Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Kõige rohkem sajab Sotimaa läänerannikul, sest seal on parasvöötmeline mereline kliima. 7. Miks on talved Eestis soojemad, kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad, kui Siberis? Sest meile saabuvad Põhja-Atlandilt soojad õhumassid. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises kliimavöötmesse jõuab päikesekiirgust kõige vähem ning kiirgusreziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad peaaegu täielikult lumena, toites liustikke ja mandrijääkilpe. Lähisarktilises kliimavöötmes esinevad ka polaaröö ja päev, kuigi lumi suveks sulab ja
Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmendab nii lähemate alade kliimat. Väga hästi väljendub see Põhja-Atlandi ookeani põhjaosas. Euroopa pool pehmendavad kliimat nii Atlandilt puhuvad soojad tuuled kui ka soe Golfi hoovus, mille mõju ulatub Novaja Zemlja saarteni. Teisel pool Atlandit jahutab aga külm Labradori hoovus Kanada idarannikut. Coriolisi jõud mõjutab vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused:
15. Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi üleminekul on ilma muutumine hoopis teistsugune. 16. Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tsüklon- on madalrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus, läänest itta, Põhja- Atlandilt Euraasia mandri kohale. 17. Mis kaasneb tsüklonite möödumisega meist? Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 18. Mis on antitsüklon? Teke. Tuule suund. Antitsüklon- kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades. Kõrgrõhkkonna keskmega ei ole seotud ükski front, kuid perifeeriasse võib mõni front ulatuda. Tuuled on tavaliselt nõrgad, sest õhurõhugradient on väike, ent lääneosas võib ka
soodsamaid. Telemark asub niiskes parasvöötmelises kliimavööndis, esineb 4 aastaaega. Aastane temperatuuri kõikumine on väga suur, päevane ilm on väga muutlik Aasta keskmine temperatuur on +10 C. Temperatuurid, aastaajad, valdavad õhumassid: Suvel ulatub temperatuur 15 kuni 25 soojakraadini, kõige soojem kuu on august, kus maksimumtemperatuurid on kuni +30 C. Suvel toovad merelis-troopilised õhumassid Põhja- Atlandilt kaasa sademeid, seega suved on sajused. Sügisel jäävad temperatuurid +1 kuni +15 kraadi vahele, sügis on pilvine, sajune, tuuline. Sügisene pööripäev on 23. september. Kevad on kuivem, temperatuurid jäävad +3 kuni +17 kraadi vahele, kevadine pööripäev on 23. märts. Talve kujundavad mandrilis-troopilised ja mandrilis-arktilised õhumassid. Talvel jääb temperatuur -20 kuni +1 kraadi vahele. Külmemad kuud on detsember ja jaanuar, kui miinuskraadid võivad ulatuda kuni -30 kraadini
nelja ossa: 1. Külm sektor 2. Külm front 3. Soe sektor 4. Soe front Kõige sagedamini liiguvad tsüklonid Atlandilt üle Skandinaavia itta http://www.ux1.eiu.edu/~cfjps/1400/fronts.html · Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. · Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. · Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud · Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused,
Mida kujutab endast NAO ja mis ilma toob? Põhja-Atlandi ostsillatsioonid (NAO)- Vastandmärgilised õhurõhu kõikumised Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Määravad ära läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa mandrialale. NAO lihtsalt Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi õhurõhu vahe. Mida suurem see vahe on, seda positiivsem NAO. NAO indeks peaks näitama ära õhuvoolu tugevuse Atlandilt mandrile ja seega on sajuse ilmastiku ja talve pehmuse mõõdupuuks Mis asi on Tsirkulatsiooniindeksid – standardiseeritud õhurõhkude vahed kahe piirkonna vahel PÕHJUSED MIKS MERI SOOJENEB JA JAHTUB AEGLASEMALT? Mere kiirgusbilanss on suurem kui maismaal st, et meri kiirgab võrreldes maaga rohkem soojust, mere albeedo on väiksem st peegeldus võime on madalam. Merel on suurem soojuse akumuleerumise võime. Läänemere mõju ranniku kliimale:
((P.s Sooja frondi pihul on saju ala frondi ees, külma frondi korral aga taga)) 7.Tsüklonid kujunevad tavalislet välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavadki kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Enamsti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta, Põhja- atlandilt Euraasia mandri kohale. Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled , mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni tagalas(lääneosas) valitsevad tuuled loodest ja pöhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni põhjapoolsemas osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib tulla rohkesti. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soefromt ja seejärel külfront. Mõlemaga kaasnevad sedemed
· Kõige sajusem kuu on olnud august 1987. aastal, mil sademeid registreeriti - 351 mm · Suurim sademete intensiivsus (mõõdetud 10 minuti jooksul) on 2,3 mm/min Eesti paikneb Ida Euroopa lauskmaa loodenurgas, seega vööndis, kus mereline kliima läheb üle mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Valitsevad läänetuuled mereline õhumass Atlandi ookeanilt. Valdav osa sademetest on pärit Atlandilt. Olulisi sademete erinevusi põhjustab ka kohalik aluspind. Eesti ilma mõjutab aastas umbes 130 tsüklonit ja poole vähem antitsükloneid. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550 800 mm piires. Sademete rikkaimaks perioodiks on aprill kuni oktoober. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja
paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Mere termilise inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem. Kõrgustike kliima erineb madalamate alade omast
territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra, sellepärast on 3% Norra pinnasest kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra asub suhteliselt põhjas on kliima mõõdukas. Selle eest hoolitseb looduslik sooja õhu süsteem Atlandilt puhuvad lääne- ja edelatuuled ning soe Golfi hoovus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline, rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu.Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed
ookeanivoolused kandsid neid kogu maailma. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra. 11 Kokkuvõte Juba paar nädalat jälgivad inimesed kogu maakeral, kes huvi, kes õudusega, mida suudab korda saata üks keskmine vulkaan, kui ta asub "õigel" kohal. Ehk teisisõnu tuhka purskav vulkaan Eyjafjalla kontrollib pea kogu Euroopa lennuliiklust.Island on strateegiline koht Euroopa jaoks. Põhja-Atlandilt, meie "ilmaköögist", asub teele enamik tsükloneid, sealt saab alguse hulk Läänemerel möllavaid torme. Too vulkaan on ka varem palju pahandust teinud. Näiteks pursked aastail 18211823 tapsid veerandi saare elanikest ning enamiku kariloomadest.Kui vulkaanide tegevus nii Islandil kui ka Itaalias (Etna) on viimastel aastakümnetel tekitanud eurooplastes vaid elevust, siis nüüd on tegemist juba looduskatastroofiga
Iiriga, millega on ka maapiiri 360 km. 2.1 Kliima Valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on jaanuaris põhjas 3, lõunas 7, juulis vastavalt 13 ja 17 oC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati alla 500 mm/a. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Ilmastiku heitlikkus tuleneb eeskätt Põhja-Atlandilt lähtuvaist tsükloneist. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad Thames, Quse, Trent, Tees, Tyne ja Tveed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja- Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Riigi suurim järv Lough Neagh asub Põhja-Iirimaal. 5 3.Rahvastik
Austraalia ja Kagu-Aasias. La Nina on vastupidine nähtus. Toimub pinnavee erakordne jahenemine. 23) Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO indeksiga iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar-ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 25) Millega tegeleb populatsiooniökoloogia? Populatsiooniökoloogia e. demoökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest tulenevat dünaamikat.
sademed USA lõunaosas ja Vaikse Ookeani idakaldal ning põua Austraalias ja Kagu-Aasias. La Nina vastupidane nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. 62)Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO indeksiga iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuse vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 63)Milline inimese tegevus soodustab üleujutuse esinemissagedust ja ulatust? 64)Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 65)Kuidas ja millal tekkis osoonikiht? Milline oleks elu Maal ilma osoonikihta? Osoonikiht tekkis 300-500 milj
Lääne poole liikudes hakkab järjest enam silma mägesid ning nende vahel olevaid järvi, kuid kõik jätab siiski üpris kultuurmaastiku mulje. Mäed pole muidugi võrreldavad Alpide või Norra mägedega, kuid isemoodi võluvad. Vahel on nad üksikud koonused keset lagedat maad, vahel moodustavad väikseid ahelikke või piiravad kahelt poolt jõeorgu. Kuigi nad iseenesest ei ole kuigi kõrged, ulatudes haruharva üle 1000 meetri, oskavad Atlandilt tulevad pilved neid aeg-ajalt päris huvitavalt emmata. Kuid tõeliselt iirilikud mäed on siiski Donegalis ja Connemaras. Mõlemad on üpris kehva pinnasega ja jätavad mõneti metsiku mulje. Nendesse vaestesse piirkondadesse põgenesid iirlased, kes inglaste poolt nende kodumaadelt ära aeti, mistõttu on siin ka säilinud iiri keel. Tööstus: Tarbekaubad/toit. C&C (Pepsi,mineraalvesi jne.)
Põhja Ameerikas. Eriti võimas El Niño võib avaldada mõju ka Euroopas. AO ja NAO Olulised Euroopa kliima mõjutajad on arktiline ostsillatsioon (AO) ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO). Nende indeksitega iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. NAO näitab rõhukontrasti Assooride kõrgrõhkkonna ja Islandi madalrõhkkonna vahel. Suure kontrasti ehk indeksi positiivse väärtuse korral toovad võimsad õhukeerised rohkem Atlandi niisket õhku Põhja-Euroopasse. 1970. aastatest on sageli NAO indeks talvekuudel positiivne. Siit ka valdavalt soojad ja lumevaesed talved. Vulkaanid Maakeral on ligikaudu 800 tegevvulkaani. Vulkaanipurskega paiskub atmosfääri tuhka ja gaase
La Niña on olukord, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. 23) Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 8 25) Millega tegeleb populatsiooniökoloogia?
Mäetekkeliste liikumistega koos esineb paiguti ka ülitugevaid maavärinaid. Apenniini poolsaarel ja selle naabruses on tegevvulkaane, neist on tuntuim Vesuuv. (21) Valitseb tüüpiline vahemereline kliima pika, kuuma ja kuiva suvega. Talv on pehme ja niiske, jaanuari keskmine õhutemperatuur on üle 0 kraadi. Seetõttu ei katke taimede kasvuperiood ka talvel. Talvel on taevas sageli pilves, sajab tihti, jõed tulvavad üle kallaste. Seda põhjustab Atlandilt puhuvad tuuled, mis toovad endaga niisket merelist parasvöötme õhku. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast siia ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suvi kuum ja kuiv, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnus. (19; 21) 17 Lõuna-Euroopa asub igihaljaste kõvalehiste metsade ja põõsastike vööndis.
20. Pa de Calais (Doveri) väin ühendab Põhjamerd Atlandi ookeaniga. p 30,2 miili l 15,7 44,8 miili lvs 20 m Põhja-idasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 2,2 sõlme, tõusu kõrguseks kuni 12 meetrit. Sügiseti esineb tihti uduseid ilmu. Tagamaks ohutut laevaliiklust tiheda laevaliiklusega La Manche'e ja Pa de Calais väinas määrati 1970 aastate paiku ära järgmised liiklussuunad: Atlandilt Põhja- merre suundvatel laevadel on soovitav kulgeda piki Prantsusmaa rannikut, laeva- del, mis liiguvad vastasssunas piki Inglismaapoolset rannikut. Sellisel juhul jää- vad väina keskel asuvad ohtlikud madalikud eraldama kahesuunalist laevaliiklust. Inglise kanal on üks keerulisema navigatsioonitingimustega väinu maailmas seda põhjustavad tihti esinevad tormid, udud, arvukad liivamadalikud ja võimsa tõusu - mõõna poolt tekitatud tugev hoovus
Polaar-ja lähisarktilisse vöötmesse ulatub vaid Euroopa põhjaosa. Sealset kliimat iseloomustavad talvised külmad ja kuivad (arktilised) õhumassid. Päikesekiirgust on vähe. Põhja-Atlandi sooja hoovuse toodud mahedama ja soojema õhu pääsu neisse piirkondadesse takistavad Skandinaavia põhjaosa mäed. Seetõttu on seal õhk väga jahe ja kuiv. Vahemere ümbruses valitseb seevastu lähistroopiline kliima. Seal valdavad suvel palavad ja kuivad (troopilised) õhumassid, sest Atlandilt puhuvaid niiskeid tuuli takistavad sinna jõudmast mäeahelikud. Suvel on siin kuum ja kuiv, talvel toovad parasvöötme õhumassid Vahemere piirkonnas kaasa vihmasadusid. Mujale need äärmuslikud õhumassid enamasti ei jõua. Peamiselt puhuvad Euroopas läänekaare tuuled ja rannikule kanduvad soojad niisked merelised õhumassid, mille on endaga toonud Põhja-Atlandi hoovus suur Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ning kliima mõjutaja. Talv
· 1845 Texas uniooni koosseisu · Järgneb sõda mehhiko ja USA vahel 1845-1848, mille tulemusena: USA sai Mehhiko PA aladm piiriks Rio Grande · Hiljem seal Uus Mehhiko (suurem osa) California, Nevada, Utah, Arizona, Colorado (osa) · USA maksis: 18.milj. dollarit Laienemine Läände · 1848 USA saavutas läänepiiri ja ulatus Atlandilt Vaikse ookeanini täies ulatuses ! · Võrdlus: uus USA territoorium (1845-48) 5X Prantsusmaa territoorium ! · Vahemaad ja suurus üle mõistuse: nt. Uudise levimine üle mandri kestis 5 kuud · 1853 Mehhiko vastase lõunapiiri revideerimine USA kasuks ostutehinguga · Varsti leiti California kulda: kullapalavik · Texas: lihakarja kasvatamine ja puuvill Olukord enne kodusõda 11. Enne kodusõda vüetakse veel vastu:
Püütakse Ameerika rannikuvetest. L a n g u s t on vähilaadne, mille söödav osa on saba, kuna sõrg puudub. Mass on kuni 4 kg, sealjuures saba 200...500 g. Elutsevad Atlandi ja Vaikse ookeani troopikavöötmes. Peajalgsed on pehme keha ja peaga. Tuntumad on kalmaarid ja kaheksajalad. K a l m a a r i d on keskmiselt 40...60 cm pikkused, massiga 70...750 g. Kuid leidub ka kuni 19 m pikkuseid hiidkalmaare. Püütakse Vaiksest ookeanist, Põhja-Ameerika idaranniku vetest ja Kesk-Atlandilt. Kalmaaril on silindrikujuline keha, suuava ümber on 10 iminappadega varustatud haaret. Iseloomulikuks tunnuseks on tindipaun. Realiseeritakse külmutatult ja konservina. K a h e k s a j a l a d on suured selgrootud kotisarnase kehaga ja kaheksa pika iminapaga, massiga kuni 25 kg. Kasutatakse konservide valmistamisel. 3.4. Kalade liigitus Peale liigituse sugukondadeks ja liikideks (kala nimetusteks) jagunevad kalad veel suuruse, puhastamis- ja töötlemisviiside alusel.
Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Mere termilise inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem.
annaabi.ee 
