AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pär...
1. pealkiri Tõde ja õigus II 2. autor A.H. Tammsaare 3. miljöö (aeg, ruum) Peamine tegevus toimub Tartus Mauruse koolis 4. tegelased, iseloomustus Indrek aus ja siiras poiss, kes poel harjunud pettuse ja sepitsemisega. Teda ei ole väga raske ninapidi vedada, kuid ta ei talu, kui teda alusetult süüdistatakse ning võib muutuda väga äkiliseks. Hea südame ja rahuliku loomusega. Linnas õppides õpib ta palju uut, mida muidu talt ei ootaks. Juba esimesel päeval õpib ta valetama, et teisi oma rahast eemale hoida. Maurus kooli direktor, kes usub, et ausaid ...
Tsiteerimine ja refereerimine ,,Teaduslikud tekstid koolis" Referaat: Uurimustöö: Edastab olemasolevat teavet Olemasolevale teabele lisandub autoripoolne uurimus Toetub kirjandus allikatele Koosneb algallikatele tuginevast referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast Annab ka kirjutele oma arvamuse Analüüs tehakse autori poolt Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika
Samuti ei arva ma, et teos pole intrigeeriv ega paku mõtlemisainet tänasele lugejale, kelle kriitikameel selleks valmis seatud. Kui aga alustada lugemist kui "hüpet tundmatusse" on väike ehmatus loomulik. Pärast tutvumist Ruthiga oli minu pea täis üksnes küsimusi: Kellele? Milleks? Mingi haige mäng?! Kas ma peaksin välja lugema mingit varjatud sõnumit? Sõnumi leidmine ongi vist kõige keerulisem, pole ju teose sisuks muu, kui Ruthi põhjalik autoripoolne kirjeldus. Kohati on kirjeldused liialt ülespuhutud ning mõjuvad võltsidena, ebausutavatena ja tihti eimidagiütlevatena. Võib-olla viitab see autori isikupärale, aga minusse jättis see tunde stiilsest stiilitusest. Kõik on justkui öeldud, ent on raske leida selle sõnadevahu sees mingit sügavamat mõtet. Mõtlesin pingsalt, miks Ruth mulle ei meeldi. Peale selle, et ta mõjus igava, veatu ja emotsionaalselt kuivana, leian, et naisena võiks ta ju
olema küll tohutu suur. Ruumid on välimuselt üsna erinevad, kuid domineerima jääb siiski ümbruskonna tumedam ja müstilisem aura. Aeg liigub teoses väga rahuliku tempoga ning kokku hõlmab tegevus perioodi vana-aasta õhtust kuni uue aasta saabumiseni. "Hingede öö" jaguneb kolme ossa: "Surnud Mehe maja", "Seitse tunnistajat" ja ´"Kiri proua Agnes Rohumaale". Viimane paistab küll väga vabandavana, justkui oleks ta autoripoolne õigustav seletus antud raamatu osas. Arvan, et sobinuks paremini, kui too osa oleks siiski lõppteosest välja jäetud. Romaanis läheb aastavahetuse masenduses olev mees tänavale, satub poolkogemata ühele kummalisele kontserdile ning sellest saavadki alguse ta lõputuna näivad ringkäigud tolles hoones. Lühidalt kohtutakse majas viibivate isikutega, peetakse pulmi ja leinatakse kadunukest, lisaks tuleb tegemist nii politsei kui ka kohtuga.
töötaja motiveeritus ajas. Mida ühel või teisel puhul võiks ette võtta. · Rääkis kultuurist ja keskkondadest, kuid ei toonud konkreetseid näiteid. · Teooriate rakendamine päriselus Kokkuvõtteks Autor on teinud ära tubli töö ning vaadelnud uurinud erinevaid töötajate motiveerimise teooriaid, kuid Esseest kumab läbi autori vähene kogemus selles valdkonnas. Küllap seetõttu on essee nõrgaks kohaks autoripoolne analüüs, mille tulemusena võiks valmida soovituste nimekiri töötajate motiveerimiseks. Mõistan ka seda, et ühest soovitust on keeruline anda, kuna antud valdkonna võtmekohaks on töötajate isikuomadused, mis on vägagi varieeruvad. Kuid sellegi poolest võiks autor välja pakkuda omapoolse nägemuse sellest, milline peaks olema eeltöö motiveerimisvajaduse väljaselgitamiseks, mille alusel valida ja koostada
ostma sundivate tegurite juurde. Pean ära märmine, et see on kül väga hea, et esees on täpsustadud, millega piiratakse oma vaadeldut, kuid ma pean siiski ära tooma, et tehnoloogia võibki olla suunatud teadusele ja sel juhul on teadustöötajad lõpptarbijateks. Minu meelest on seega see sõnavalik veidi ebasobilik kuna see jätab mulje nagu teadusele või tööstusele mõeldud tehnoloogia on vähetähtis või oleks seda ebaoluliselt vähe. Autoripoolne tehnika arengu jaotamine arengufaasidesse on minu meelest väga asjakohane. Olen ka alati mõistnud, et kohe ei tasu midagi osta, aga pole sellise jaotamiseni jõudnud. Seega selle kohapealt ma nõustun täielikult autoriga, et tehnoloogi on tõesti nagu vili, mida tasub tarbida vaid siis kui see küps on, enne seda on see kibe ja võib tekitada erinevaid ebameeldivusi (tehnoloogiavidin pole piisavalt palju aega saanud, et see oleks saadud vabaneda kõigist vigadest ja täiustuda)
prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka" autoripoolne anrimääratlus, komöödia, ei vasta meie tavapärasele arusaamisele komöödiast , sest näidendi koomiline element peitub varjatuna tema ideestikus. Pigem võiks seda nimetada draamaks. Lühidalt näidendit iseloomustades, võiks öelda, et näidendi tegevustik on tagasihoidlik, ilma erilise välise pingeta. Kuigi tekib rida armastuskolmnurki, ei loo needki väliselt pingelist intriigi. Autor on ilmselt teadlikult vältinud efektset lavalist tegevust
baasist moodustab "talupoegade hulgast lähtuvad dokumendid", mis siinkohal tähistab mälestusi ja üleskirjutusi käsitletavast perioodist. Nimetatud eristuse juures on oluline just tõik, et nii-ütelda ametlikke allikaid nimetab Kahk "ilmse tendentslikkuse ja ebatäielikkuse" tõttu sisuliselt vähemväärtuslikeks, kui teist otse rahva hulgast lähtuvaid allikalisi andmeid. Iseenesest võiks ju siinkohal autori kriitikaga nõustuda, kuid problemaatiline on siinkohal just tõik, et sama autoripoolne kriitika peaks langema ka rahvalikele allikatele. Võrdlemisi vabalt järeldatakse, tuginedes majandus- ning ühiskondlik-sotsiaalsete näitajatele, et 19. sajandi teise poole talurahva olukord ning sellele järgnevad rahutused on vastavuses sotsialistliku ühiskondliku arengu kaanonitega, teisalt kui autor ise tunnistab, et just nii majanduse arengu kui ka sotsiaalse diferentseerumise kohta puudub kahetsusväärsel kombel piisav allikaline baas.
TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE MERLE PINTSON PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLIS REFERAAT UURIMISTÖÖ Edastab Olemasolevale olemasolevat teabele lisandub teavet autoripoolne uurimus Toetub kirjandusallikatele Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast
on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt), metafoor (elutee), isikustamine ehk personifikatsioon (tuul hingab, vihm naerab). 5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus. Tunnused lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoog ehk kahekõne, ramrk ehk autoripoolne märkus, tegevuse olevikulisus. Näidendid jagunevad vaatusteks ja/või piltideks ning stseenideks. Tähtsamad zanrid komöödia, tragöödia ja draama. Eriliigid ja telelavastus ja kuuldemäng. TRAGÖÖDIA ehk kurbmäng on dramaatika vanimaid liike, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane hukkub ebavõrdses võitluses. Antiikajast Sophokles ,,Kuingas Oidipus", hiljem Shakespeare ,,Hamlet", Kitzbergi ,,Libahunt".
olemasoleva teabe analüüsil ANDMED: Praktikas väljendub see, et uurimuses ei kasutata vaatlusmaterjali, mida töödeldakse ja mille alusel tehakse järeldusi. Kasutatakse olemas olevaid andmeid !! EESMÄRGID: 1. Olemas oleva uuringute alusel välja töötada uudne lähenemine uurimisprobleemile kriitiliselt analüüsida erinevaid teooriais ning lähenemisi ja ühe eeliseid võrrelda teistega. 2. Välja tuua, milles seisneb autoripoolne originaalne panus uute teadmiste otsingul, kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel. 3. Olemasoleva teooria või mudeli edasiarendus. RAKENDUST LOOV Andmekogumismeetodid Andmetöötlusmeetodid - Intrepreteerimismeetodid · Uurimismaterjali kogumine, töötlemine ja analüüsi planeerimine · Tööplaani koostamine (ajaline graafik) Metoodika töös kasutatakse teaduslike meetodite kogum
ning teeninduskultuuri olemasolu. Teoreetilist materjali otsitakse teenindusfilosoofia loengu konspektidest ja õppejõudude koostatud materjalidest. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osa jaguneb kolmeks alapeatükiks, kus tuuakse välja ettevõtete külastuste ajad tabeli kujul ning Rakvere Põhjakeskuse Rimi ja Rakvere Põhjakeskuse Hesburgeri külastuste kirjeldused. Töö teine osa keskendub analüüsile ning seal antakse ka autoripoolne hinnang. Töö kolmandas osas on äratoodud ettepanekud teeninduse parandamiseks. 3 1. KAHE ETTEVÕTTE KÜLASTUSED 1.1. Külastuste ajad Külastuse kuupäev Kirjeldus Organisatsioon Kellaaeg 29.september lk 4 Rakvere Rimi 19.50-20.10 29.september lk 6 Rakvere Hesburger 20.15-20.25 30.september lk 5 Rakvere Rimi 14.50-15.00 06.oktoober lk 6 Rakvere Hesburger 12.10-12.15 12
Teoreetilist materjali otsitakse teenindusfilosoofia loengu konspektidest ja õppejõudude koostatud materjalidest. Situatsioonide analüüsimiseks kasutatakse õppejõu materjalides olevat teenindusmõttelaadide tabelit. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas tuuakse välja ettevõtete külastuste ajad tabeli kujul ning Elisa Eesti AS'i ja Hesburgeri erinevate asukohtade külastuste kirjeldused. Töö teine osa koosneb analüüsist ning seal antakse ka autoripoolne hinnang. Töö kolmandas osas on toodud mõned ettepanekud teeninduse parandamiseks. 3 1. Kahe organisatsiooni külastused Külastuse kuupäev Organisatsioon Kellaaeg Kirjeldus Hesburger, Port 1. 25. oktoober 18.30-18.40 lk. 4 Artur, Pärnu Elisa AS, 2. 28
õpetamine keskaegsetes ülikoolides ning milliseid peamisi õiguse allikaid kasutasid need haridustandvad asutused. Uurime, milliste meetodite abil koolides õppetööd tehti ning lõpetuseks, kuidas üliõpilane oma õigusteaduse kraadi kätte sai. Referaadi eesmärgiks on kirjeldada ülikoole nende algusaastatel ning võrrelda seal tehtavat õppetööd juriidilises aspektis praeguste oludega tänapäeva ülikoolis ning anda autoripoolne hinnang nimetatud võrdlusele. 3 Keskaegne haridus Arvatakse, et 1330. aastaks oli kooliharidus kättesaadav vaid viiele protsendile Euroopa elanikest. Enamus keskaegsetele inimestele ei olnud haridus keskajal vajalik. Loomulikult oli haridusele ligipääs ka eksklusiivne, mis omakorda vähendas selle omandamise protsenti. Enamustes Euroopa kuningriikides oli haridus kiriku võimu kontrolli all
perioodil alati roheline ja sageli ka ebameeldiva lõhnaga. Pinnalt on näha vetikate vohamist ehk veeõitsengut. Ilmselt satub inimtegevuse tõttu vette rohkesti toitaineid. Eelpoolnimetatud põhjused tekitasidki huvi paisjärvede seisundi vastu. Põhjalikuma uurimise alla võeti ülesvoolu asuv Undi veehoidla. Uurimistöö probleemküsimus ongi, missugune on antud veehoidla vee kvaliteet? Töö eesmärgiks on uurida Undi paisjärve hüdrobioloogilist seisundit ja autoripoolne hüpotees on, et Undi veehoidla vesi on tugevasti eutrofeerunud. Veeproovide võtmiseks ja näitude mõõtmiseks uurimistöö tarvis laenutas autor aparatuuri Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest. Siinjuures autor tänabki hüdrobioloogiateadur Lea Tuvikest mõõteriistade eest ja hüdrobioloogia magistranti Kristel Pankseppa, kes määras veeproovidest fütoplanktoni indikaatorliigid. Tänan ka
(kirjandusallikaid on piisavalt jms) ning autori panusele. Kirjalik retsensiooni võib sisaldada konkreetseid küsimusi või märkusi vormistuse ning stiili kohta. Uurimistööd sisuliselt puudutavaid küsimusi retsensent kirjalikult esitama ei pea, kuid töö üksikasjadesse süvenemist nõudvad küsimused võiksid retsensioonis sisalduda (et säilitada akadeemilise diskussiooni ladusus). Akadeemilise diskussiooni tulemusel peab selguma autoripoolne temaatika valdamine. Kaitsmise lõpus antav retsensendi üldhinnang võib erineda retsensioonis kirjalikult toodust, sellisel juhul peab retsensent oma arvamust põhjendama. 17
soengute muutustele avatud. Vastupidi, nad soovivad aastast aastasse näida välja täpselt sama soenguga ja sama värvi juustega nagu koguaeg enne. 4.2 Autoripoolsed ettepanekud Analüüsides Eesti naiskliendi tarbimisharjumusi ja nendega seotud muudatusi nii rõivaste, jumestamise kui soengute vallas, toob autor alljärgnevalt välja ettepanekud antud toodete/teenuste parandamiseks neid vajavatele isikutele. 4.2.1 Autoripoolsed ettepanekud naistarbijale Autoripoolne soovitus väiksemate sissetulekuga naistele: koolitada ja harida end võimalusel maksimaalselt, et olla konkurentsivõimelisemad tööjõuturul. Samuti olla 44 aktiivsemad osalema üritustel, kus räägitakse näiteks tegelemisest soovitusturundusega. Leida enda jaoks sobilik võimalus ka kodus olles raha teenida, sest isiklik suurem sissetulek annab parema võimaluse hoolitseda enda välimuse eest
Nad tunnevad hetkelist sümpaatiat Johannese vastu ja seetõttu usuvad võimalusse suhelda temaga inimlikult, jättes kõrvale asjaolu, et Johannes on poliitiliste, sotsiaalsete või ka konventsionaalsete determinantide poolt kulakuks, s. o. vaenlaseks tunnistatud. Jakobi abstraktne humanism, tema apoliitilisus, mis ju ka poiste käitumises ilmneb, on printsiibina iseenesest ilus, ent reaalsuses vaevalt teostatav -- niisugune on autoripoolne suhtumine Jakobisse, kelle veendumusi ta ei saa tõsiselt võtta. Ometi on apoliitilisus kui üks võimalikest eksisteerimisviisidest autorit edaspidigi paelunud ning komplitseeritumat kunstilist lahendust looma õhutanud, miks muidu on ta sellele probleemile üles ehitanud veel terve näidendi «Jälle häda mõistuse pärast». «Reekviemis» tundub küll, et autor on Jakobiga lõpparve teinud -- reaalse elu survel peab objektiivsete seaduste diktaadile alluma ka tema
Koos üritati siiski vallutada Tallinna, mis luhtus. Tartus ja Ugalas haaras ülemvõimu vürst Vjatsko. Eestlased talusid seda, kuna vajasid abi sakslaste vastu. Sakslased haarasid Eestis uuesti ülemvõimu, vallutati tagasi ka Tartu linnus. Pärast seda sündmust oli eestlaste saatus otsustatud. Eestlastel enam abiväge polnud ning Saaremaa alistamine oli ainult aja küsimus. 11. Henriku Liivimaa kroonika avastamislugu, publitseerimine (mitmes keeles välja on antud?), struktuur, autoripoolne hinnang ja seisukoht sündmustele. Minu seisukoht. Uurijate arvates pärines Henrik Saksamaalt Magdeburgist ja sõitis 1205. a. umbes 18. aastasena misjonärina liivlaste juurde. 1208.a. pühitseti ta preestriks ning noormees 8 asus hoolega paganaid ristiusku pöörama. Ta oli ka sakslaste ja põlisrahvaste vahel tõlgiks. Võttis osa peaaegu kõigist tähtsamatest sõjakäikudest eestlaste vastu ja oli tegev nende ristimisel.
kujutamisega. Tekstiliselt põnev, sest kasutatakse sisemonoloogi, kuid radikaalselt. See nagu oleks ühe hingetõmbe tekst. See tekst tuleb liigendamata tekstina ühes jorus. 1974 Mattias ja Kristiina – Undi loomingust üks märgilisemaid tekste. 1975 Via regia o 1975 Good-bye, baby 1976 Must mootorrattur 1979 Sügisball – kui seda asetada varasemate tekstide taustale, siis autoripoolne jutustajaroll on taandudnud. Minakeskne psühholoogilisus taandub. Mustamäeromaan. Film on Lasnamäe vilm, kuid romaan on Mustamäest. Mustamäe on peaaegu esimene paneelmajaderajoon üldse – urbaniseerunud mordernne maailm hakkas nii siia kohale jõudma. See uus keskkond ootas uut moodi mõtestamist. Inimsuhtes hakkasid toimima ka hoopis teisel moel. 70ndatel hakkab tekkima anonüümse moodsa linnaruumi peegeldusi rohkemgi
puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi VanaKreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) 1. Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trts oli teatrietendused
esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; komöödia lõbusasisuline draamateos; draama tõsise sisuga näidend; tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat
lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue
annaabi.ee 
