Vastavalt rahvaloenduse andmetele oli Austrias 1997. aastal lõpus 8,07 miljonit elanikku, kelledest umbes 98 % on saksakeelsed. Liitriigi lõuna- ja idaosas elavad kuue Austrias tunnustatud rahvusgrupi liikmed: idaosas horvaadid, ungarlased, tsehhid, slovakid, samuti romad ja sindid (mustlased). Lõuna-Kärntenis ja Lõuna Steiermarkis elavad sloveenid. Palju on elama asunud ka türklasi Austriasse. On ülekaalukaid olukordi koolides, kus klassis on rohkem Türklasi kui Austerlasi. Faktid Austerlased armastavad muide käia nädalavahetustel kuskil kohvikus või weinstubes söömas. Jääb mulje, et enamik neist käibki väljas einestamas. Austerlased on ise lisaks suusatamisele ka väga kõvad mägimatkajad. Võetakse kepp kätte, pannakse tirooli püksid jalga ja minnakse mägedesse. 5 Austerlastele on väga iseloomulik analüüsida oma minevikku.
Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Riigi rahvastik ja keeled Rahvaarv:8,192,880 Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Riigikeel: saksakeel; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Loodus Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on 0 kuni 5°C. Südasuvel on Põhja-Austrias veidi jahe, kuid lõuna poolne ilm sarnaneb vahemerelisele. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg-
on 3797 m kõrgune. · Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Alpid Grossglockner Veekogud · Jõed on vee ja energiarohked. · Suurim jõgi on Doonau. · Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. · Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv. · Ungari piiril on Neusiedleri järv. Bodeni järv Rahvastik · Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. · Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. · Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Majandus · Alates 1995. aasta algusest on Euroopa Liidu liige. · Riik on arenenud tööstusmaa, majandus baseerub eelkõige töötleval tööstusel ja kaubandusel. · Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud metallurgia, masinaehitus, keemiatööstus (väetis, plastid), toiduainetetööstus (1989 toodeti 2,6 mln.
sisemereks nagu ta seda oli Rooma keisririigi ajal. · Saksamaa nõudis eluruumi · Nõukogude liidus ,aga unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnakurahu eest. 2) Kuidas algab Suur Saksamaa loomine ? a) Märts 1938 a. Austria liitmine Saksamaagaansluss.Sai võimalikuks ,sest : Itaalia toetas, Inglismaa ei tahtnud sekkuda ,Prantsusmaa ei julgenud sekkuda, osa austerlasi pooldas liitumist. b) 29.september 1938a. Müncheni kokkulepe Suurbritannia+Prantsusmaa+Saksamaa+Itaalia valitsus juhtide nõudmine ,et Tsehhoslovakkia loovutab sakslastega asustatud Sudeedimaa. 1939a. kevadel okupeerisid sakslased kogu Tsehhimaa ja Slovakkiast sai vasallriik. c) Märts 1939a. Saksamaa võtab Poolalt Gelanski sadama ja Leedult Klaipeda sadama piirkonna. 3) Milline oli Poola olukord ? Nii Nõukogude Liit ,kui ka Saksamaa tahtsid allutada Poola enda maaalaks.
Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on tulemas uus, vaba ning võrdne riik, andis prantslastele vaid inspiratsiooni ja jõudu edasiseks võitlemiseks. Prantsusmaa oli nüüd sõjas teiste riikidega. Kui Austria sõdis Prantsusmaaga Itaalias, oli Austria vastaseks andekas prantsuse kindral - Napoleon Bonaparte. Ühtlasi jõudis ta Viinini välja, sundides austerlasi paluma rahu. Tänu Napoleonile kindlustati Prantsusmaa kaitse teiste riikide eest, kuid kõik muutus peale seda, kui plaaniti vallutada Egiptus. Olles suunanud oma pilgud Kesk - Idale, kaotati enamus oma võidetud aladest Euroopas. Peale seda naasis Napoleon Prantsusmaale, kus aga selgus et kodanlik valitsus oli kokkuvarisemise äärel. 1799. aastal 9. novmbril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades end Esimeseks Prantuse
kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased , serblased aga õigeusklikud. Rahvastikust 58% elab linnades. Teised väemusrahvused on bosnialased, piirialadel slovvenid ja ungarlasi , Itra ps. Leidub ka itaalasi,kuid ka väesel määral ka albaanlasi, tsehhe, slovakke, mustlasi, makedoonlasi, monteneegrolasi, austerlasi ja ukrainlasi. Kohustuslik kirjandus Geograafia põhikoolile 5. osa lk 119-121 a:Kalev Kukk. http://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Croatia.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Croatian_Coat_of_Arms.s http://www.shopping-city-zagreb.com/res/bilder/upload/th EE 15 ,,Maailma maad" lk210 aõ:Eesti Entsüklopeediakirjastus AS 2007. http://transitionculture.org/wp-content/uploads/allotment3 http://upload.wikimedia
Eellugu Eelnevalt oli Napoleon Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhataja Mihhail Kutuzov tõmbus oma vägedega tagasi itta, jättes Viini ja selle suured laskemoonalaod prantslastele. Samas kasutas Kutuzov nn.põletatud maa taktikat ning Napoleon püüdis läheneva talve ja Austria vägede uuesti koondumise kartuses astuda võimalikult kiiresti liitlasvägedega otsustavasse lahingusse. See võimalus saabus 110-ne kilomeetri kaugusel Viinist,
omakorda tingib rahvastiku kiire vananemise ja immigrantide sisserände. Samas on Põhja- Prantsusmaa Euuroopa Liidu liikmesriikide hulgast üks suurima ravhastiku loomuliku juurdekasvuga piirkond. Prantsusmaal on ülekaalus migratsioon põhjast lõunasse. Väljavool toimub ka Pariisi piirkonnast, eriti Vahemere piirkonda. Prantsusmaal on palju immigrante, kuid siiski valdava osa moodustab Prantsusmaa elanikkonnast on prantslased. Veel elab seal araablasi ja austerlasi. Prantsusmaal levib roomakatoliku usk, aga on ka natukene protestantlust ja islamit. Prantsusmaal räägitakse valdavalt prantsuse keelt, väga vähesel määral keldi ja baski keeli. Prantsusmaal on mitmeid kultuurilisi vaatamisväärsusi, mis omakorda tagab turismi arengu, mis on samuti üheks majanduse arengu teguriks.
maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale
maailmasõjas kaotatud piirkondi tagasi ja ka veel teisi riike mis Hitlerile huvi pakkusid. Ning samas kui Hitler oma alasid juurde sai, kasvas tema võim iga päevaga ja kindlustus alustada sõda. Müncheni kongress toimus 29. septembril 1938, mille sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia ja samas sunniti ka nõustuma Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale
Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Kõrgeimad mäed: Grossglockner 3798 m Wildspitze 3774 m Grossvenediger 3674m Suurimad linnad: Viin 1533000 Graz 232000 Linz 203000 Salzburg 144000 7 4.RAHVASTIK Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased
zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel. Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797
Trotski. Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus sai Trotski Välisasjade Rahvakomissari koha. Järgnevate kuude jooksul ehitas Trotski oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult selle juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Trotski osales ka Brest-Litovski rahu sõlmimisel. Tema poliitika oli äärmiselt originaalne: ta esitas oma kuulsa fraasi: "Ei sõda ega rahu!" ning püüdis sakslasi ja austerlasi segadusse ajada ning aega võita. Lõpuks sai sakslastel sellest jandist aga villand ning nad läksid üldpealetungile, vallutades Baltikumi, Valgevene ja Ukraina. Nii pidid bolsevikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte Petrogradi käest anda. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu, mis andis bolsevikele Saksamaa poolt de facto tunnustuse. Järgneva aasta jooksul muutus oht bolsevike Venemaale üha suuremaks, kuna
Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv,
jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel. Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797
iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased
rembrandt j.l.david 1606-1669 1748-1825 emmause palverändurid( muuseum, pariis) bonaparte franchissant la grand-saint-bernaard kaks jeesuse pooldajat kohtasid jeesust kui too napoleon ületamas mäeahelikku 1801(malmaisoni murdis leiba.tal on mitu selle süzeega maali. loss) Pildil on eriline nn keldriluuugivalgus. juunis 1800 üllatas napoleon austerlasi põhja itaalias, ületanud grand-saint-bernaard'i mäeahelikulõi ta austerlasi maregno all.see pilt on neoklassitsistlik paraadportree, sis teatud määral romantismi jooni. rembrandt 1606-1669 öine vahtkond(amsterdam, rijksmuseum) esindab madalmaade barokki, maal koosneb 18
Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe postiametniku poolt ära ja toodi Pariisi tagasi.
juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe postiametniku poolt ära ja toodi Pariisi tagasi. Asutav Kogu oli samuti kuninga
väejuhibiograafia päikeseks), Jena-Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures 8. Eelnevalt oli Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhata Mihhail Kutuzov tõmbus nüüd oma vägedega itta tagasi. Sellega jättis ta kõik sealsed laskemoonalaod vaenlasele. Napoleon soovis kiirelt pidada maha suure sõja kuna ta kartis, et varsti austerlaste väed koonduvad taas. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing
sifreerimata, seega oli lihtne koodi lugeda raadio teel) - Samaaegselt Ida-Preisimaa võitlustega toimus sissetung ka Galiitsiasse - Pealetungi käigus vallutati Lvov - Austria-Ungari kaotas 400 000 meest, venelased 230 000 - Kaotus Galiitsias muutus ruineerivaks Austria-Ungari võitlusvõimele - Austria-Ungari esmaseks püüdeks oli purustada Serbia - Vaatamata sõjatööstuse puudmisele lõid serblased austerlasi - Vahepeal pidid nad loovutama Belgradi, aga said Prantsusmaalt ja Venemaalt abi ning tegid siis puhta vuugi oma riigis - Austria-Ungari kaotas 300 000+ meest ja usu oma võitlusvõimesse, Serbia kaotas 132 000 meest Sõjategevus 1915 1916 - 1915. aastaks oli Läänerindel mõlemalt poolt kaitseolukord. Mõlemad sõdivad pooled olid ära kulutanud suurema osa laskemoonatgavaradest ja muudest varudest, mis olid mõeldud 3-4 kuud kestvale sõjale
rahastatud saksa palgasõduritest ja mida juhtis Georg IIII Dettingeni lahingus võidu prantslaste (+Baier) üle. Austria okupeeris Baieri. Sõjast väljus ka Sardiinia. Samas olid prantslased edukad Lõuna-Madalmaades. Maria-Theresia positsiooni halvendas Preisimaa uus rünnak 1744, mis käivitas nn II Sileesia sõja – Friederich kartis, et Maria Theresia võtab Sileesia tagasi. Preisi väed hõivasid Praha ning sundisid austerlasi taanduma Baierist. 1745 suri keiser Karl VII – seega vaibusid ka Baieri pretensioonid Austriale ja keisritroonile. Sõlmiti rahu Baieri ja Austria vahel. Sõjategevus Saksmaal lakkas. Keisriks valiti Maria-Theresia abikaasa Franz I nime all. 1745 sõlmis Austriaga rahu ka Preisimaa, kes kartis, et Rootsiga sõja lõpetanud Venemaa võib rünnata Preisimaad. Sellega oli sõja nö pärilusosa läbi. Sõda jätkus aga Bourbonide ja Austria-Briti vahel Prantsusmaa ülemvõimu üle
märkimisväärseid sanktsioone ei rakendatud. 5.05.1936. Abessinia liideti Itaalia Ida- Aafrikaga · Abessiinia ei andnud alla ega alistunud kunagi täielikult. 1941 oli riik taas vaba Austria ühendamine (Anschluss) · 14.04.1935 sõlmitud Prantsuse, Inglise, Itaalia kokkulepe nn. Stresa rinne pidi kindlustama just Austria territoriaalse terviklikkuse. Abessinia konflikt oli selle osapooled aga tülli ajanud. · Samas pidas suur hulk austerlasi end sakslasteks. Austria üritas segada isegi Saksa raadiosaateid. · Kevadel 1938 alustas Hitler propagandakampaaniat Austria vastu. Austria vastas järeleandmistega. · Schuschnigg kuulutas 13.3.1938 välja referendumi Austria riikliku iseseisvuse küsimuses · Veebruaris sai siseministriks Arthur Seyss-Inquart. 11.03.1938 läks Schuschnigg erru ja kantsleriks sai Seyss-Inquart. · 12.03
ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Kuninga põgenemine ja tulistamine Marsi väljakul Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe postiametniku poolt ära ja toodi Pariisi tagasi.
Nagu konservatiivne briti mõtleja E. Burke juba 10 aastat varem ennustanud oli, lõppes Prantsuse revolutsioon terrori ja sõjaväelise diktatuuriga 1799/1800 talvel pidas Napoleon läbirääkimisi brittide ja Viiniga rahu sõlmimiseks, kuid edutult, sest austerlased ei soovinud taganeda oma taas paranenud positsioonist Itaalias, britid aga pelgasid Prantsuse hegemooniat Euroopas. 1800 alustas Napoleon sõjalist kampaaniat Austria vastu. Ta tungis üle Alpide Itaaliasse ja võitis 1800 suvel austerlasi Maregno lahingus. Samal ajal alustasid prantslased pealetungi Saksamaal. Veebruaris 1801 sõlmis Prantsusmaa Lunéville rahu Austriaga, millega Austria loobus Belgiast ja Reini vasakkaldast. Põhja- ja Kesk-Itaalia läksid Prantsusmaa kontrolli alla (Tsisapliini ja Rooma vabariik), va Veneetsia. Samal ajal õnnestus Talleyrandil blokeerida brittide kaubandus kontinendiga (sõlmiti neutraliteedilepingud Vene, Preisi, Taani ja Rootsiga). Samas tüli Taaniga ja Aleksander I
kaotamine. Teatud mõju avaldasid Ungari suured revolutsioonid 1867.aasta Ausgleichi poliitikaga, mis tähendas personaaluniooni kehtestamist Austria ja Ungari vahel, kus ühiseks peaks jäi Austria keiser, aga muus osas sai Ungari oma autonoomia ja pärast seda saigi impeeriumi nimetuseks Austria- Ungari keisririik. Kui Ungari kuultuas end iseseisvaks, siis sinna jäid ka horvaadid, kes vihkasid ungarlasi palju rohkem kui austerlasi ning osalesid Austria Vene poolel Ungari vastu liitlastena. Taanit, Iirmaad pole vaja. Sama mustri järgi toimus revolutsioon ka Taanis, kus märtsi II poolel 1848 rahvas tungis kuningas Frederik II paleesse. Kuningas lubas kehtestada liberaalse konstitutsiooni Iirimaal ei toimunud suurt revolutsiooni, ent juulis(?)1848 toimus väljaastumine Noor Iiri liikumise poolt, kes rõhutas Iiri kultuuri tähtsust. Vastuseis väga lühiajaline ning katse kukkus läbi
üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Lunéville rahu oli Pr ja Austria vahel. Amiensi rahu Pr ja SB vahel, kus viimane tunnistas I Pr Vabariiki Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). (SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Ulmi lahingus võitis Pr Austerlasi. Trafalgari lahing- merelahing Sb ja Pr/Hisp vahel, kus SB Nelsoni juhtimisel võidab ja läheb kuulsusrikkalt ajalukku. 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga, mis sõlmitakse pärast Ulmi ja Austerlitzi lahingus lüüasaamist. Austria loovutab osa oma territooriumist. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus
annaabi.ee 
