljukoopas 18. Sfumaato värvi hajutatud kasutamine ja pehmeid ühtesulanduvaid piirjooned. 19. ,, Sixtuse Madonna" on maalinud Raffael 20
Viimaseid on eriti külluslikult hoone katusel, mida katab erinevate kõrgustega tornid ja kaminakorstnate padrik. Chamord´i lossi põhiplaan Õuel korraldati turniire ja etendusi, mis on ümbritsetud kolme hoonetiivaga. Peahoone ning fassaadiäärsed hoonetiivad ja tornid on kolmekorruselised. Keskmes on kahekordne keerdtrepp. Arvatakse, et selle projekti algatajaks oli Leonardo da Vinci. Kunstiteosed lossis Lossis võib näha mitme kuulsa valitseja portreid ja muid maale, mille autoriteks on mitmed kunstnikud nagu näiteks: Hyacinthe Rigaud, Van Loo, Juste d'Egmont, Mignard, Girardet, Largillière The "Grande Mademoiselle" Maurice-Quentin Delatour "The Marshal of Saxony" (Hermann "Francisco I, rey de Francia" Maurice) Samuti on lossis 17.sajandist pärit mitmeid uhkeid seinavaipe. lossi ümbrus Lossi ümbritseb rangelt nelinurkne pargiala pindalaga üle 55km2. Sealsetes metsaavarustes jalutavad ringi hirved ja metssead. 1. Château de Chambord
UURING SOTSIAALMAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU KOHTA HISPAANIA FRANTSIISIANDJATE RAHVUSVAHELISEL LAIENEMISEL LADINA-AMEERIKA RIIKIDESSE KOKKUVÕTE ARTIKLIST Antud kokkuvõte põhineb artiklil “Study of the influence of socio-economic factors in the international expansion of Spanish franchisors to Latin American countries”. Artikli autoriteks on Jose´ M. Ramı´rez-Hurtado, Juan M. Berbel-Pineda ja Beatriz Palacios- Florencio. Artikkel avaldati 2018 aastal veebileheküljel PlosOne. Globaliseerumine ja arenevad turud loovad kodumaistele frantsiisiandjatele tohutuid rahvusvahelistumise võimalusi. Frantsiisimine on rahvusvaheliste frantsiisiandjate välismaale laienemise kasvumudel, mis hõlmab minimaalset finantsriski ja kiiret turule mineku strateegiat. Hispaania konkreetsel juhul on Euroopa Liidu kogukonnaprojektiga liitumine
aastad eesti popmuusikas möödusid konfliktideta põlvkondade vahel. Populaarne oli ka rahvalik ja kantrimuusika. Justament Justament on eesti ansambel, mis tegutseb akates 28. oktoobrist 1980. Ansambel kasvas välja ansamblitest Miks JUTITA ja Salong. Justament alustas rahvaliku ja kantrimuusika mängimisega, viljeles bluegrassi ja country rocki, pöördus siis beat-muusika radadele ja nüüd esitab segu sellest kõigest. Alates 1990. aastatest on kavas peamiselt omalooming. Põhilisteks autoriteks on läbi aegade olnud Vello Toomemets, Indrek Kalda, Toomas Lunge, Viktor Vassiljev. Tekstid: Juhan Sütt, Hando Runnel, Villu Kangur, Anzori Barkalaja, Katrin Pärn, Heldur Karmo. Singer-Vinger Singer Vinger on eesti proge rocki sugemetega punk rock- bänd. Lugude sõnum on enamasti läbi huumori esitatud iroonia. Bändi juht on Hardi Volmer. Singer Vinger tegutseb alates 1986. aastast, selle eelkäijad olid Pära Trust ja Turist.
Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist. Renoveeritud on ka 1947. aastal valminud unikaalne temperatehnikas laemaal, mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits. Kammersaal Ärklikorrusel paikneval Kammersaalil on avatud puitkonstruktsiooniga kumer lagi ja väikesed kaaraknad, millest avaneb kaunis vaade Tallinna sadamale ja linnale.
annaabi.ee 
