Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb vee rõhk puidusoonte ülemises osas, tekib imemisjõud ning vesi liigub mööda sooni katkematu vooluna üles. Fotosüntees ja hingamine Fotosünteesiks nimetatakse päikeseenergia toimel orgaaniliste ainete valmistamist lihtsatest anorgaanilistest ainetest: süsihappegaasist ja veest. Valgusenergia Süsihappegaas + vesi → Glükoos + hapnik
· Aine muutub gaasilisest olekust vedelikuks Aurumine on: · Vedeliku osakeste väljumine vedelikust · Väljuda saavad: · Pinnakihis või selle lähedal olevad osakesed · Osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole · Osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem · Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulka Q) · Aurumisel vedelik jahtub Auruvad ka tahked kehad · Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks · Näide: Talvel õues kuivab pesu jää sublimeerumise tõttu Aurumine ja kondenseerumine kinnises ruumis Aurumise kiirus sõltub · Õhu liikumisest · Õhu niiskusest · Vedeliku temperatuurist · Ainest Pea meeles! · Enamiku vedelike tahkumisel ruumala väheneb ja tihedus suureneb · Erandlik on vesi vee jäätumisel ruumala suureneb ja tihedus väheneb
Q soojushulkJ - sulamissoojus J/kg m- mass kg 23.Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja ühikulise massiga aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. 24.Jää sulamissoojus on 3.4 * 10 (5) J / kg, st et 1 kg jää sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub soojust 3.4*10(5) J 25.Aurumine on nähtus, mille korral aine muutub gaasiliseks. Kondenseerumine on nähtus, kus gaas muutub vedelikuks. Aurumine toimub igal temperatuuril, ka tahked ained auruvad, aurumisel keha temperatuur langeb. Aurumise kiirus sõltub keha temperatuurist, ainest, õhuniiskusest ja õhu liikumisest. 26. Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+-LM L= aurustumissoojus J / kg 27.Aurustumissoojuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval (kindlal) temperatuuril. 28.Vee aurustumissoojus on 2.3*10(6) J/kg, st et 1kg v ee aurustamiseks
Hüdrogeoloogia on teadus põhjavetest. Põhjavete hulka kuuluvad kindlasti veed, mis on allpool maapinda, kuid siin on üks väikene aga. Maapinnast alates on harilikult tegemist mullaga. Mullas on mullavesi. Allapoole minnes võib olla tükk tühja maad enne kui ilmneb esimene tõeline põhjavee kiht mida nimetatakse pinnaseveeks. Seda tükki tühja maad nimetatakse aeratsioonivööks. Aeratsioonivöö kaudu toimib põhjavee toitumine ehk infiltratsioon. Sademed jaotuvad kolmeks: 1. Auruvad atmosfääri tagasi ja tarbitakse taimestiku poolt 2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett. Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee
Loodusteadusliku meetodi olemus. 1. Vaadeldakse nähtusi (kehad kukuvad Maa poole, vikerkaar tekib peale vihma, jõe kitsenedes kiireneb selles veevool, klaas muudab valguskiirte sihti, kuum vesi aurustub kiiremini jne.) 2. Vaatluste tulemusel püstitatakse hüpoteese (raskem keha tööb suurema augu pinnasesse, vikerkaare tekkeks on vaja vihmapiisku, veevoolu kiirus sõltub ka torudes nende ristlõikepindalast, valguskiired muudavad suunda ka vees, erinevad vedelikud auruvad samal temperatuuril erineva kiirusega jne.) Hüpotees võib välja pakkuda võimalusi, mida on vaja nähtuse ilmumiseks või milline võiks olla sõltuvus nähtust iseloomustavate suuruste vahel. 3. Hüpotees on väide, mida tuleb katsetega tõestada või ümber lükata. Kui katse algtingimused on hüpoteesiga kindlaks määratud, siis räägime eksperimendist. Eksperimendiga saadud tulemusi ja arvandmeid tuleb läbi töötada. 4
Kahjulik Oksüdeeriv T T+ Mürgine Väga mürgine F F+ Väga tuleohtlik Eriti tuleohtlik 1.7 Füüsikalised ja keemilised nähtused. Füüsikalised nähtused Ainetega toimuvad soojenemisel palju erinevad nähtusi. Külmikust toodud jää tükk sulab, vesi ja lumi auruvad, andes sellega veeauru. Aga kõikides nende protsessides jääb keemiline koostis ikka samaks. Sama moodi on ka siis kui hommikul purustame kohviube, saame kohvipulbri. Raua viilimisel saame peene rauapulbri. Klaastoru soojendamisel klaas sulab ja seda saab painutada. Ja hiljem kui see jahtub on klaasil uus kuju. Füüsikalisteks nähtusteks nimetatakse neid protsesse kus muutub aine olek ja kuju, aine koostis jääb samaks. Füüsikalisel nähtustel ei muutu aine koostis.
saab teada kontsentratsiooni. Gaaside lahustumine vees. · Kui osakestevahelised kaugused on suured, siis mõjud ka nõrgemad, seepärast pole oluline, milliste osakestega on tegu. Gaasi omadused ei sõltu, millise gaasiga tegu on. Gaasid segunevad omavahel väga hästi, juhul kui osakesed omavahel ei reageeri. · Aur on sama, mis gaas. See on gaas, mille koostisosad normaaltibngimustel on vedelal või tahkel kujul. Kui tõmbejõud on nõrgad, auruvad kergesti (piiritus) · Ideaalgaasi võrrand PV=nRT n gaasi molekulide arv. R gaasi universaalne konstant. T temperatuur. 0 kraadi on 273K. P rõhk. V ruumala. P*V/T=const, siis kui n=const. · Gaase tekib nii looduslike protsesside tulemusena kui ta inimtegevuse tagajärjel · Gaasid võivad vees lihtsalt lahustuda (seguneda). Gaasi molekulid pidevas liikumises Vett on keskkonnas praktiliselt igal pool.
0001 Veeringe 1. Sademed. Pilved liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2. Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Transpiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10 % sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. Veeringe 4. Pinna äravool. Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur
1. Sademed.Pilevad liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2. Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhutult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Trantspiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4. Pinna äravool. Sadamed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette(järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon
1.Sademed. Pilved liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2.Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3.Transpiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4.Pinna äravool.Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5.Auramine.Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6.Kondensatsioon
Loodusteadusliku meetodi olemus. 1. Vaadeldakse nähtusi (kehad kukuvad Maa poole, vikerkaar tekib peale vihma, jõe kitsenedes kiireneb selles veevool, klaas muudab valguskiirte sihti, kuum vesi aurustub kiiremini jne.) 2. Vaatluste tulemusel püstitatakse hüpoteese (raskem keha tööb suurema augu pinnasesse, vikerkaare tekkeks on vaja vihmapiisku, veevoolu kiirus sõltub ka torudes nende ristlõikepindalast, valguskiired muudavad suunda ka vees, erinevad vedelikud auruvad samal temperatuuril erineva kiirusega jne.) Hüpotees võib välja pakkuda võimalusi, mida on vaja nähtuse ilmumiseks või milline võiks olla sõltuvus nähtust iseloomustavate suuruste vahel. 3. Hüpotees on väide, mida tuleb katsetega tõestada või ümber lükata. Kui katse algtingimused on hüpoteesiga kindlaks määratud, siis räägime eksperimendist. Eksperimendiga saadud tulemusi ja arvandmeid tuleb läbi töötada. 4
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumispr on eksotermiline (H
tekitades happesademeid. Happeliste oksiidide (väävli- ja lämmastikoksiidide) nimetamine õiges kontekstis andis 1 punkti. Happeliste oksiidide lahustumine õhus olevates veepiiskades andis 1 punkti. Sagedasemad eksimused: mürgised/kahjulikud ained tõusevad/auruvad õhku ja sajavad koos vihmaga alla. Ei tunta happesademete teket. 23.3. (osaülesanne 75) Miks esineb happesademeid just kaardile märgitud kohtades? Need on kõige tööstuslikumad piirkonnad, kus tekib kõige enam õhusaastet, sh paiskub atmosfääri hulgaliselt happelisi oksiide. Vastus annab ühe punkti, kui on näidatud seos tööstuse/fossiilsete kütuste kasutamise ja happeliste oksiidide õhku paiskumise vahel. 23.4
naatriumiühendid. Kui joome klaasi teed, joome ka ühe sajatuhandiku grammi klaasi koostisse kuuluvaid aineid. 2. Füüsikalised omadused. Puhas vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Vee füüsikalised konstandid on võetud mitmete füüsikaliste mõistete ja ühikute aluseks (tihedus, soojusmahtuvus, Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri temperatuuriskaalad, gramm,liiter,kolor jt.). Vesi külmub (tahkub) 0*C ja keeb 100*C. Vesi aurub ka madalal temperatuuril, samuti auruvad jää ja lumi. Sellega on seletatav külmunud pesu kuivamine talvel. Temperatuuril 4*C on vee tihedus suurim (1cm3 vee mass temperatuuril 4*C on 1gramm) 1000kg/m3. Enamik vee füüsikalis-keemilisi omadusi on teiste ainetega võrreldes erandlikud. Mendelejevi tabeli VI rühma elementide (O, S, Se, Te) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se, H2Te) peaksid olema kõik gaasilised. Vesi on erand. Tavaliselt on aine tihedus tahkes olekus
Rõhk oluliselt mõju ei avalda. Lahustus suureneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline. Väheneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline. Lahustumise temperatuurisõltuvus väljendab lahustuvuse muutumist temperatuuri muutmisel. Sellistes lahustes (nt NaCl lahus) on küllastunud vedelike aururõhk väiksem kui nt puhta vee kohal. Kinnises süsteemis lahutsunud ainete osakesed jäävad vedelikku, auruvad lahusti molekulid. Avatud süsteemis lahustunud ainete osakesed jäävad alles, muu aurustub. Lahusti molekulid, mis on lahusti pinnal, difundeeruvad lahustist välja ja hajuvad ümbritsevasse gaasilisse keskkonda (lendumine). Kui lahus sisaldab tahkeid, mittelenduvaid aineid, nt keedusoola lahus, siis lendub vesi. Vedelik vedelikus: sarnased vedelikud (vesi, etanool) lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temperatuuri tõusuga suureneb vedelike vastastikune lahustumine
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju
ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
suletud nõu meetodit (closed cup, lühendatult c.c.). Põlevvedelikud jaotatakse leekpunkti järgi rühmadesse. Madala leekpunktiga põlevvedelikud leekpunkt < -18 °C (Low flash point group) Keskmise leekpunktiga -18 °C < leekpunkt < +23 °C põlevvedelikud (Medium flash point group) Kõrge leekpunktiga põlevvedelikud +23 °C < leekpunkt < +65 °C (High flash point group) Vedelad naftasaadused jaotatakse auruvateks ja mitteauruvateks: auruvad (volatile) leekpunkt < +60 oC mitteauruvad (non volatile) leekpunkt > +60 °C Anglosaksi maades jaotatakse põlevvedelikud kahte rühma: 6 põlevad (flammable) leekpunkt <+37 °C (100 °F) tuleohtlikud (combustible) leekpunkt > +37 °C (100 °F) Leekpunkt sõltub õhurõhust ja atmosfääri hapnikusisaldusest. Õhurõhu vähenedes ja atmosfääri hapnikusisalduse tõustes vedeliku leekpunkt väheneb.
N: vee jäätumine.
Tahke aine vedelas lahustis: Absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0). Väheneb
temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
kohas või ümbruskonnas äikest ja hoogsademeid) *Kõrgkihtpilved (kihilise struktuuriga, väliselt paistab halli või sinaka loorina. Päike või Kuu ei paista läbi mitte teravate kontuuridega, vaid nagu läbi mattklaasi. Halonähtused puuduvad. Paksema kõrgkihtpilve puhul ei paista Päike ja Kuu üldse läbi. Koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest. Sademeid võib neist pilvedest langeda nõrga lume või vihma kujul. Suvel enamasti sademeid ei anna, sest piisad auruvad soojemates õhukihtides enne maapinnale jõudmist) ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes) *Kihtrünkpilved (väliselt koosnevadsuurematest, kaunis paksudest, ilma teravate piirjoonteta tasastest pankadest või pallidest. Üldiselt neist sademeid ei tule. Ainult paksemad võivad anda nõrka lühiajalist vihma või lund) *Kihtpilved (sarnaneb uduga kuid ei ulatu maapinnani
iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda. Keskmiselt peavad puuliigid võrades sademeid kinni järgmiselt (küpsed keskmise liitusega puistud): kask 10%, mänd 20-25% ja kuusk isegi 40-60% langenud sademetest. Võradesse jäänud sademed auruvad tagasi atmosfääri. Mets avaldab olulist mõju lumikatte tüsedusele ja lume ning mulla sulamisele. Metsa mõju lumikatte tüsedusele ja maapinna külmumissügavusele võib olla erinev. Suure üldistusena võib väita, et kevadeks koguneb lund (ümberarvestatuna veeks) metsata alale rohkem kui metsa,
aurumine maa- ning rohttaimede pinnalt. Üldisel kujul näeb veebilansi valem välja niisugune: S = A + F + T+ Uv + UM + I, kus S - sademed A - sademed, mis voolavad ära mööda maapinda (pindmine äravool) F - vesi, mis valgub sügavale maapinda (infiltratsioon) ja voolab ära põhjaveena või valgub veel sügavamale (juveniilvesi) T - taimede poolt transpiratsiooniks kasutatud vesi Uv -sademed, mis jäävad puuvõradele ja auruvad sealt tagasi UM - aurumine maapinnalt ja metsa alustaimestikult I - vesi, mis läheb taimede juurdekasvuks (kudede ehituseks) Koguaurumist Uv + UM + T nimetatakse evapotranspiratsiooniks. Kui mulla veebilanss on positiivne, on muld vaadeldaval ajavahemikul muutunud niiskemaks, kui aga lahkunud vee hulk on suurem kui juurdetulnud vee hulk, on muld muutunud kuivemaks. Kui veebilanss on pikemat aega positiivne, hakkab liigniiskus metsa kasvu pidurdama ja tekib soostumine.
Joon. 131. Karteripoolmete eraldamine tõmmitsaga mansett-tihendi vahel. Sagedane laagrite välja- ja sisse- pressimine rikub nende pesad korteris. Pesad riknevad vähem, kui laagri paigaldamisel karteripoolmeid enne kuu- mutatakse. Seda võib teha 80 . . . 90 °C vees või elektriplii- dil. Viimasel juhul kontrollitakse temperatuuri veetilkade aurumise järgi. Kui veetilgad tõmbuvad kerra ja mõne sekundi järel täielikult auruvad, siis on vajalik tempera - tuur saavutatud. Karterpoolmete tihendamiseks koostamisel käsutatakse enamasti bakeliitlakki, selle puudumisel aga nitroemaili. Liim 88 selleks ei kõlba, kuna ta ei ole õli- ega bensiini- ületa 0,05 mm, võib kaela töötlemata käsutada laagriliudu kindel. Samuti ei saa soovitada liimi E<3>, kuna see rasken- 0,05. Ülemine ja alumine laagriliud tuleb alati vahetada dab järgmist lahti võttu. korraga.
annaabi.ee 
