1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
). Kriitilise olukorra põhjustas aga Iirimaa viimane riik, kus ratifitseerimine ette võeti. Iirimaa välispoliitika edasise sõltumatuse pärast muret tundes pöördus üks Iirimaa kodanik konstitutsioonilise kohtu poole. Euroopa Ülemkohus arutas tõstatatud küsimust ning leidis, et Ühtne Euroopa akt oli tõepoolest Iirimaa põhiseadusega vastuolus. Formaalsed läbirääkimised ühenduse uue laienemise osas algasid 1978. aastal Portugaliga ja 1979. aastal Hispaaniaga. Tulles autoritaarsest reziimist, nägid mõlemad riigid ideaalis liitumist Euroopa Ühendusega, et lõpetada rahvusvaheline isolatsioon,ehitada üles demokraatia, arendada riikide suhteliselt mahajäänud majandusi. Sarnaselt Kreekale otsustasid Euroopa Ühenduse liikmesriigid toetada nimetatud riikide ühinemist, et seeläbi kiirendada sealseid reforme. ÜEA rakendamine ja mõju aitas oluliselt kiirendada Euroopa Ühenduse arengut. Kvalifitseeritud
Dominioon koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Koalitsioon valitsus, mille moodustavad mitu erakonda Rahvarinne Prantsusmaal 1930. aastatel fasismiohuga võitlemiseks loodud pahemerakondade ühendus. Sufrazettid Naiste võrdõiguslikkuse eest võitlejad Suurbritannias Uus kurss President Roosevelti algatatud ulatuslik majandusreformide kava Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Totalitaarses diktatuuris kontrollitakse isegi inimeste mõtteid ja inimesed elava d hirmuõhkkonnas. Autoritaarses riigis on küll enamik võimust koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, aga rahvas sageli mingit suurt survet ei tunneta. Kava demokraatia kriisi kujunemise kohta. Muutused ühiskonnas Keskklass oli nõrgenenud I ms järel, töölisklass oli tugevnenud, uued valijate rühmad(naised said valimisõiguse, meeste valimisõigus oli laienenud.) Sõja mõju
-----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5.Terve riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. 9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10.totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited ! 1 isiku e. Juhikultus. NT: Führer Hitler, Stalin. 2
Ohvri füüsiline või psüühiline erinevus. Arvatava seksuaalse suundumuse tõttu. Lisaks veel võib ohver olla vaene, ülekaaluline, halva õppeedukusega, sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jne. Kes on kiusajad? On kolme liiki kiusajaid: Targad kiusajad, Mitte- nii- targad kiusajad; Kiusajaist ohvrid. Kiusamise tõenäoline toimepanija on: Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps; Laps, kes pärineb konfliktsete pere- suhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps. Kiusamise põhjused: Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine. Kes on ohvrid?
Freinet' vaatenurk lapsekesksele pedagoogikale on üpris lai. Ühelt poolt käsitleb ta maailmavaatelisi ja ühiskonna struktuuri puudutavaid küsimusi, teisalt on tema kirjutistes tegevpedagoogildele suunatud konkreetseid, päris üksikasjalikkegi juhiseid ja soovitusi. Freinet pedagoogikat kutsutakse tänapäeval mitut moodi- töökool, katsetav kool. Celestine Freinet peab paremaks kooli, mis toimib nagu suur pere. Ta leiab, et lapsed tuleb vabastada kooli autoritaarsest ja karistavast painest, et nad ei tunneks hirmu kooli ees (Hytönen 2000). Kool peab olema koht, kus laps õpib oma võimete kohaselt, iga laps saab edasi minna talle sobiva tempoga. Väga tähtis on, et laps teeks seda innuga ja oleks huvitatud praktiliste oskuste omandamisest. Freinet meelest ei ole tähtsust vanuselistel klassipiiridel. Tema meeles on see kunstlik ja vägivaldne. Freinet leiab: · kasvatus tähendab küpseda laskmist;
kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõnavabaduse tõttu on tal selleks õigus. Aga samuti tähendab see, et tema ise ja ajakirjandusväljaanne peavad vastutama tema kirjutatu eest, mis on avaldatud tema enda nime all. Näiteks kui keegi ajakirjanik X kirjutab loo kodanikust Y, kes
...................................................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Sissejuhatus Valisin diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa sellepärast, et need teemad tunudsid huvitavad, eriti natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Diktatuuride juures kirjutan lähemalt autoritaarsest ja totalitaarsest diktatuurist. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa juures räägin natsionaalsotsialismist, natsionaalsotsialistlikust majandusest ning Adolf Hitlerist. Diktatuurid Euroopas Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega.
Stalin oli 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni sünnitus, mis muutis monarhistliku Venemaa palet kõigest mõne aastaga. Hitleri radikaalne rahvuslus sündis lüüasaanud Saksamaa kõlbelises ja füüsilises peataolekus, senise keiserliku korralduse lagunemises. Mõlemal riigil oli palju ühist. Mõlemad olid lüüasaanud nad pidid paluma vaherahu, sest ei suutnud enam edasi sõdida. Venemaa muutus tsaariimpeeriumist kommunistlikuks vabariigiks üheksa kuuga, Saksamaa autoritaarsest impeeriumist parlamentaarseks vabariigiks vähem kui nädalaga. Muudatused tõid kaasa poliitilise vägivalla ja majanduskriisi. Saksamaa koges kaht revolutsioonilist liikumist kommunistlikku ning rahvuslikku. Viimase abil purustati Saksamaa vabariigi algusaastatel esimene, kuid hiljem lämmatati ka see. Mõlemad riigid kogesid hüperinflatsiooni, mis purustas kogu rahasüsteemi ja laostas kõik, kel vaid raha. Nõukogude Liidus teenis see kodanluse purustamise
Samas on see jõukohane alates murdeeast ja oletuslik-üldistavast mõtlemisest. See on isiklike kõlbeliste printsiipide väljatöötamise tase. Kui murdeealist panna erinevate moraalivalikute otsingute situatsiooni, kus tal oleks võimalik käitumisnorme valida, võib situatsioon arendada nii tema intellektuaalset kui moraalsete arvamuste võimet. Sellest järeldub, miks on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. (Kera, 2004) 2.8. Formaalsete operatsioonide arengutase Kohlbergi postkonventsionaalse arengutasemega langeb kokku Piaget formaalsete operatsioonide staadium. Selle mõtlemise vormi omandavad lääne ühiskonnas need teismelised, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest, eriti
Seda arengutaset ei suuda alati isegi täiskasvanu saavutada. Samas on see jõukohane alates murdeeast ja oletuslik-üldistavast mõtlemisest. See on isiklike kõlbeliste printsiipide väljatöötamise tase. Kui murdeealist panna erinevate moraalivalikute otsingute situatsiooni, kus tal oleks võimalik käitumisnorme valida, võib situatsioon arendada nii tema intellektuaalset kui moraalsete arvamuste võimet. Sellest järeldub, miks on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. Niisiis, Kohlberg lähtub moraaliarengus sellest, et lapse vanusega suureneb järjest teiste inimeste osa väärtuste kujunemisel. Subjektiivse väärtusmaailma kujunemisel ongi määrav mõju inimese sotsiaalsel kogemusel teistega. Järelikult mängib kasvava inimese väärtusmaailma kujunemisel silmapaistvat osa inimese sotsialiseerumine
Endised väärtused kustutatakse, kultuur jne. Eliidi juhitud massipartei. Meedia kontrollimonopol. Relvamonopol, kodudes relvad keelatud. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus, tegutseb ideoloogia eesmärke täites. Politseikontrolli süsteem. Sultanism- võimu ekstreemne koondumine. Isikukultus (põhja-Korea). Puudub selge ideoloogia, teenib üksnes isikukultuse eesmärki(Gadaffi). Ebastabiilne, sõltub liidri suvast. Kasvab välja totalitaarsest või autoritaarsest reziimist. Demokraatlikud vabadused piiratud. Poliitiline inimene, poliitiline kultuur, avalik arvamus Poliitiline kultuur: inimrühma poolt jagatus väärtusete hoiakute ja teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogum Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine- inimene määratleb end ühiskonna suhtes. Isisk võtab omaks ühiskonna kultuuri ja kujundab enda isiksust vastavalt sellele. Poliitiline sotsialiseerumine: toimub teismeeast edasi. Isik
Riigipeaks oli president ja see oli otseselt kodanike poolt valitav. Täitev võim (valitsus+ peaminister) nimetati valitsusse presidendi poolt ja valitsus andis ka presidendile aru. Kui rahvas sai I ja II ps alusel kolmel moel oma kõrgemat võimu teostada (riigikogu, referendumil osaleda, rahvaalgatust teha), siis III-l rahvaalgatuse alustamine puudus. Hakkas kehtima 38. Aastast ja seda aega on nimetatud juhitava demokraatia perioodiks. Aga reaalselt saab rääkida autoritaarsest perioodist kaitseseisukorra pikendamine, tegutsema jäi ainult üks partei (Isamaaliit), tsensuur kehtis jätkuvalt. Ainus muutus, et uuesti kutsuti kokku riigikogu (mis aga seadusandlusega ei tegelenud). Kõige tähtsamad seadused tulid välja presidendi dekreetidena. MAJANDUS 30. Aastate II poolel Riigi roll majanduses kasvas seetõttu, et laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid, aga suurendati ka riigi osalust eraettevõtetes. 30. II poolel pöörati tähelepanu tööstusele. See oli
eest, oma võitude vilja arendamise ja kindlustamise eest. Meie südamed ja meeled on täidetud leegitseva vaimustusega, meie pilgud on selged, meie tahe terasene. Teame tulevik kuulub meile, kes elame, töötame ja võitleme punaste lippude all. A. U i b o Millise sõnumi võis Stalini kõne anda Lääne-Euroopa lugejatele? - Sõjakuulutuse, et Nõukogude Liit on kõigeks valmis ja tõestanud ennast maailmale. Leia kõnest väljendid ja mõtted, mis annavad märku autoritaarsest võimust. - Autoritaarset võimu väljandab see kui väga ta ülistas Nõukogude Liitu, kõik muu mis on teistsugune ning väljaspuul tema riiki oli halb ning vale. Näiteks võib tuua koha, kus ta ütles, et nõukogude ühiskondlik vorm on osutunud eluvõimelisemaks ja kindlamaks kui mittenõukogude ühiskondlikvorm. Muidugi kirjeldab tema autoritaarset võimu ka tema iseloomustus Punaarmee kohta ning tema uhke sõjatoodangu ette lugemine. Katked Harry S
Naistele anti valimisõigused. Tekkisid suured valijate rühmad. 3. Miks toetas rahvas karmikäelist juhti? Sest arvati, et tema suudab tuua korra majja oma karmi käega. 4. Miks sai erakondade paljusus parlamendis takistuseks riigivõimu teostamisel? Sest igal erakonnal on oma eesmärk ja kui erakondi on palju siis on raske oma eesmärgini jõuda. Samuti ei jõuta ka parlamendis pidevalt kokkuleppele. 5. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses riigis on peale ühe isiku võimu ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. 6. Milliseid võtteid kasutati juhikultuse kujundamiseks? Piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Allutati inimesi täielikult riigivõimule. 7. Milline roll oli diktatuuririigis parteil? Juht sai toetuda valitsevale parteile ja sellega nõu pidada
Siin võib olla abiks usaldusväärse inimesega nõu pidamine. (Lasteombudsman, 2014) 5. Räägi kiusamisest kellelegi! 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed Kiusaja võib olla pärit perest, kus vanematel pole oma lapse jaoks aega. Tähelepanu püütakse vägivallatsemisega, sest teisiti emad-isad neid ei märka. Tänu sellele puudub kiusajal empaatia- ja vastutustunne, mida peaksid vanemad oma lastes kujundama. Sageli on kiusajateks lapsed, kes on pärit autoritaarsest perest. Nende arvamusi ei peeta oluliseks, vanemad ei lähe kompromissile, vaid peavad omi vaateid ainuõigeteks. Sellise surve all kasvamise tagajärjeks ongi see, et laps üritab omaenese küündimatust kompenseerida teisi kiusates. (Vaiksoo, 2010) Paljud kiusajad on langenud ka ise vägivalla ohvriks, kas siis kodus või kusagil mujal. Nad ei oska sellega kuidagi toime tulla, sest pole saanud või osanud sellest kellegagi rääkida.
Prantsusmaa näide selgelt ühe liidri / isiku ümber ehit pol süs . Võrreldes Pr pres Briti peamin siis
pr pres positsioon on tugevam briti omast , sest pr peaminister on oma parteisisestest lahendustest
vähem sõltuv. Pr presidenti ei kõiguta areng parteis, pigem on talle ohtlikud olukorrad, kus keegi
partei seest või peaminister muutub tõsiseltvõetavateks presidendikandidaadisk.
Itaalia vs Hispaania
Üheks 20 saj selgeks sarnaseks jooneks on mõlema riigi tuleks autoritaarsest reziimist
demokraatiasse. Hisp puhul võiks öelda , et see muundumine on kõige hämmastavam .Hisp
hakkab dem üles ehit peale Franko surma 1975ndal aastal . Hisp on neg pol vägivalla või
terrorireziimi trad ligi 170 a järjest , kuid sellest hoolimata suudetakse üles ehit üks kõige
paremini toimiv lõuna Euroopa demokraatia riik .
Itaalias on autoritaarne võim olnud Mussolini ajal ( 1922-1943). , kuid peale teda üles ehit dem
jääb alla
mitut sorti lapsi: loov ehk algataja ja unistaja ning kohaneja ehk passiivne ja sõnakuulelik laps. Lapse tasand on kõige emotsionaalsem tasand. *) Vanematasand ajaliselt järgmisena tekib see tasand ning tekkima hakkab see siis kui laps hakkab matkima täiskasvanuid (kodu mängides). Vanemlik tasand tähendab eelkõige igasuguseid käske, keelde, seaduseid, reegleid, spetsiifilisi pöördumis viise nagu tõrendamine, pahandamine, tunnustamine. Seda suhtlusviisi tunneb ära autoritaarsest suhtumisest, sest ta kaldub tihti õigusmõistja rolli. Selle tasandi nõrgad küljed on jäikus, paindumatus, enesekriitika puudumine, autoriteetide ületähtsustamine, kamandajalik joon lööb läbi. Seda tasandit võib ära tunda läbi väljendite: ,,Kas tohin/ei tohi?". Tal on ka väärikusmass. Võib rääkida turvalisest vanemast ehk kaitsvast, julgustavast, hoolitsevast, õpetavast ja kriitilisest vanemast ehk manitsevast, hirmutavast, karistavast, kontrollivast,
protsesse, mis võimaldavad organisatsiooni ning tema sisemiste ja väliste sidusrühmade vahel pikaajalist ja pidevat suhet. 17. Autoritaarne ja demokraatlik juht, nende vajadus eri ühiskondade ja gruppide jaoks. Kehtib üldine reegel mida professionaalsem ja suurema kogemusega on töötaja, seda vähem talub ta otsest käskimist ja arvamuse ignoreerimist.(Mida keerulisem töö seda vähem on kasu autoritaarsest juhist) Paraku otsustab juht tihti olla autoritaarne, et tõestada oma sobivust. Tavaliselt ollakse autoritaarne suuremate muutuste tegemisel või juhivahetusel. Veel hullemaks muutub olukord, kui juht ei talu teiste tugevaid arvamusi, mis tema omast erinevad. Nii võibki kujuneda olukord, kus juht teab täpselt, mida ja kuidas teha, aga meeskond ei saa aru. Juhid ei kasuta võimu ja käskimist sellepärast, et nad oleksid rumalad. Tavaliselt on tegemist väljakujunenud
Rahvuslik Keskerakond. Esialgu oli tegemist parlamenid fraktsioonide liitumisega. Jõudude vahekorra muutumise tõttu Pätsi valitsus teatas tagasiastumisega ja moodustati Jaan Teemanti IV valitsus, koosnes Ühinenud Põllumeeste erakonnast ja Rahvuslikust Keskerakonnast. Esimene samm erakondade ühinemise poole oli sellega astutud. 1930-31. aastal astus EV oma poliitilises arengus uude etappi mis eraldas demokraatlikku ajajärku tulevasest autoritaarsest ajajärgust. Suur Kriis sai alguse kriitika suurenemisest, päädis 1933. aasta oktoobris vastu võetud uue põhiseadusega, mis lõid eeldused üleminekuks autoritaarsele riigikorrale edasiminekuks. Ülemaailmne majanduskriis, kohalik sisekriis ja põhiseaduslik kriis. Tegemist oli ülemaailmse kriisiga, mis oli vältimatu ja Eesti väline tegur. Tähendas elatustaseme langust, pankrottide lainet - tekitas rahva kõige laimetes kihtides rahulolematust. Süüdlasi
annaabi.ee 
