"audoktor" - 156 õppematerjali

Arvo Pärt

 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96  "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid)  Teosed ja tunnustused  Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides.  “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen  Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990  Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991  Rakvere aukodanik, 1995  Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996  Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996  Tartu Ülikooli audoktor, 1998  Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998  Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998  Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002  Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004

ARVO PÄRT

Silouans Song (1991) Sümfoonia nr.4 "Los Angeles" (2008) Litany (1994) Adam's Lement ("Aadama itk") (2009) I am the true vine (1996) Silhouette, Hommage a Gustave Eiffel (2009) Arvo Pärt 2008. aastal. Tunnustused Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima 1991 koorimuusika esituse Grammy. Rakvere aukodanik, 1995 Leonie Sonningi muusikaauhind (Tanni), 2008

Kokkuvõte ARVO PÄRDIST

vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Preemiad 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem".2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus. Tunnustused * 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja * Tartu Ülikooli audoktor * Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy * Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) * Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) * Rakvere aukodanik * Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) * riiklik kultuuripreemia (2009) * Liège'i Ülikooli audoktor (2009) * Paide aukodanik (2009) * St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teoseid (alates 1996) # I am the true vine (1996) # Dopo la vittoria (1996)

Konstantin Päts

Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Tema pooldajad lõid temast just sellise tegelase. Mingil määral sümboliseerib neid pürgimusi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks nimetamine. Nii mõnedki Pätsiga seotud nähtused polnud päris vabad isikukultuslikest elementidest.  Tunnustused ja aunimetused 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor (dr. jur. h. c.) 1935 Püha Mauritiuse ordu (Itaalia) suurrist 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige Vabadusristi I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk Looduskaitsemärgi I järk  Riigijuhina Ministrite nõukogu esimees Peaminister Riigivanem

Ludvig Puusepp

1910. aastal sai temast maailma esimene neurokirurgia professor. 1920. tuli Puusepp Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. rajas närvikliiniku, mida loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. ülendati kindralmajoriks Ta oli üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutaja, hiljem esimees. Tunnustused: Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk Kotkaristi II klassi teenetemärk Valgetähe II klassi teenetemärk Padova ülikooli audoktor Vilniuse ülikooli audoktor Prantsuse Kirurgia Akadeemia seltsi liige Biograafia: Isa oli eestlane, ema oli tsehhi-poola päritolu Ta on õppinud; Kiievi I Gümnaasiumis, lõpetas kuldmedaliga Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias Vene-Jaapani sõjas arst Ta pidas neurokirurgia loenguid nii Pariisis, Londonis, Prahas, Lissabonis Mälestuste jäädvustamine: Monument Tartus, L.Puusepa nimeline tänav Tartu

Arvo Pärt

õigeusu kirikuga. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Tunnustused 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) Rakvere aukodanik Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) riiklik kultuuripreemia (2009) Liège'i Ülikooli audoktor (2009) Paide aukodanik (2009) St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teosed Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964)

Lennart Meri

1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k., 1996 "Presidendikõned" samuti ka Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Sol?otilde;ni tõlkeid eesti keelde; ja filme soome-ugri rahvastest ja kultuurist, 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled", 1986 "Kaleva hääled", 1989 "Toorumi pojad" ning 1997 "Samaan". Lennart Merile on jagatud autasusid ja tunnustusi: New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1977, Helsingi Ülikooli audoktor 1986, Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 (Coudenhove-Kalergi fond), Ida-Lääne Vabaduse auhind 1996 (Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York), Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1997, Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998, Aasta Eurooplane 1998 (Prantsuse nädalaleht La Vie), Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999, Lapi Ülikooli audoktor 1999, Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 1999, St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor

Lennart Meri

1989 ­ "Toorumi pojad" 1997 ­ "Samaan"  8. Tunnustused 1974 ­ Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. 1977 ­ Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest 1977 ­ New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest 1979 ­ Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 ­ Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 ­ Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest 1986 ­ Helsingi Ülikooli audoktor 1989 ­ Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 ­ Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 1996 ­ Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York 1998 ­ Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1998 ­ Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal 1999 ­ Lapi ülikooli audoktor 1999 ­ Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 1999 ­ Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000 ­ Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor

Konstatin Päts

aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. Kronoloogia Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor 14. veebruar 1929 Kotkaristi teenetemärgi I klass 1935 Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu suurrist 1938 Prantsuse Auleegioni suurpael 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor 1938 Andhra ülikooli audoktor 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige 1938 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige 1938 Eesti Maleliidu auesimees Vabadusristi I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk

Lennart Meri

* 1997 ­ "Samaan"  Tunnustused, Aumärgid, Liidud, Ühingud Tunnustused: * 1974 ­ Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. * 1977 ­ Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest * 1977 ­ New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest * 1979 ­ Eesti NSV teeneline kirjanik * 1982 ­ Soome Kirjanike Liidu auliige * 1985 ­ Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest * 1986 ­ Helsingi Ülikooli audoktor * 1989 ­ Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige * 1996 ­ Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 * 1996 ­ Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York * 1998 ­ Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) * 1998 ­ Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal * 1999 ­ Lapi ülikooli audoktor * 1999 ­ Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind * 1999 ­ Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk

Lennart-Georg Meri

Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Tunnustused: · 1974 ­ Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. · 1977 ­ Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest · 1977 ­ New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest · 1979 ­ Eesti NSV teeneline kirjanik · 1982 ­ Soome Kirjanike Liidu auliige · 1985 ­ Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest · 1986 ­ Helsingi Ülikooli audoktor · 1989 ­ Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige · 1996 ­ Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 · 1996 ­ Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York · 1998 ­ Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) · 1998 ­ Krakówi Jagiello Ülikooli hõbemedal · 1999 ­ Lapi ülikooli audoktor · 1999 ­ Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind

Arvo Pärdi esitlus

Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last.  Tuntumad teosed Spiegel im Spiegel (Peegel peeglis) 1978 Neli Sümfooniat Passio 1982 Tabula rasa 1977, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile Missa syllabica 1977, koorile ja orelile Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra 1966  Tunnustused Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011  Arvo Pärt võitis aasta helilooja tiitli Classic Brit Awards 2011 auhindade galal Arvo Pärt  Viited http://www.arvopart.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt

Lennart Georg Meri

· 1986 ­ "Kaleva hääled" · 1989 ­ "Toorumi pojad" · 1997 ­ "Samaan" Tunnustused · 1974 ­ Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. · 1977 ­ Juhan Smuuli preemia · 1977 ­ New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest · 1979 ­ Eesti NSV teeneline kirjanik · 1982 ­ Soome Kirjanike Liidu auliige · 1985 ­ Eesti NSV riiklik preemia raamatu "Hõbevalgem" eest · 1986 ­ Helsingi Ülikooli audoktor · 1989 ­ Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige · 1996 ­ Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 · 1996 ­ Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York · 1998 ­ Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) · 1998 ­ Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal · 1999 ­ Lapi ülikooli audoktor · 1999 ­ Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind

Lennart Meri

Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Õppimine: Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Oma heade õpitulemustega on ta saavutanud mitmeid erinevaid tunnustusi. Näiteks on ta kahel korral saanud endale Juhan Smuuli preemia. Kõige silmapaistvamad saavutused on aga Soome Kirjanike Liidu auliige, Helsingi Ülikooli audoktor, Lapi ülikooli audoktor, aasta eurooplane ja Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind. Tegevus sise- ja välismaal: Eestis on L. Meri pidanud mitmeid erinevaid töökohti: 1953 ­ 1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 1955 ­ 1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 1963 ­ 1971 Tallinnfilmis 1985 ­ 1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1988 ­ 1994 Eesti Instituudi direktor 1990 ­ 1992 Eesti Vabariigi välisminister

Eri Klas

autoroolis. 1994. Aasta 20. aprillil põhjustas ta Tallinn-Tartu maantee 130.kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles sai üks inimene surma. TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999 2009 Muusikapreemia Sõpruse orden (Venemaa, 2010) Eesti Olümpiakomitee auliige (2010) TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989  Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992

Konstatin Päts

· 1919-1933 Kindlustusseltsi «Eesti Lloyd» esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) · 1925-1929 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik · 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 au-esimees · 1927-1937 sihtasutuse «Fenno-Ugria» esimees · Harju Panga nõukogu esimees · Tallinna Börsikomitee esimees Tunnustused ja aunimetused · 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor (dr. jur. h. c.) · 1935 Püha Mauritiuse ordu (Itaalia) suur-rist · 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.)  · 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor · 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1938 Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige · Vabadusristi I liigi 1. järk · Vabadusristi III liigi 1. järk · Looduskaitsemärgi I järk · Tallinna linna aukodanik

Arvo Pärt elulugu ja looming

ka rahulikumaid hetki, kokkuvõttes on tegemist väga emotsionaalse teosega. Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas nt ,,Passio", "Kanon Pokajanen", ,,Spiegel im Spiegel", ,,Da pacem Domine", ,,In Spe" jne. Pärti on autasustatud paljude auhindadega, näiteks on ta Sonning'i fondi muusikaauhinna laureaat, saanud Classic Brit Awards'i aasta helilooja tiitel 2011. aastal. Ta on mitmete ülikoolide audoktor (nt Tatru Ülikooli, Sydney Ülikooli, Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor), saanud Eesti Vabariigi ja Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali elutööpreemiad jne. Pärt on minu arvamuse kohaselt andekaim eestlasest helilooja läbi aegade. 3

Arvo Pärt

*neoklassitsistlikud teosed *Ädodenafoonilised teosed *Kollaazitehnika 2.tintinnabuli stiil-See nimetus pärineb Üksteisega kooskõlas häälestatud Staatiline habras,otsekui iga heli Kuulav muusika. 1.tintinnabuli stiilis teos klaveripala"Alinale" Inst teosed ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ,,Tabula casa"(tühi leht) Pärast enigreerumist pühendus peaaegu Täielikultsanrfaal muusikale ,,Te Deum" ,,Magnificat", ,,Berliini missa","Lamentate" Arvukate maailma ülikoolide (Sh.EMTA) Audoktor. Väga palju plaadistusi,paljude Festivalide ja kontserdipalade keskne helilooja. Pärdi muusikale on omane surm,avatus.peab väga oluliseks vaikust.

Erkki-Sven Tüür

Progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liider Õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia http://www.youtube.com/watch?v=j1PZytBJIXw TÄNAN KUULAMAST

Jaan Kross

 Jaan Krossi elulugu 1998. aastal oli Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi aastast 1985. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. Jaan Kross (vasakul) ja Lennart Meri (paremal)  Jaan Krossi saavutused Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni ning 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal sai Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi.  Jaan Krossi saavutused 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006

Kolme Katku Vahel lektüürileht Jaan Kross

söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia

Edvard Grieg

Edvard Grieg Pärja Õun 11kl  elulugu • 1843-1907 • Norra heliooja – sündis Bergenis. • Oli väga musikaalne laps. • 12 aastaselt I teos • Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut.  elulugu • Pärast ülikooli lõppu töötas pianisti ja dirigendina Kopenhaagenis, hiljem ka Oslos ja Bergenis. • Oli mitmete muusika- akadeemiate liider ja • Cambridge ülikooli audoktor • Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna  Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma  Looming Sümfoonilise • Umbes 140 soololaulu d tantsud

Jaan Kross

Jaan Kross (1920-2007) Sündis Tallinnas masinaehitustehase meistri perekonnas, sai korraliku hariduse Jakob Westholmi gümnaasiumis ning astus 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale. 1934. aastal värvati Kross Saksa sõjaväeringkondade staapi tõlgiks. 1944 aastal Kross arreteeriti Saksa võimude poolt vastutegevuse tõttu. Pärast Nõukogude vägede tulekut vabanes Kross vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel. Vabanes vanglast ja kodumaale pääses ta alles pärast Stalini surma, 1954.aastal. 38-aastaselt avaldas oma debüütraamatu, luulekogu ,,Sörikastaja". 1950. aastast saadik on Kross tegutsenud kutselise kirjanikuna. Ta on kirjutanud luulet, proosat, essistikat ja publistikast. ...

Aleksander Lätte elulugu

1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis tunnustused:Tartu Ülikooli audoktor ( 1935);Tallinna Konservatooriumi auprofessor ( 1939).Looming:Ligi 200 koorilaulu , ,,Pilvedele" , ,,Kuldrannake" , ,,Malemäng" , ,,Laul rõõmule" . Sümfooniline avamäng ,,kalevala";Keelpillikvartett;Soololaulud ,,Primula veris" , ,,Kiigelaul".

Konstatin Päts

· Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 Tunnustused ja aunimetused * 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor (dr. jur. h. c.) * 1935 Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist * 1938 Prantsuse Auleegioni suurpael * 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) * 1938 Andhra ülikooli (The Andhra Research University, Indias) audoktor * 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige * 1938 Loodusvarade Instituudi auliige * 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige

Jaan Krossi elulugu ja looming - esitlus

1992 ­ 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor  Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a  1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu  1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst  2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 Aasta Eurooplase tiitel Soome Kirjanike Liidu auliige

Ernst Öpik

seos, ehkki midagi sellist pole suudetud tõestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks. Tunnustused  1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige  1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal  1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige  1976 Bruce'i medal  1968 Belfasti ülikooli audoktor  1968 Meteoriidiseltsi medal  1972 Kepleri kuldmedal  1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal  1977 Sheffieldi ülikooli audoktor  mitme teise teaduste akadeemia välisliige  Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik Kokkuvõte Eesti astronoom Ernst Öpik oli 20. sajandi tuntumaid ja mitmekülgsemaid teadlasi maailmas. Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku

Jossif Brodski Looming

Luuletsüklid "Anno Domini" 1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram"  Esseed 1986 "Täiel määral mitte keegi" 1996 "Koguja rõõm"  Välja saatmine 1972. aastal "Sotsiaalne parasiitlus" Üle 100 luuletuse ja 4 poeemi Läänes: "maailmakuulus luuletaja" Vaimne katsumus.  Tsitaat "Kemmerg ei erine Pärsiast kuigi palju"  Tunnustused 1986 Oxfordi Ülikooli audoktor 1987 Nobeli kirjanduspreemia  Aitäh! Aeg küsimusteks  Allikad: XX sajandi vene kirjandus (Kalamees, Lens) http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Brodsky http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureat http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised? id=14765&sess_admin=b132734a7b202ab24a effc1b3718efbc

Eesti heliloojad

" Autasustamistseremoonia toimus 22. mail 2008 Kopenhaagenis Taani raadio kontserdisaalis toimunud kontserdil, kus Taani raadio orkestrit ja vokaalansamblit juhatas Tõnu Kaljuste. 2008. aastal pühendas helilooja oma neljanda sümfoonia "Los Angeles" Mihhail Hodorkovskile, kes on Venemaa naftakompanii Jukos eksjuht ja praegu vang. Sümfoonia kandideeris 13. veebruaril 2011 Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias.9 Tunnustused · Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 · Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 · Rakvere aukodanik, 1995 9 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt 9  · Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 · Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 · Tartu Ülikooli audoktor, 1998 · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998

Eesti Vabariigi presidendid

septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de

Madis Kõiv esitlus

kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail.  Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega.  Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna.  Looming  "Faehlmann"  "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl."  "Endspiel: laskumine orgu."  "Aken"  "Kolm näitemängu"  "Küüni täitmine"  Tunnustused  - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor.  - Tartu aukodanik.  - Kultuuri elutööpreemia (2008)  - Riigivapi teenetemärk.  Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc  Kasutatud materjal  http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lahkus-tunnustatud-kirja nik-madis-koiv?id=69813161  https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc  https://www.google.ee/search?q=madis+k

Konstantin Päts

õigusteaduskonnas, oli õigusteaduste kandidaat.  Mida tegi? 19171918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembrini oli 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise, 19181919 sõjaminister. 19221923 I Riigikogu esimees.  Aunimetused 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik.  Tunnustused Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnulinna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik  Autasud Vabadusrist I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1

Konstantin Päts töö (Ajalugu)

24.02.1918−12.11.1918  Peaminister 12.11.1918−08.05.1919  Riigivanem 25.01.1921−21.11.1922; 02.08.1923−26.03.1924; 12.02.1931−19.02.1932; 21.10.1933−24.01.1934  Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934−03.09.1937  Riigihoidja 03.09.1937−24.04.1938  Vabariigi President 24.04.1938−17.06.1940 Tunnustused ja aunimetused  1924 Püha Piiskop Platoni orden  1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor  14. veebruar 1929 Kotkaristi teenetemärgi I klass  1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige  1938 Loodusvarade Instituudi auliige  1938 Loodusuurijate Seltsi auliige Pildid TÄNAN KUULAMAST!

Ants Laikmaa

 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu).  1903 -1932 Tallinnas ateljeekool  1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik  1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts  1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes  1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia)  1929 -Tartu ülikooli audoktor  Looming  Oma esimese näituse avas ta 1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides, kahjuks hävis enamus sel näitusel väljas olnud töödest tulekahjus 1907. aastal. Akademistlikule haridusele vaatamata on Laikmaa loomingus tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti.  Tuntumad tööd

Anna Ahmatova

autobiograafiat, psühholoogilist pinget, detaile, dialooge, argikeelt • 1922–1940 - luuletusi enam ei trükitud – kommunistlike võimukandjate jaoks ühiskondlikult liiga privaatsed, mürgitab noorsugu – Religioossed, müstilised – erootilised • Range naise kuju, noor Ahmatova oli hoopis midagi muud: äga siirameelne, tundeline, lüüriline ja ehedalt naiselik • 1960 – Nobeli preemia kandidaat • Oxfordi audoktor • Itaalia rahvusvaheline kirjanduspreemia • Suri Moskva lähedal 5. märtsil 1966. aastal Domodedovos  Paljude kunstnike muusa Natan Altman Kuzma Petrov-Vodkin Zinaida Serebriakova

Kristjan raud

seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid  Aunimetused 1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 - Nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks  Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi ja muid värve Tema loomingu aluseks oli rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel Tähtsamas loominguallikaks on ,,Kalevipoeg" Ta tõestas, et realism ei ole ainult maha joonistamine

Suur ja väike algustäht

nt dokumentides nt ajaleheartiklis Rõngu Keskkool Elva gümnaasiumis Haridus- ja andmekaitse Teadusministeeriu inspektsioon  NIMETUSED kirjutatakse väikese algustähega · õppeained: geograafia, kirjandus · kuud: detsember, august · nädalapäevad: kolmapäev, reede · pühad/ tähtpäevad: jõulud, mardipäev · aastanimetused: hobuse aasta · ametid/ auastmed: president, major · aunimetused: aasta ema, audoktor · teaduskraadid: füüsikamagister  Pane tähele! · Eesti kirjandus · eesti kirjandus (Eesti riigis (eestlaste kirjutatud) kirjutatud) · vene külad Peipsi · Vene külad ääres (Venemaal asuvad (külades elavad külad) venelased)  Ümberütlevad nimetused · maailma kuklapool (Austraalia ja Uus-Meremaa) ·

Arbujad

 Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935)  Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · Heiti Talvik (1904-1947) · Sündis Tartus · Tähtsaimad luulekogud ,,Palavik" 1934 ning ,,Kohtupäev" 1937. · Suri väljasaadetuna Siberis · Betti Alver (1906-1989) · Sündis Jõgeval 23.Nov · "Tuulearmuke" lõpuklassis · "Tolm ja tuli" 1936

docstxt/.txt

Erkki-Sven Tüür

muusikajuhina (1987­1999). Aastail 1993­1995 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias. Alates aastast 1995 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), EV kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), kahel korral Suure Vankri preemia (1996, 1997), II klassi Valgetähe ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (2003). 1995. aastal jõudis Tüüri Reekviem (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka.

Lennart Georg Meri

1977 ­ "Lähenevad rannad" 1984 ­ "Hõbevalgem" Filmid 1971 ­ "Veelinnurahvas" 1978 ­ "Linnutee tuuled" 1985 ­ "Kaleva hääled" 1989 ­ "Toorumi pojad" 1997 ­ "Samaan" Tunnustused 1974 ­ Juhan Smuuli preemia 1977 ­ Juhan Smuuli preemia 1977 ­ New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest 1979 ­ Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 ­ Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 ­ Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest 1986 ­ Helsingi Ülikooli audoktor 1989 ­ Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 ­ Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 1998 ­ Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1999 ­ Lapi ülikooli audoktor 1999 ­ Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind  Arvamus Ma sain selle referaadi koostamisel teada tohutult. Ma tean nüüd Lennart Meri elulugu: mis tema perega juhtus, mida ta korda saatis eesti heaks

F. Tuglase ja G. Suitsu elulugu

Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 1917­1919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 1921­1944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Friedebert Tuglas Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja

Jaan Kross

aastal. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Sellest abielust on tal kolm last, kaks poissi ja üks tütar. ROMAANID  „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980)  „Keisri hull” (1978)  „Rakvere romaan” (1982)  „Tahtamaa” (2001) TUNNUSTUSED  1971: Eesti NSV teeneline kirjanik  1971, 1972, 1990, 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind  1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor[5]  1996: Riigivapi I klassi teenetemärk  1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia  2004: üks neljast Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhinnast à 50 000 kroono  2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest  2006: aasta eurooplane

Konstatin Päts

Nähes ette, et 1934. aasta presidendivalimisel saavutab võidu vabadussõjalaste [vapside] kandidaat Andres Larka, korraldas K. Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks. 1928 a. Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 a. Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt. 23. juunil 1940 vabastati K. Päts ametist ja küüditati koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal Päts vahistati. Viibides erinevates vanglates, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis, Burasevo vanglas. 1990. aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. Konstain Päts .

Lennart meri

1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Solenitsõni tõlked eesti keelde Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled" 1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Autasud ja tunnustus 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind 1997 Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1998 Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998 Aasta Eurooplane 1999 Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999 Lapi Ülikooli audoktor 1999Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000 St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor 2000 Turu Ülikooli (Soome) audoktor 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind

EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS

septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros

Pjotr Tšaikovski

Helilooja suri 6. novembril 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi kas enesetapu või teda mürgitati, ja veel mitmeid teisi variante. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Ta oli Cambridge'i Ülikooli audoktor. Tema auks kannab Moskva Konservatoorium praegu Tsaikovski nime, konservatooriumi ees asub ka helilooja mälestusmärk. Looming Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tselloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. Balletid · "Luikede järv" · "Uinuv kaunitar" · "Pähklipureja" Ooperid · "Vojevood" · "Opritsnikul"

Gustav Suitsu tähtsus Eesti kirjanduses

Ta sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Aastatel 1917­1919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 1921­1944 töötas Tartu Ülikooli Eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Tähtsus eesti kirjanduses. Millega on rikastanud eesti luulet? Gustav Suits pani aluse 20. sajandi Eesti poliitilisele lüürikale

Heliloojate IV põlvkond

teostest kuulus vaimuliku vokaalmuusika valdkonda Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile  kauaaegne koostöövokaalansambliga The Hilliard Ensemble Esimese eestlasena pälvis ta SA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse 1996.a Pärt on Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige Tänan kuulamast!

Referaat Arvo Pärt

kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ­ meloodia ja kolmkõla-hääle ­ üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane helirikkus meenutabki kellaheli. Läbi aastate on Arvo Pärt saanud ülimalt paljude aukohtade ja auhindade omanikuks. EMA ja TÜ audoktor, Durhami Ülikooli audoktor, riigivapi II klassi teenetemärk, Balti tähe autasu, EV elutööpreemia, Brit Awards aasta helilooja tiitel 2011, Prantsuse Auleegioni ordeni rüütlikraad ja tohutult muid aunimetusi ning preemiaid. Arvo Pärt on austatud inimene üle terve maailma ja tema teosed on muutnud maailma. Eestlased on uhked Arvo Pärdi üle alati ja igavesti.