Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris (0)

Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris
Logistikasektor on pidevalt arenev. Seega tekib vajadus, et inimesed käiksid selle ajaga kaasas ning saaksid vastavaid koolitusi ning teadmisi. Paljud autojuhid on kõrgemas eas ning uuendustega kaasatulemine ei pruugi olla nende jaoks sobilik. Turul juhivad suurettevõtted ning väiksemate firmade võimalused kahanevad selle arvelt. Autojuhtide tööelu ja tegemised sõltuvad paljuski turust ning sellest palju tööd on. Kuna puutun ise kokku autojuhtidega perekonnas, on mul aimu , milline on ühe kaugsõidu autojuhi ning Eesti siseseid sõite tegeva autojuhi elu. Nende kahe autojuhi elud ning töökoormused on vägagi erinevad. Ma arvan, et antud teema on logistikasektoris väga oluline, sest kui puuduvad autojuhid, puudub ka võimalus kaupa korrektselt ning soovipäraselt transportida.
Kuna tehnoloogia on kiirelt arenev siis on vaja ka tööjõudu, kes suudaks sellega kaasa minna. Vanemas eas sõidukijuhid ei pruugi nõus olla kasutama tänapäevaseid nutiseadmeid või õppida juurde mõnda lisaoskust. Arvatakse, et teatakse oma elukogemustest kõike. Paljudes rekkates on nüüdseks juba GPS-ks ning andmeside vahendamiseks tahvelarvuti . Töötaja peab oskama kasutada selliseid töövahendeid. Seega on oluline, et tuleks peale ka uut tööjõudu, kes on õpivalmis ning kursis uueneva tehnoloogiaga. Samamoodi peab iga autojuht tundma ka oma autot ning seda, kuidas sellega kõige väiksemate kulutustega töö ära teha. Liigne kütuse raiskamine toob firmale kahju. Töö tuleb ära teha võimalikult täpselt ning võimalikult väikeste kulutustega. Ma arvan, et autojuhid on selleks suutelised aga see, kui palju seda neile räägitud ja õpetatud on, see on juba iseasi. Ma arvan, et kindlasti pole Eestis autojuhtide puudust vaid pigem see, et väiksed palgad ja raske töö ei tasu ennast töötaja jaoks ära. Töötajad ei näe sellest kasu. Seega tuleb järgmiseks probleemiks Eesti autojuhtide töövõimalused ja palgad.
Isiklikust kogemusest, mida olen kuulnud oma isa käest, kes töötas algselt Eesti siseseid sõite tegevas firmas ning nüüd sõidab kaugemaid otsi, olen aru saanud, et kaugel töötamine on küll raskem, kuid siiski tasuvam. Eesti sisene töö on mõnes mõttes parem – kodumaa, perekond lähedal, kodus magamine , lühikesed sõidud, oma emakeel ja tuttav keskkond. Vaatamata neile asjadele on ka sellel asjal omad mustad küljed, mis tihtipeale inimesed selle töö pealt minema ajavad. Eesti sisene turg ei ole just kõige suurem. Suurettevõtted saavad hästi hakkama ning pole probleeme, kuid väiksemad ettevõtted jäävad nende varju. Suuremad ettevõtted saavad teha tööd ära väiksema hinnaga, võttes ära väiksematelt ettevõtetelt töövõimaluse. Väiksemad ettevõtted on sunnitud tegema töid suurema raha eest, et ennast ära tasuda ja mitte võlgadesse jääda. Sealt tuleneb ka üks pahapool – palkade maksmine . Minu isal tekkis see probleem. Firma ei suutnud õigeaegselt ära tasuda palka ning veel vähem tasuda kogu tasu ühekorraga. Selline asi peletab töötajaid vaikselt eemale. Kõigil meil on vaja tasuda arveid, osta süüa ja muid vajalike asju, kuid kui pole palka õigeaegselt õiges summas, siis tekivad endal pinged ja mured. Selle kannatamise asemel lähevad inimesed tööd otsima mujalt. Ma arvan, et see on Eestis üks probleemidest. Seda enam, kui kütusehinnad on kõrged ning pole võimalik teha väikeettevõttel töid väiksemate summade eest. Selline asi paneb niimõnegi autojuhi mõtlema kaugliini sõitmise peale.
Minu isa pidi ka selle otsuse tegema, sest autojuhi töö talle meeldib, palgad on head ning Eesti sisesed sõidud ennast ära ei tasunud. Ma arvan, et kõrgemad palgad on üks peamisi põhjuseid, miks minnakse sõitma pikemaid otsi. Kuid sellel on need asjad, mis olid Eesti sõitudel head küljed, halbadeks külgedeks. Autojuht peab olema pikalt eemal perest , viibima võõras keskkonnas, olema võõramaa keele sees, oskama suhelda sealsete inimestega. Olles kaugsõidu autojuhi tütar, tean ma, mis tunne on see, kui isa peab olema pikalt eemal kodust. Kõik tööd, mis peaksid olema majapidamises isa teha, tuleb ära teha meil emaga. Ja nii on paljudes Eesti peredes . Tänu tehnoloogia arengule on võimalus suhelda parem ning perekonnad saavad olla omavahel kergemini kontaktis. Kuid samas see eemal olek perest tõrjub jällegi mõne sellest tööst eemale. Mõlemal on omad head ja vead. Autojuhtide puudusest pole siin mingit seost ilmselt. Ma arvan, et asi on pigem selles, kumb valik kellelegi rohkem sobib.
Eestis pole autojuhtide puudused põhjustatud sellest, et puuduksid selle valdkonna töötegijaid vaid sellest, et siinsed tingimused heaks tööks ja eluks pole just kõige kõrgemad. Kui just ei tööta suurettevõttes, mille sissetulekud on igatepidi plussis. Vajadus autojuhtide järgi on suurem, sest paljud, kas on loobunud sellest tööst või on läinud sõitma väljaspool kodumaad . Ma arvan, et see probleem jääb logistikasektorisse alles, seda probleemi pole lihtne lahendada. Selle jaoks, et Eesti sisestele sõitudele oleks autojuhid kõik olemas ning vajadus poleks nii suur, tuleb tagada palgad ning head töövõimalused. Enne ei kutsu autojuhte miski väga siia tööle, kui asjad pole korras. On ettevõtteid, mis toimivad suurepäraselt, kuid siiski on ka murekohti nende ettevõttetega, kes ei suuda nii hästi toime tulla. Eesti peaks natukene rohkem panustama autojuhtide koolitamisele ning aitama väikeettevõtetel tõusta ja pinnal püsida, et pakkuda rohkematele korralikku tööd oma kodumaal.