Johann Köler 1826-1899 Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level Third level ...
William Shakespeare' "Hamlet" Sisukokkuvõte Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud.Ta kahtlustab, et selle surma taga on ta onu Claudius. Claudius abiellub Hamleti emaga. Hamlet näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et teda mõrvas Claudius ja nõuab pojalt kättemaksu. Enne seda arvati, et kuningat suri ussi hammustuse tagajärjel. Claudius ja Gertrud arvavad, et Hamlet on vaimuhaige, kuna käitud veidralt. Kuninga nõunik aga arvab, et Hamleti käitumise taga on armastus tema tütre Ophelia vastu, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Hamlet räägib näitetrupiga, et nad taaslavastaksid Hamleti isa mõrvatseeni. Ta tahab jälgida Claudiuse reaktsiooni, tehes kindlaks, kas Claudius on süüdi või süüta. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudiusel on plaan Hamlet maalt välja saata. Toimub etendus. Mürgitamise tseeni ajal Claudius lah...
läbis ta rindkere. Väga halbade transporditingimuste tõttu jõudis Kuperjanov Tartusse alles ööpäev hiljem ja paraku siis enam teda päästa ei õnnestunud . Juljus Kuperjanov suri 2.veebruaril 1919 25-aastasena. Enne lõplikku hinge heitmist jõudis aga Kuperjanovi naine talle teatada, et Valga on tema meeste poolt vallutatud. Nii sai tubli võitleja raulikult surra, teades, et tema partisanid on teinud tublit tööd ja tema soov täidetud. Julius Kuperjanovi põrm kanti 6. veebruail auavalduste saatel Tartu Maarja kalmistule, kuhu hiljem püstitati talle ka mälestusmärk . Lisaks sügavale austusele ja tänule eestlaste südameis, tunnustas ka Vabariigi valitsus Kuperjanovit kodumaa kaitsmise eest I liigi 2.järgu ja II liigi 2. ja 3. järgu Vabadusristiga.
Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik, vaid ka tervislik löök, teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes. Nüüdsest pühendus Händel oratooriumide kirjutamisele. Kuulsamad nendest:``Saul´´, ``Iisrael Egiptuses´´, ``Simson´´, ``Juudas Makabeus´´ ja muidugi menuoratoorium ``Messias´´.Võib arvata, et see teos on enim ettekantud oratoorim maailmas. Elu viimased aastad oli Händel pime. Ta suri 1759.aastal 14.aprillil ja maeti tuhandete inimeste auavalduste saatel Londoni Westminster Abbey`sse Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi kuulsate kodanike kõrvale. HÄNDELI LOOMING: Händeli loomingu olulisemad teosed ongi umbes 40 ooperit ja ligi 30 oratooriumit. Siiski kirjutas ta ka palju instrumentaalmuusikat. Olulisemad nendest on: Concerto grossod, orelikontserdid, klavesiinisüidid, orkestrisüidid. Orkestrisüitidest kuulsaimad on ``Veemuusika´´,mis legendi järgi olevat ette
Korraldas 4 tähtsat reisi. o I reis Startis 3. augustil 1492 3 laeva · Lipulaev "Santa Maria" (Kolumbuse oma) · Pinta · Niña Avastused · Bahama saared. · Kuuba põhjarannik. · Haiti. Tagasi pöördudes sai suurte auavalduste osaliseks. o II reis 1493 1496 Avastused · Väikesed Antillid. · Puerto Rico. · Jamaica. o III reis 498 1500 Avastused · Venezuela. o IV reis 1502 1503. Kuna aga viimasel retkel ei toonud kaasa piisavalt kulda ega
meistriteoseid. Aastatel 1621-1630 viibis Rubens palju välismaal, täites nii kunstialaseid kui ka diplomaatilisi ülesandeid. Selle suurepärase hariduse ja heade maneeridega inimesekätte usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti diplomaatilised läbirääkimised. Nii külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis kulutulena üle Euroopa, ta sai kõikjal tohutute auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga ,kes suri 1625. aastal. Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal Hispaania Madalmaade täievolilise saadiku staatuses Inglismaale keerulisi läbirääkimisi pidama. Londonis valmistas ta ette rahuläbirääkimisi Hispaania ning Hollandi liitlase Inglismaa vahel. Rubensi diplomaatiline karjäär lõppes aga samal aastal, sest ta abiellus 6
suurepärase kunstnikuandega kunstnikule ka üks rahvusliku liikumise juhtidest.Johan Köler oli ka see mees kes tegi ettepaneku eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus.See plaan aga kahjuks ei õnnestunud, sest plaani peeti liialt utoopiliseks ja raha ei eraldatud. Elu lõpupoole tõmbus Johann Köler avalikust elust pettunult tagasi. Johann Köler suri enda vana sõpra Jakov Groti maalides rabandusse. Johann Köler maeti suurte auavalduste saatel kodusele Suure-Jaani kalmistule. 6.Maalid Johann Köleri maal ,,Itaalia maastik" mis lõi Eesti absoluutse oksjonirekordi 1 305 000 krooniga. Johann Köleri usuteemaline maal ,,Lorelei needmine munkade poolt" 7.Kasutatud kirjandus Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Köler Eesti ajalugu elulugudes Sulev Vahtre 101 tähtsat eestlast Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997 Talvepaleest Lubjasaarele Herbert Salu 1995
endast vanemaid kutsutakse isadeks. Soojätkamine käib neil kindlate reeglite järgi. Noormehed saavad sugu jätkata alles siiis, kui nad on kahekümne ühe aastaseks saanud ning naised ei andu enne mehele, kui nad on üheksateist aastat vana. Mõned noormehed võivad enne nimetatud aega vahekorda astuda viljatu või lapseootel naisega, et keelatud suhteid ennetada. Aga noormees, kes kahekümne esimese eluaastani vahekorrast hoidub, pärjatakse auavalduste ja ülistuslauludega. Kuna mehed ja naised on paljad kehaliste harjutuste vältel, siis kasvatajad näevad, kes kokku sobivad, ning kes on võimeline sugu jätkama ning kes mitte. Ja sellele vastavalt heidavad noored ühte igal kolmandal ööl, olles end enne korralikult puhtaks pestnud. Tööd pevad tegema kõik, isegi naised, kes hoolitsevad alguses laste eest ja täidavad voodikohustust ainult soojätkamise eesmärgil. Mehed peavad tegema tööd linna heaks
(Kuperjanovi partisanipataljoni pealuu ja säärekontidega lahingulipp) (Paju lahing. M. Maksolly maal) Lähemalt Julius Kuperjanovi surmast 31.jaanuaril 1919 sai ta haavata, aga kuna olid halvad trantspordivõimalused, siis ta jõudis Tartu haiglasse alles 1.veebruari öösel. Kahjuks see oli juba lootusetult hilja. Vaevelnud tugevates valudes suri Julius Kuperjanov 2.veebruaril 1919.a. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule 6.veebruaril auavalduste saatel. Hiljem püstitati talle hauamälestusmärk. Teda austati pärast surma I liigi 2.järgu ja II liigi 2. ja 3.järgu Vabadusristiga. (II liigi 3.järku Vabadusrist) (II liigi 2.järku Vabadusrist) ( I liigi 2.järku Vabadusrist) ( Kuperjanovi hauamonument Raadi kalmistul ) Lõppsõna Eestile oli suureks õnneks, et sel ajal leidus selline andekas ja julge sõjaväeline juht nagu Julius Kuperjanov
geniaalsemaid meistriteoseid. Aastatel 1621-1630 viibis Rubens palju välismaal, täites nii kunstialaseid kui ka diplomaatilisi ülesandeid. Selle suurepärase hariduse ja heade maneeridega inimesekätte usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti diplomaatilised läbirääkimised. Nii külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis kulutulena üle Euroopa, ta sai kõikjal tohutute auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Rubens kirjutab: ,,Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi unustus -, siis pean kogu oma lootuse sellele rajama." Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal
ja kolmest mehaanika seadusest, mis kirjeldavad jõu mõju kehale. Ta viivitas avastatu avaldamisega aastani 1687, mil ilmus tema raamat Principia mathematica. Newtoni töödel oli revolutsiooniline mõju teaduslikule lähenemisele füüsika probleemidele. Muuhulgas võimaldasid ta tööd planeetide, nende kaaslaste ja komeetide liikumist täpselt ette ennustada. Newton elas tagasitõmbunult, kuid kui ta suri, maeti ta suurte auavalduste saatel Westminister Abbey´sse. Anders Celsius 1701 1744 Aastatel 1732 1736 käis Rootsi astronoom Anders Celsius läbi kõik Euroopa tähtsaimad observatooriumid ja osales ekspeditsioonis Lapimaale, mille käigus leidis kinnituse oletusele, et poolustel maakera tasandub. 1742. aastal valmistas ta Celsiuse temperatuuride skaala, kes vesi keeb 100 kraadi ja jää sulab 0 kraadi juures Michael Faraday 1791 1897
Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ning hiljem Oppelni piirkonnas, kus viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. Ta oli koos Léon Degrelle'iga üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenisid välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mille eestlane on kunagi saanud. Pärast sõda osales Rebane Inglise luure töös. Tema katsed metsavendade toetamiseks ja varustamiseks Eestis ebaõnnestusid. Peale surma maeti ta auavalduste saatel Augsburgi, kust ta põrm toodi 1999. aastal Tallinna Metsakalmistule. Rebane Eesti sõjaväes 29. augustil 1926, pärast Narva gümnaasiumi lõpetamist, asus Rebane õppima Tondi sõjakooli. Seal läbis ta kadettide kolmeaastased kursused. Aastal 1929 lõpetas ta sõjakooli I järgu diplomiga jalaväe erialal ja ülendati nooremleitnandiks[2].Alfons Rebane sai oma esimeseks töökohaks Tapal asuva 1. Soomusrongi Rügemendi, kus teenis kuus aastat soomusrongil Kapten Irv.26
peale, et nii levinud sõidukile korralik pidur teha, polnud keegi tulnud! Lõpuks siiski- vastavalt 1853. ja 1855. aastal-sakslane Philipp Moritz Fischer ning prantslased Pierre ja Ernest Michaux oma pedaalesiveoga ratastele pidurid, millele inimkond võlgneb tänu lugematute lõhkilöömata peade ja murdmata kontide eest. Nüüd olgu aga öeldud, et jalgratas hakkas naljanumbrist muutuma päris tõsiseks asjaks. Lukksepp Jefim Artamonovit ja vabahärrast metsaülemat von Draisi omal ajal auavalduste ja kuldtükkidega just üle ei külvatud. Esimesel küll vedanud alguses keisriga, sest sattunud sobival hetkel tolle silma alla. Aga isegi professoriks saanud vabahärral tuli vanaduspäevil vaesuses virelda. Kui pärast surma ta vähene vara enampakkumisel maha müüdi, saadi kokku kõigest 53 marka. Kuulus sõiduriist oli arvatud kõigest viie marga vääriliseks. Rikkaks ei saanud ka Oberndorfi lukkseppmeister Philipp Moritz Fischer. Ta käis eluaeg
aasta suvel. Esireas paber käes Johannes Vares-Barbarus jä temast paremal valges jakis Dsbora Vaarandi, edasi Paul Rummo Ja Johannes Semper. Suure rahvusliku sümboli saamine kodumaa mulda oli pikk protsess, millega jõuti lõpule, kui Nõukogude Eesti Ministrite Nõukogu määras, et Koidula tuli tema 60. surma-aastapäeval 11. augustil 1946 mana Tallinna Metsakalmistule. Asjaga pandi tegelema riiklik komisjon. Poetessi hauast väljakaevatud säilmed saadeti Kroonlinnast sõjaliste auavalduste saatel Tallinna ja pärast Estonia kontserdisaalis peetud mälestusaktust maeti poolesajast pärjast koosneva saatjaskonnaga Metsakalmistule jõudnud kirst maamulda. (Foto: Tuglase Selts) Üks naasjatest oli vaikimisaastatel tõlkijana tegutsenud Bctti Alvcr, kelle abikaasa Heiti Talvik suri Siberis. Pärast kahekümneaastast vaikimist tuli Alver 1966. aastal avalikkuse ette oma luulekoguga "Tähetund". Selle koguga sai alguse Eesti ühe tähelepanuväärsema poetessi Betti Alveri
loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid teoseid. Aastatel 1621–30 viibis kunstnik palju välismaal, täites kunstialaseid ja diplomaatilisi ülesandeid. Rubensi kui suurepärase hariduse ja heade maneeridega inimese kätte usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti läbirääkimisi. Neid ülesandeid täites külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis üle Euroopa, ta sai kõikjal auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi. 1628–29 oli Rubens 8 kuud Hispaanias. Lisaks läbirääkimistele maalis ta teoseid niihästi kuningale Felipe IV-le kui teistele suurnikele. Ta hakkas seal uurima Tiziani teoseid, joonistades maha tema töid. Ta sõbrunes Madridis ka sealse õukonnakunstniku Diego Velázquezega. Nad plaanisid koos Itaaliasse reisida, aga Rubens pidi Antwerpenisse naasma ja Velázquez tegi selle reisi ilma temata. 1625. aastal suri Isabella
ei ole selle müüdi tegelane.Hobuseid oli neli ja nad olid kõik märad. Diomedes toitis neid inimlihaga. Nende nimed olid Dinos, Lampos, Podargos ja Xanthos.Herakles ajas hobused ära ja jättis nad siis oma abilise Abderose hoolde. Selle asemel sõid hobused Abderose ära. Siis sai Herakles väga vihaseks, tappis Diomedese ja söötis ta oma hobustele. Täis kõht tegi loomad rahulikuks, Herakles sidus neil suud kinni ja toimetas Eurystheuse juurde.Herakles mattis Abderose auavalduste saatel maha ja haua lähedusse hiljem tekkinud linn nimetati Abderaks.Ühe legendi järgi käskis Eurystheus hobused, kes olid täiesti rahulikuks muutunud ega söönud enam inimesi, Argosesse vabaks lasta. Teise legendi järgi tahtis ta nad Zeusile ohverdada, ent Zeus ei võtnud ohvrit vastu ja selle asemel saatis hundid, lõvid ja karud neid tapma.Aleksander Suure hobune Bukephalos väideti põlvnevat Diomedese hobustest.Zeus tõstis hobused taevasse. Need on Pegasuse
Ta oli maapäeva saadik. Tema abikaasa oli Anna Baronesse Stael von Holstein. Sellest abielust sündis 5 last: 3 tütart (Anne-Marie-Jenny-Aleke; Birgitte-Jenny-Anna; Doreothea-Jenny-Anna-Ida) ja kaks poega: Alfred-Dietrich-Alexander-Reinhold (1906-1944) ja Alexander- Reinhold-Karl (1900-1940). Alfred-Georg-Alexander langes vabadussõjas vabatahtlikuna võideldes bolsevike vastu ühel öisel rünnakul Külvando küla juures Kose kihelkonnas. Sõjaliste auavalduste saatel maeti ta Tallinnasse Ziegeskoppeli surnuaeda. Hiljem on ta ümber maetud Viljandisse nn sakslaste surnuaeda. On huvitav teada, et neile kuulus üle 21 mõisa. Ajastu ja elu kohta Suure-Kõpu mõisas ei saa rääkida ilma Alfredi vanemaid iseloomustamata. Nad olid igatahes väga omapärased inimesed. Ema oli äärmiselt võimukas mitte ainult oma majas, vaid väljaspool majapidamistki. Ta oli väga tark naine,
lõpetas ettevõte töö. Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik, vaid ka tervislik löök- teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes.Nüüdsest pühendus Händel oratooriumide kirjutamisele.Kuulsamad nendest:"Saul", "Iisrael Egiptuses", "Simson" ja menuoratoorium "MESSIAS".Võib arvata,et see teos on enim ettekantud oratoorim maailmas.Elu viimased aastad oli Händel pime. Ta suri 1759.a.14.aprillil ja maeti tuhandete inimeste auavalduste saa- tel Londoni Westminster Abbey`sse Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi kuulsate kodanike kõrvale. 14)JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Johann Sebastian Bach oli Saksamaa helilooja ja organist,kes sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai ta vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Ta alustas muusikutegevust 1703
1. veebruari ööl. Teel Tartu ei rääkinud ta enam midagi. Ainult, kui ta avas kord silmad ja ta naine ütles, et Valga on vallutatud, naeratas ta veidi ja ütles: „Seda pühitseme”. 21 Paraku oli siis juba lootusetult hilja. Vaevelnud pikki tunde piinavates valudes suri leitnant Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919.22 vaevalt kuu aega peale pataljoni moodustamist. Tema maine põrm kanti 6. veebruaril suurte auavalduste saatel Tartu Maarja kalmistule, kuhu talle hiljem püstitati hauamälestusmärk.23 Vabariigi valitsus hindas tema teeneid kodumaa kangelaslikul kaitsmisel I liigi 2. järgu ja II liigi 2. ja 3. järgu Vabadusristiga.24 - 12 - Julius Kuperjanov inimese ja ohvitserina 26 Tuleb tunnistada, et Julius Kuperjanovi (JK) portreteerimine on erakordselt keerukas ülesanne.
rakendada. Loomutäius on oskus õigesti tegutseda. Au pürgimus peab olema mõõdukas: me mõistame hukka mõlemad, need, kes on auahned ja need, kes ei taha tunnustust isegi ülla saavutuse eest. Defineerib eneseväärikuse kui loomutäiuse enese suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ta ongi. Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline. Tõelise ohu korral ei tohi oma elust hoolida. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu, seal avaneb tema hinge suurus. See on erinev auahnusest
Küllalt. Kohe saabub öö!" ,,Olgu pealegi, Aias!" ütleb seepeale Hektor. ,,Klobisime teineteist mehiselt, nüüd aga vahetagem kingitusi, et kõik võiksid öelda: nad võitlesid vihaselt, aga lahkusid sõpradena." Nii öeldes ulatab Hektor vastasele oma mõõga, vastu saab aga kalli purpurse vöö. Nii lõpeb kahevõitlus. Täna enam ei võidelda. Tunnid, mis jäävad veel koiduni, kuluvad selleks, et koguda lahingutandrilt kokku langenud seltsimeeste laibad ning need auavalduste saatel maamulda sängitada. VIII laul Tõuseb uus päev. Zeus kutsub kõik jumalad Olymposele nõu pidama. Tema ilme on pilves. Ta ütleb: ,,Kuulake kõik, kuulake hoolega. Ütlen teile, mida ma mõtlen, ja ärgu keegi teist proovigu mulle vastu vaielda. Mind teeb murelikuks asjade käik Troojas. Aeg on see asi lõpetada, seepärast ei tohi enam keegi teist alla minna kreeklasi ega troojalasi aitama. Pidage meeles! Olen seda juba ennegi mitu korda öelnud ja ikka pole te mind kuulanud,
kindlal ja mõõdukal viisil. Au pürgimus peab olema mõõdukas: me mõistame hukka mõlemad, need, kes on auahned ja need, kes ei taha tunnustust isegi ülla saavutuse eest. Defineerib eneseväärikuse kui täieliku loomutäiuse enese suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ta ongi. Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärika inimese toimimisviisid: Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline, sest eneseväärikas inimene teab ise oma väärtust ja ta au ei saa haavata. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 12. Cicero vabariiklase aust Vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, kuid ta ei see seda ambitsioonist või
14.06 algab korralik pommitamine, ei säästeta enam midagi, 11 päeva järjest lastakse linna suurtükikuule. Seega linnal ei jää muud üle kui koostada kokkulepe. Kuna linnas oli kolm erinevat osapoolt: Rootsi garnison, Riia linn ise ning Liivimaa rüütelkond, pidid kõik eraldi punktid koostama. Need esitatakse läbirääkimisteks Seremetjevile. 1. juulil toimuvad järjest kapitulatsioonid: 3. juulil rootsi garnisoniga, 4. juulil teise kahega. Rootsi garnisonil lubati auavalduste saatel lahkuda, linn ja rüütelkond saavad oma kapitulatsioonid kinnitatud, kinnitatakse nende vanad privileegid ja õigused. August II Tugevale teatatakse pärast Riia kapitulatsiooni, et tema nõudmised tulevad arutlusele hiljem. 5. juulil tulevad vene väed linna, 14. juulil toimub pidulik truudusvande andmine Peeter I-le. Pärast Riia langemist, alustati 22. juulil Pärnu piiramist. Esialgu midagi suurt ette ei võetud, kuid koos piirajatega saabus katk
annaabi.ee 
