Selline vastuolu tekitab emotsionaalse rahulolematuse, mis kantakse üle juhile. Liikmed peavad ennast näitama ning otsivad oma kohta ja rolli grupis. Siin on väga oluline, et juht ei hakka vastu “ründama” või oma võimu näitama. Tuleb kasuks oskus lahendada konfliktid konstruktiivselt – neid vältimata. Tähtis on arusaamade selge väljendamine ja põhjendamine ning partneri kuulamine. Juht on kannatlik ja paindlik, i ole enesekeskne. Näiteks, kui juht lahendab olukorda autoritaarselt, võib rühm langeda tagasi sõltuvuse faasi ja alistuda juhile. Vastutust ei võeta ja tulemuste poole ei püüelda. Aga kui juht talub pingeid ja lahendab konfliktid, arvestades osapoolte huvide ja vajadustega, kui ta pole üleliia hoolitsev ega ka eralduv, siis on grupi liikmed valmis iseseisvumiseks. III Eraldumise etapis liikmed räägivad oma vajadustest, raskustest, ootustest ja seisukohtadest. Sõnastatakse grupi normid, mis peaksid aitama jõuda soovitud tulemusteni.
Juht Mahatma Gandhi. 1937. a. sai India laialdase autonoomia. - Hiina Tugev keskvõim puudus. Provintside vahel olid pidevad kodusõjad. Chiang Kaishek üritas maad ühendada. - Rootsi Piirkonna ainuke vana riik. Suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti ja Leedu, tunnustamisse ettevaatlikult, tehes seda alles 1921. a. pärast Inglismaad, Itaaliat ja Prantsusmaad. Kaubandusartikliks olid masinad, tööriistad ja tikud. Teised riigid tugevnesid autoritaarselt, aga Rootsi sotsiaaldemokraatlikus suunas. - Soome Algul oli kodusõda, kus saadi Saksamaalt abi. Taheti luua kuningriiki, mida tänutäheks juhiks Saksa prints. Saksamaa kaotas I MS ja loobuti sellest mõttest. Siis otsustati vabariigi kasuks 1919. a. kehtestati põhiseadus ja valiti president. Soome pidas end pigem Baltimaade hulka kuuluvaks.
Võeti vastu hulk seadusi, mille abil püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48-lt tunnilt 40-le. Anti töötajatele iga-aastane 2-nädalane tasustatud puhkus. 20. Miks tekivad kahe maailmasõja vahel Euroopasse diktatuurid? Sest pärast I MS algas suur majanduskriis ning demokraatia polnud enam võimeline riike kriisist välja tooma, oma aegluse tõttu. Diktatuurid tegid kiireid ja kindlaid otsuseid. 21. Mis vahe on autoritaarselt ja totalitaarsel riigil? Autoritaarne on vähem vägivaldsem, pehmema loomuga, totalitaarses riigis on võimul vägivald, inimõigused puuduvad. 22. Mida sarnast, ja mida erinevat oli diktatuuridel Saksamaal, NSVL-s ja Itaalias? Kõikides riikides kasutati vägivalda võimulpüsimiseks ning puudusid inimõigused. Itaalias oli fasistlik diktatuur, NSVL-s oli totalitaarne diktatuur, Saksamaal natslik diktatuur. 23. Miks oli autoritaarne valitsemisviis 1934 aasta Euroopas populaarne?
kasutada pannes kahtluse alla ütluse, et eestlased on valmis kaitsema oma iseseisvust. Nimelt kartsid neli endist riigivanemat, et ,,valitsuse aparaat, kauemat aega olles ilma otsekohese kontaktita rahvaga ja ilma rahvaesinduse kontrolli kaastööta, loob optimistlikuma pildi, kui asjaolud seda õigustavad." (kirjast ,,Härra peaministrile riigivanema ülesannetes" 3.11.1936). Nii ei olnud Eesti riigijuhtidel õiget teadmist rahva meelsusest ja soovist kaitsta Eestit, kui seda valitsetakse autoritaarselt, samas Soome juhtkond sai arvestada rahva sooviga kaitsta demokraatikku ja iseseisvat Soomet. Eesti on väikeriik suure naabri Venemaa kõrval.Sama saab öelda ka Soome kohta, kuigi soomlasi on eestlastest 3 korda rohkem. On paratamatu, et välis- ja julgeolekupoliitikas peavad väikeriigid arvestama ,,suurte" poliitikaga. Paratamatus on tingitud seetõttu, et väikeriigid nagu nimigi ütleb, on väikesed nii rahva arvult kui ka suuruselt. 1940.aastate alguses oli selge, et kaks
Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus. Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ). Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne. Võidakse valitseda 1)autoritaarselt (Itaalia 1922-1943) 2) totalitaarselt Totaritaarses riigis sekkutakse räigelt tavainimese ellu. Püütakse suunata suunata nende vaateid ja tõekpidamisi. Riigi tunnused : 1- Teritoorium. 2- Rahvas. 3-Avalik võim. 4-Rahvusvaheline subjektsees. Totalitaarne riik: Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi. Jälitatakse inimesi. Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobjektiivne. Eraisik ei tohi omada relva. Majanduses ei saa nad eraalgatusega esineda.
Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse. Vietnam jagati mööda 17.paralleeli kaheks: · Vietnami Demokraatlik Vabariik e. Põhja-Vietnam, mis oli kommunistlik · Vietnami Vabariik e. Lõuna-Vietnam, mis oli kapitalistlik . Lõuna-Vietnami peaministriks määrati Ngo Dinh Diem . 23. oktoobril 1955 toimunud referendumil tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga, pidevalt piinati ja tapeti ,,kommunismis kahtlustatavaid" ning kiusati taga ühiskonna enamuse moodustanud budiste. USA toetas tema poliitikat, sest neil polnud muud valikut. Kuigi 1954. aastal otsustasid suuriigid, et 1956. aastal korraldatakse vabad valimised ja Vietnam ühendatakse taas, seda siiski ei juhtunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimisel enam piisavalt jõudu ning neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased
ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A.Hitleri saamisega Saksamaa juhiks (Hitler oli ise austerlane; Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamine ühte riiki; tugeva natsipartei olemasolu Austrias). · Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. · Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee.Uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. · Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel
ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A.Hitleri saamisega Saksamaa juhiks (Hitler oli ise austerlane; Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamine ühte riiki; tugeva natsipartei olemasolu Austrias). · Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. · Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee.Uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. · Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel
Nõukogude Liidu järglasriigis jm. · 21.sajandil uusi demokraatiaid lisandunud pole ning pigem on probleemiks kujunemas see, kuidas demokraatiat kindlustada. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 3.3. Siirdeühiskond: · Siirdeühiskonnaks nimetatakse ühiskonda, kus alles toimub üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele (nt autoritaarselt valitsemiselt demokraatiale või vastupidi). · Siirdeühiskonna probleemid: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). 3.4. Demokraatia tunnusjooned:
Konservatiivsus ja tõsidus on läbipõimunud nutikuse ning kavalusega. Isiklik turvalisus ja prestiiz on neile väga tähtis. Neile meeldivad nn. tõelised tõsised tegijad. Inimeste hulgas, kellele must on südamelähedane, leidub persoone, kes soovivad silma paista, aga ka neid, kes eelistavad jääda vaatlejaks. (10) Kuigi must ei ole otseselt värv, on ta üsna populaarne. Must jätab enamasti elegantse või piduliku mulje. Samal ajal mõjub must värv ka autoritaarselt ning seetõttu soovitatakse kanda musta värvi rõivaid just tähtsatel läbirääkimistel.(8) 2.10 Hall Hall sümboliseerib tihti kaitstust, usaldusväärsust, intelligentsi, tasakaalukust, tagasihoidlikkust, väärikust, küpsust, soliidsust, konservatiivsust, praktilisust ja kõrget iga. Aga hall on olnud sümboliks ka kurbusele, ühetaolisusele, üksindusele ja alandlikkusele sümboliseerides kasinaid aegu või asjaolusid. Hall alandab väliseid pingeid, hoiab ära
Konservatiivsus ja tõsidus on läbipõimunud nutikuse ning kavalusega. Isiklik turvalisus ja prestiiz on neile väga tähtis. Neile meeldivad nn. tõelised tõsised tegijad. Inimeste hulgas, kellele must on südamelähedane, leidub persoone, kes soovivad silma paista, aga ka neid, kes eelistavad jääda vaatlejaks. (10) Kuigi must ei ole otseselt värv, on ta üsna populaarne. Must jätab enamasti elegantse või piduliku mulje. Samal ajal mõjub must värv ka autoritaarselt ning seetõttu soovitatakse kanda musta värvi rõivaid just tähtsatel läbirääkimistel.(8) 4.10 Hall Hall sümboliseerib tihti kaitstust, usaldusväärsust, intelligentsi, tasakaalukust, tagasihoidlikkust, väärikust, küpsust, soliidsust, konservatiivsust, praktilisust ja kõrget iga. Aga hall on olnud sümboliks ka kurbusele, ühetaolisusele, üksindusele ja alandlikkusele sümboliseerides kasinaid aegu või asjaolusid. Hall alandab väliseid pingeid, hoiab ära
Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka
get. Riigipeana oli presidendil laiaulatuslik võim ja ta oli täitevvõimu juht; peaminister oli valitsuse eesistuja. Konstantin Päts valiti presidendiks 1938. aasta aprillis. Poliitiliste parteide tegevus jäi keelatuks. 1938. aastal valiti Riigivolikokku viiskümmend viis valitsusmeelse Isa- maaliidu esindajat ning 25 opositsiooni esindajat. Riigis jäi kehtima kaitseseisukord. Aastatel 1934–1940 juhiti Eesti Vabariiki autoritaarselt. 1938. aasta mais andis president Päts amnestia, mille alusel vabastati vanglast 183 poliitvangi. Enamik neist (104) olid kom- munistid ja nende poolehoidjad, kes olid riigivastase tegevuse eest aastatel 1923–1938 pikaks ajaks vangi mõistetud, samuti vabastati 79 vapside liikumise liiget. 1940. aasta suvel oli lisaks kriminaalkurjategijatele vangis 36 inimest, kes olid süüdi mõistetud spionaažis Nõukogude
a. tungisid kreekasse doorlased Mükeene loojad ahhailased põgenesid väike-aasiasse, ja neid ahhailasi kes saartel elasid, hakati nimetama joonlasteks. Doorlased ja joonlased lõid meile tuntud Kreeka kultuuri 8.-4 saj. e.m.a. Kreeka linnriikide (poliste) võitlust võimu pärast. Akropolis linn mäe otsas Eriti juhtivad linnriigid Sparta (doorlaste) ja Athena (joonlaste) Peloponnesose poolsaar Korintose maakitsus (kanal!) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia). Sparta näol võis tegemist olla varatotalitaarse riigina Athena ,,demokraatia ema" 5. saj Athena juhtimisel loodi Ateena mereliit, mis hõlmas mandri kreeka linnriike ja saari, sel ajal oli Athena kultuuriline keskus, ehitati väga kauniks. Mereliidu kassalt saadi raha (nihverdati muidugi...) Ehitati Olympia tempel. Parthenon oli Ateena linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud peatempel. Kreeka kuulus kuni 19. saj alguseni Türgile
Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles'i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud
1. Kritiseerib teisi 2. Lohutab 3. Naerab 4. Teeb nii, nagu teistele meeldib 5. “Kuidas läheb?” 6. Kogub olulist informatsiooni 7. “Kas võtame toobi õlut?” 8. “Lõpeta see!” 9. On enesekeskne 10. Nõustub sellega, et ühte grupi liiget ignoreeritakse 11. Aitab teisi 12. Käitub teiste suhtes autoritaarselt 13. Kolm erinevat abipalumise viisi: 13A. “Kas sa ei näe, et mul on abi vaja?” 13B. “Kas tahad mind aidata?” 13C. “Palun, kas sa ei võiks mind aidata. Ma ei suuda…” 14. Sisedialoog: 14A. “Ma tahaksin neid kingi!” 14B. “On nad tegelikult vajalikud? Mul juba on kolm paari peokingi?” 14C. “Ma oleksin pidanud põhjalikumalt kaaluma, kas ma ikka võin seda enesele lubada.”
Paistab nagu kõik positiivsed ja negatiivsed punktid peavad paika, kuid näiteks tugevdamaks oma välismaailmseid eesmärke on mõned riigid pidanud ohverdama osa oma riigi sisesest sotsiaalsest stabiilsusest. Tootlikkus on kehv, materiaalse elatustase tagasihoidik või madal, ja individuaalne vabadus on ohverdatud sotsiaalsele korrale. POLIITILINE KULTUUR Teise Maailma rahvastel on rikas ja komplitseeritud poliitiline kultuur. Pea tervet ala valitseti autoritaarselt . Poliitilist kultuuri mõjutas eriti ka filosoof Karl Marx ja kommunistlikud liidrid nagu Lenin, Stalin, Khrushchev, Breznev ja Gorbachev. Kuigi kommunismiteooria pidi olema reaalne oli poliitiline kultuur siiski normatiivne. Keskmised arusaamad: 1) Rahvusvaheline süsteem on subjektiks ajaloolisele heaolu ja klassivõitluse näidiseks. 2) Peamiseks eesmärgiks on klassivahe puudumine ja kus kõigil 55
saada poliitilisele stabiilsusele saatuslikuks. Kõige edukam oli Elevandiluurannik, mis kahekordistas enda SKT 1960.-80. aastatel – seda kutsuti ka Aafrika vitriiniks. Selle päästis mitme majandusharu arendamine ning tänuväärne osa sellest oli esimesel presidendil Felix Houphouet-Boigny, kes oli võimul enda surmani 1993. aastani. Ta oli sündinud 1905. a istanduseomanikust hõimuliidri poeg, kes õppis Euroopas arstiks. Ta suutis riiki kõva käega koos hoida ning valitses autoritaarselt, aga tuli hästi toime, nii et riik sattus kaosesse, kui ta suri. Kakao hinna langedes loodi ka väärispuidu- ja konservitööstus ning hakati isegi merest naftast pumpama. Koloniaalajastust pärineb ka nõrk transpordi- ja kommunikatsioonisüsteem, kus raudteed tulid nt mingi koloonia sisemaalt ainult sadamatesse ja ei ühendanud erinevaid asumaid etc. Eriti haavatavad on seetõttu nn land-locked states, kes vajavad suhteid naabritega, kellel on merele ligipääs. Erandiks on aga Botswana.
räägi siin naljadest); selle kõige tulemusena ei tekkinud tal meiega sidet. Me ei kuulnud tegelikult tugevdab ta oma autoriteeti. See ei tähenda, et õpetaja peaks käituma repressiivselt või kordagi, mida ta tundis ega ka seda, kui palju ta kõnealuse teema kohta teadis või millist mõju autoritaarselt, kuid tema käitumine peaks olema vastavuses tema „positsiooniga“. see aine ja teema talle ja tema maailmale avaldasid. Ma olen kindel, et tema uurimus oli enam Õpilased kahtlevad õpetaja autoriteedis vähem,, kui too oma käitumisega määratleb olu- kui korralik. Ta lihtsalt ei suhelnud; ta ei muutnud oma maailma meile tuttavamaks ja meiega
annaabi.ee 
