. OH 6 5 C O.. C H3 CH :O .. H C H :O.. H 3 :O 6 5 6 5 .. H Karboksüülhape seob Alkohol atakeerib Prooton lahkub ühelt prootoni tugevalt happelt protoneeritud karbonüül- rühma, moodustamaks hapniku aatomilt ja tetraeedrilist vaheühendit seotakse teisele .. .. .. H O: H O: H O+ +
Füüsikalised omadused: · on gaasid, Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline, molekulmassi kasvuga muutub agregaarolek, vedelaks, ja siis tahkeks, madalamad amiinid lahustuvad vees. nukleofiilne asendusreaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent nukleofiil atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Elektrofiilsustsenter elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom Reaktsioonitsenter- nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake Ründav osake reaktsiooni alustav osake (asendusreakts. korral asendab teise sama tüüpi osakese reakts.
II etapp .. - :O : :O : :O : :O : - CH3 C H + :CH2 C H CH3 CH CH2 C H alkoksiidanioon .. - :O : CH2 C H Seejärel atakeerib enolaatanioon kui nukleofiil (karbanioon) teise molekuli atseetaldehüüdi karbonüülrühma süsinikku (eletrofiil), saadakse alkoksiidanioon. III etapp .. - .. O: :O: :O H :O : .. - .. CH3 CH CH2 C H+ H O
Tasakaal on sellel reaktsioonil tugevalt atsetooni poole nihutatud ning saadud enolaadi hulk on üpris väike, kuid selle-eest on see äärmiselt nukleofiilne. Liitumisreaktsioonides on aldehüüdid aktiivsemad kui ketoonid, kuna aldehüüdide elektrofiilne tsenter on vähem stabiliseeritud ja ketoonide elektrofiilne tsenter on alküülasendajate poolt rohkem varjestatud. Sellegi poolest on genereeritud nukleofiilne enolaat reaktsiooniks piisavalt tugev. Enolaat atakeerib bensaldehüüti ja moodustab -karbonüül alkoksiidi iooni. See ioon seob veest prootoni ning muutub -hüdroksüketooniks. Toimub tavaline nukleofiilne liitumisreaktsioon. Naatriumhüdroksiid on vajalik molekuli stabiliseerimiseks ja vee eraldamiseks. Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused Dibensaalatsetoon lõhnatu kollakas pulber Bensaldehüüd värvitu kuni kollane viskoosne vedelik. Iseloomuliku lõhnaga. Süttiv. Aine
8) https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_acetate 9) https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_ether Töö eesmärk 9 g propaan-2-oolist, 16 g etaananhüdriidist, konts. H2SO4, Na2CO3 10% lahusest, NaCl küllastunud lahusest ja veevaba MgSO 4-st nukleofiilse asendusreaktsiooniga sünteesida 2-propüülatsetaadi (isopropüülatsetaadi) Meetodite olemus Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus üks reagentidest omab vaba elektronpaari ehk nukleofiili, mis atakeerib teist reagenti, millel on olemas tühi orbitaal. Nukleofiilse asendusreaktsiooni tulemusena substraadi aatom asendub mingi teise aatomiga või rühmaga. Vedelik-vedelik ekstraktsioon erinevate omadustega vedelike eraldamine üksteisest. Vedelik-vedelik ekstraheerimist kasutatakse segavate ja mittesegavate ainete kõrvaldamiseks, näiteks vesi ja õli. Destillatsioon on meetod, kuidas saab vedelate segude korral ainet puhastada või lahutada
17. Missugune pH vahemik ja mis toiduained on heaks kasvukeskkonnaks C. Botulinum´ile? pH 4,6-7,0. Toiduained: Enamus toite, mille pH on üle 4,6 sagedamini vorst, mereannid, piim, konserveeritud köögiviljad. 18. Botulismi toksiini botuliini kerge (50kDa) ja raske (100kDa) ahela ülesanded? 1. Raske ahel - Seondumine kindla aksoni terminaalse osaga, millele järgneb toksiini sisenemine neuronitesse (endotsütoosi teel) 2. Kerge ahel Atakeerib ühte valkude SNAP-25, süntaksiin või VAMP/sünaptobreviin seondumise kohta neuromuskulaarsel ´´ristmikul´´ takistades sellega sünaptilise vesiikuli seondumist membraaniga. Selle tõttu ei saa sünaptilisest vesiikulist vabaneda atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini vabanemise inhibeerimisega häirib toksiin närviimpulsi liikumist, põhjustades lihaste lõtvushalvatust. 19. Nimeta erinevaid botulismi tüüpe! 1. Toidust põhjustatud ja haavabotulism 2
Bakteri rakukest kovalentselt seotud polüsahhariid ja polüpeptiidahelad NAM, NAG seotud tetrapeptiidi ja pentaglütsiiniga 3D kesta moodustavad ca 20 kihti D aminohapped resistentsus proteaaside suhtes Lüsotsüüm atakeerib glükos. sidet Penitsilliin inhibeerib peptidoglükaani sünteesi Glükoproteiinid 170% massist süsivesikud Glükoos mannoos enamus sekreteeritavad valgud galaktoos fukoos siaalhape seotud kas O või Nglükosiidse sidemega N atsetüülgalaktoosamiin Natsetüülglükoosamiin
C3-C4 side katkeb, tekib enamiin ja vabaneb GAP. Enamiin protoneerub, moodustub imiiniumkatioon. Imiiniumkatioon hüdrolüüsub, vabaeb DHAP. 2 aldolaaside klassi klass I loomad, taimed vaheühendiks schiffi alus. Klass II aldolaas seened vetikad. Ei moodusta schiffi alust. b. Glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas tioestri moodustumine GAP seondub ensüümiga. Nukleofiilne SH atakeerib aldehüüdi, moodustub tiohemiatsetaal. Tiohemiatsetaal oksüdeeritakse elektronide ülekandega NAD+ koosseisu, tekib NADH. NADH eraldub ja asendatakse NAD+ poolt. Tioestrit atakeerib Pi, tekib 1,3 BPG. c. Püruvaadi kinaas- keto- enoolne tasakaal Teise ATP moodustumine. GLÜKONEOGENEES 1. Selgitage mis on glükoneogeneesi raja füsioloogiline tähtsus. Loetlege glükoneogeneesi prekursormolekulid.
Viimased tungivad kapillaaridesse, kus nad transporditakse maksa ja teistesse organitesse. 3. Rasvhapete -oksüdatsioon on rasvhapete oksüdatiivne degradatsioon atsetüül-CoA-ks, mis toimub mitokondrites. Eelduseks on rasvhapete aktiveerimine CoA-ga: Rasvhappe-CoA süntetaas kondenseerib rasvhapped CoA-ga samaaegselt ATP hüdrolüüsiga AMP-ks ja PPi-ks. rasvhappe karboksülaat atakeerib ATP ning moodustab atsüül-adenülaat vaheühendi. CoA ataki tulemusena atsüüladenülaadile moodustub atsüül-CoA tioester. Lühikesed rasvhapped kantakse otse mitokondri maatriksisse. Pikkade rasvhapete CoA estrid konverteeritakse kõigepealt atsüülkarnitiinideks ning seejärel transporditakse translokaasi poolt läbi mitokondri sisemembraani. Rasvhapete -oksüdatsioon on 4 reaktsioonist koosnevate tsüklite korduv jada 1
VIII ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID 1. Kovalentne analüüs. E ja S moodustavad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reaktsiooniahela punktis, tagab reaktsioonikiiruse tõusu. (Katalüüsita: BX + Y BY + X) BX + Y + E E:B + X + Y E + BY + X. Nukleofiilse katalüüsi puhul ensüümi mõni nukleofiilne tsenter atakeerib substraadi elektrofiilset tsentrit. Elektrofiilne katalüüs esineb harva, siis osalevad koeensüümide elektrofiilsed tsentrid. 2. Happe-aluse katalüüs on katalüüs, mille puhul siirdeseisundis kantakse üle üks prooton. Spetsiifilises katalüüsil + - osaleb kas H või OH , mis difundeerib katalüütilisse tsentrisse. Spetsiifilise katalüüsi puhul ei sõltu näiv
Initsiatsioonisaidi valik sõltub suuresti 30S subühiku omavahelisest interaktsioonist mRNA järjestusega. Elongatsioon Elongatsioon on tsükliline protsess, mille ühe tsükli käigus pikeneb peptiidahel ühe aminohappe võrra. Valgud sünteesitakse N-terminusest C-terminuse poole. Igal aminohappel on alfa-aminogrupp ja alfa-karbosküülgrupp, järgmine aminohape lisatakse karboksüülhappele. Uue aminohappe aminorühm atakeerib alfa-karboksüülrühma süsinikku. Ribosoom loeb mRNA-d 5’ 3’ suunas (RNA sünteesi suund sama). Ribosoomi sees tRNA- d liiguvad alguses A, siis P ja lõpuks E saiti. Ribosoomi subühikud liiguvad teineteise suhtes iga elongatsioonitsükli käigus. Elongatsioonil osalevad translatsiooni elongatsiooni faktorid, mille hulka kuuluvad 3 universaalset faktorit: EF-Tu (+ GTP) – vahendab aminoatsüül-tRNA
Nüüd on medkeemia ülesandeks leida keemilised ühendid, mis nende sihtmärkidega interakteeruksid, määramaks nende bioloogilised funktsioonid ja otsustamaks nende sobivust olema ravimi sihtmärgiks. MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES, SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE SIHTMÄRKIDEGA JA SOOVIMATUTEKS KÕRVALNÄHTUDEKS. N: antimikroobsetest agentidest parimatel ei leidu inimorganismis sihtmärke, küll aga mikroobis. Nt Penitsilliin atakeerib ensüümi, mis osaleb bakteri rakuseina sünteesis, imetajal pole aga ei rakuseina ega vastavat ensüümi, mistõttu penitsilliinil kõrvaltoimed peaaegu puuduvad. N: isegi kui on sama sihtmärk nii mikroobil kui inimesel, siis miljonite aastate pikkuse evolutsiooni tulemusena on tekkinud neis piisavalt struktuurierinevusi. Need võimaldavad disainida patogeeni-selektiivseid ravimeid. Nt Flukonasool – ravib seenhaigusi, inhibeerides seenes ühe ensüümi – demetülaasi – steroidide
stabiliseeriva toimega. Arvatakse, et see juuksenôelastruktuur ei pruugi alati sugugi olla transkriptsiooni terminaator, vaid hoopis pikema transkripti 3' - 5' suunas toimunud degradatsiooni produkt. 118. Giid-RNA-d. Antisens RNA. Giid RNA toimel - U aluste lisandumine pre-mRNAsse. Giid RNAd omavad oligo(U)3' sabasid (5- 24 nukleotiidi pikad). Need U-järjestused sisestatakse pre-mRNAsse kaheastmelise protsessi tulemusel. Giid RNA vaba 3'-OH ots atakeerib pre-mRNA estersidet ja seondub kovalentselt pre- mRNA 5' otsa. Vana pre-mRNA 3'-OH ots atakeerib kahe kõrvutioleva lõpmise U vahelist sidet giid RNA-s. Tulemuseks on ühe U lisandumine pre-mRNAsse (korrigeeritud mRNA). Giid RNAd transkribeeritakse mitokondri kindlalt geenilt. Osaliselt komplementaarsed pre-mRNAga. Antisens RNA - RNA osad, mis reguleerivad geenide avaldumise aktiivsust. Antisens RNA-d ei transleerita. On transkribeeritud DNA antisens ahelalt
sidemete lõhustamiseks atsetaadi puhul ei tööta. Otstarbekam on kondenseerida atsetaat oksaalatsetaadiga ja viia läbi - lõhustamine TCA ühendab endas sellise lõhustamise ja oksüdeerimise CO2-ks, regenereerib oksaalatsetaadi ja akumuleerib kogu energia NADH ja ATP kujul. Reaktsiooinid. Reaktsioon 1: tsitraadi süntees oksaalatsetaadist ja atsetüül-CoA tsitraadi süntaasiga (atsetüül-CoA karbanioon atakeerib nukleofiilselt oksalaatatsetaadi -keto rühma karbonüülset süsinikku, millele järgneb tioestri hüdrolüüs ja CoA vabanemine). Reaktsioon 2: tsitraadi isomerisatsioon isotsitraadiks akonistaasiga. Reaktsioon 3: esimene oksüdatiivne dekarboksüleerimine isotsitraadi dehüdrogenaasiga. Reaktsioon 4: teistkordne oksüdatiivne dekarboksüleerimine -ketoglutaraadi dehüdrogenaasiga (kompleks koosneb kolmest ensüümist, mis kokku kasutavad viit koensüümi)
Penitsilliin on pingestatud ja koosneb β-laktaami ja tiasolidiini tsüklitest, olles moodustunud kahest aminohappest, Cys ja Val. Kõrvalahel sõltub söötmest. 5 Toime: kuna bakteri seina moodustab peptiidoglükaanne struktuur, koosnedes paralleelsetest suhkru ahelatest, mis on ristseotud peptiidsidemetega, inhibeerib penitsilliin transpeptidaasi, mis eemaldab ühe ahela lõpust Ala, et saaks toimuda ristideme loomine. Transpeptidaas atakeerib siis hoopis β-laktaami tsüklit, avades selle, ning penitsilliin seostub ensüümiga, seda inaktiveerides. Omadused: Aktiivne gram(+)batsillide vastu Aktiivne paljude gram(-)bakterite vastu Mittetoksiline Ainult süstitav preparaat Tekitab mõnel allergilisi reaktsioone Aktiivsus pole laiaulatuslik Tundlik kõigile β-laktamaasidele Happetundlikkus maos
3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest. Kovalentne katalüüs Ensüümi ja substraadi vahel tekivad lühiajaliselt kovalentsed sidemed reaktsiooniahela ühes või mitmes etapis. Reeglina nukleofiilne katalüüs: ensüümi molekuli mingi nukleofiilne tsenter atakeerib substraadi elektrofiilset tsentrit. Hape/alus katalüüs Katalüüs, mille puhul siirdeseisundis toimub prootoni ülekanne Alaliigid: *Spetsiifiline hape/alus katalüüs: katalüüsis osaleb vaid H+ või OH- * Üldine hape/alus katalüüs: lisaks H+ ja OH- hõlmab ka teisi happeid ja aluseid (-COOH/-COO- ; -NH3+/-NH2). Katalüüs metalli ioonide osavõtul Metalli ioonide osalemise viisid: * elektrofiilsete katalüsaatoritena: vahendavad redoksreaktsioone tänu metalli
Ensüüm (tema akseptorrühm) on parem atakeerija kui Y ning parem lahkuv rühm kui X. LIISI KINK 31 BIOKEEMIA test I Fosforüülensüüm Atsüülensüüm Glükosüülensüüm Nukleofiilse katalüüsi puhul ensüümi mõni nukleofiilne tsenter (amiin, karboksülaat, hüdroksüül, imidasool, tiool) atakeerib substraadi elektrofiilset tsentrit (fosforüül-, atsüül-, glükosüülrühm). Elektrofiilne katalüüs esineb väga harva, siis osalevad koensüümide elektrofiilsed tsentrid. 2. Hape-alus katalüüsi põhimõte, ,,spetsiifiline" ja ,,üldine" hape-alus katalüüs. Seriinproteaaside esindajad, ,,katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis. Üldine hape-alus katalüüs on katalüüs, mille puhul siirdeseisundis kantakse üle üks prooton. ,,Spetsiifilises"
RNA hüdrolüüsub lahjas leelises keskkonnas, DNA on vastupidav leeliste suhtes, sest DNA'l puudub 2'-OH ja on seega stabiilsem, kuna geneetiline materjal peab stabiilne olema. RNA's asuvad kõrvuti 2' ja 3' OH-rühmad ning on hüdrolüüsile vastuvõtlikumad, kuna mRNA on loodud kasutamiseks ja seejärel hävitamiseks. Leeliseses keskkonnas võib nukleofiil ehk antud juhul OH- tõmmata ära 2' OH-rühmalt H+, nõnda tekib 2'-O-, mis atakeerib (nö. ründab) +P fosfodiestersidemes. DNA, RNA üldiseloomustus 2. Millised on DNA molekulide võimalikud sekundaarstruktuuri vormid? Milles on nende erinevused? Milline on natiivse DNA sekundaarstruktuuri põhivorm? DNA sekundaarstruktuur on tavaliselt jaotatud biheeliksiks, biheeliksi ahelad kulgevad mitteparalleelselt, komplementaarsete aluspaaride vahel on vesiniksidemed. Suhkur-fosfaat põhiskelett väljaspool; lämmastikalused seespool. Paremakäeline kaksikheeliks jätab
C6H6 + 3 H2 à C6H12 vajalik on kõrge rõhk ja katalüsaator ( Ni, Pd või Pt) Annab asendusreaktsioone (enamasti elektrofiilseid asendusi) · Halogeenimine kulgeb AlCl3; FeBr3 ja muude analoogiliste katalüsaatorite toimel 1. Kõigepealt halogeeni reageerimisel kaalüsaatoriga tekib tugev elektrofiil positiivne kloorikatioon 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 32 Cl - Cl + AlCl3 à Cl+ + [AlCl4]- 2. Edasi atakeerib viimane benseeni ja tõrjub sellest välja prootoni C6H6 + Cl+ à C6H6 Cl+ à C6H5 Cl + H+ 3. Prooton regenereerib katalüsaatori H+ + [AlCl4]- à HCl + AlCl3 Kokkuvõttes: C6H6 + Cl2 à C6H5Cl + HCl (klorobenseen) · Nitreerimine reageerimisel lämmastikhappega asendub vesinik nitrorühmaga (NO 2) Reaktsioon kulgeb hästi väävelhappe keskkonnas 1
1.Kontroll, et õige aminohape saaks õige tRNA külge,vahendaja aminotsüül-tRNA süntetaas. Vale aminohappe puhul viiakse aminohape editing site ja eemaldatakse. 2.Kontroll, et aminohapped saaksid õiges järjekorras polüpeptiid ahelasse ning nagu kodeeritud mRNA-s Aminohapete polüpeptiidahelasse liitmise protsess (peptidüül-tRNA ja aminoatsüül- tRNA). Peptidüül- tRNA- tRNA, mis on veel peptiid ahelaga seotud. Aminotsüül-tRNA aminohape lämmastik atakeerib teise aminohappe karbonüülrühma (C- terminaalne ots). Tekib peptiidside ja vana peptidüül tRNA vabaneb (OH rühmaga). Bakterite ja eukarüootide ribosoomide erinevused. Bakterite: 70S: 50S suur subühik :5S rRNA(120 nukelotiidi) ja 23S rRNA (2900 nukelotiidi) 34 valku 30S väike subühik: 16S rRNA (1540 nukleotiidi), 21valku Eukarüootidel: 80S: 60S suur subühik: 5S rRNA(120 nukleotiidi), 28S rRNA (4700 nukelotiidi),5,85S rRNA (160 nukleotiidi)- 49 valku
C6H6 + 3 H2 C6H12 vajalik on kõrge rõhk ja katalüsaator ( Ni, Pd või Pt) Annab asendusreaktsioone (enamasti elektrofiilseid asendusi) · Halogeenimine kulgeb AlCl3; FeBr3 ja muude analoogiliste katalüsaatorite toimel 1. Kõigepealt halogeeni reageerimisel kaalüsaatoriga tekib tugev elektrofiil positiivne kloorikatioon Cl - Cl + AlCl3 Cl+ + [AlCl4]- 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 30 2. Edasi atakeerib viimane benseeni ja tõrjub sellest välja prootoni C6H6 + Cl+ C6H6 Cl+ C6H5 Cl + H+ 3. Prooton regenereerib katalüsaatori H+ + [AlCl4]- HCl + AlCl3 Kokkuvõttes: C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl (klorobenseen) · Nitreerimine reageerimisel lämmastikhappega asendub vesinik nitrorühmaga (NO2) Reaktsioon kulgeb hästi väävelhappe keskkonnas 1. Väävelhappe toimel lämmastikhape protoneerub (st käitub alusena)
Näiline substraatinhibitsioon beeta-glükosidaasi näide Paranitrofenool-glükosiid (pNP-Glc ehk Glc-OR st Glc-O-ring-NO 2) on substraat. Ensüüm seostub substraadiga, mood ES kompleks. Esimest järku reaktsioonis moodustub kovalentne ensüüm-glükosüül vaheühend: Kovalentse glükosüül-ensüüm vaheühendi pärast konkureerivad: *vesi toimub hüdrolüüs, kiiruskonstandiga k3, vabaneb glükoos ja vaba ensüüm *substraat ise glükoosil on OH rühmi küll, atakeerib vaheühendeid, moodustub vaba ensüüm ja Glc-Glc-OR. Tulemuseks on disahhariid, kus otsas paranitrofenool. See on transglükosüleerimisreaktsioon. kobs - vaadeldud kiiruskonstant paranitrofenooli kohta. Üks beeta-glükosidaas joonisel käitub MM võrrandi kohaselt, teised aga substraadi inhibitsiooni kohaselt. Juhul kui transglükosüleerimine oleks kiirem, siis me ei näeks substraadi inhibitsiooni. Vesi konkureeritakse välja, kõik lähevad
Intron - ekson struktuur 5’ ex 1 ― int 1 ― ex 2 ― int 2 ― ex 3 3’ - iga premRNA transkriptsoon algab ja lõpeb eksoniga, intronid on vahepeal. - splassingu komponendid seotud Polümeraas II karboksüterminaalse domääniga Erinevad RNA splaissimistüübid - splaissosoomi (RNA + valk, katalüüsib intronite eemaldamist) suunatud splaissimine - esimene reaktsioon toimub splassingukompleksiga. 5’ splaissingu saiti tekib cycl. Vaheühend, vabaneb 5’ eksoni 3’ ots, mis atakeerib 3’ splaissi, vabaneb intron, mis on seotud splassingu kompleksiga ja ekson. - isesplaissuvaid introneid (ei vaja lisakomponente, kui siis Mg ja ühevalentseid katioone, ribosüümid) on 2 tüüpi: 1) Tüüp II – sarnane premRNA splaissimisele, kuid ei kasuta välispidiseid faktoreid 2) Tüüp I – erinevad teistest, kuna kasutavad G-nukleotiidi kofaktoreid. G-nukleotiidi 3’OH atakeerib 5’ splassingu saiti, G-nukleotiid seotud 5’ otsaga, tsüklilist vaheühendit ei teki.
UV kiirgusest põhjustatud pürimidiini dimeeride lahutamine fotolüaasi abil toimub samuti kohapeal. Fotolüaas võib substraadile seonduda pimedas, kuid dimeeride lahutamiseks kasutab ta valguseenergiat. Seetõttu nimetatakse seda reparatsiooniprotsessi ka fotoreaktivatsiooniks. II. Lämmastikaluste väljalõikamine Kahjustatud lämmastikaluste kõrvaldamisel DNA-st osalevad N-glükosülaasid. Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel kõrvaldab desoksüriboosi DNA ahelast eksoribonukleaas või desoksüribofosfodiesteraas. Osadel glükosülaasidel (näiteks MutM) on ka AP endonukleaasne aktiivsus. Uratsiil DNA glükosülaas (ung geeni produkt) on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekib tsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub.
Ülejäänud DNA reparatsioonisüsteemid kas kõrvaldavad DNA kahjustust sisaldava segmendi ühest ahelast ja kopeerivad tekkinud tühiku teise ahela nukleotiidse järjestuse põhjal või siis toimub ebakorrektse järjestuse asendamine korrektsega rekombinatsioonilise vahetuse teel. Lämmastikaluste väljalõikamine Kahjustatud lämmastikaluste kõrvaldamisel DNA-st osalevad N-glükosülaasid. Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel kõrvaldab desoksüriboosi DNA ahelast eksoribonukleaas või desoksüribofosfodiesteraas. Osadel glükosülaasidel (näiteks MutM) on ka AP endonukleaasne aktiivsus. Uratsiil DNA glükosülaas (ung geeni produkt) on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekib tsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub.
tuleb bakterirakke kõrgema mutatsioonisageduse saamiseks hoida pimedas. Väljalõikereparatsioon Väljalõikereparatsiooni puhul võib olla tegemist kas kahjustatud lämmastikaluste väljalõikamisega (base excision repair) või nukleotiidide väljalõikamisega (nucleotide excision repair). Lämmastikaluste väljalõikamine Kahjustatud lämmastikaluste kõrvaldamisel DNA-st osalevad N-glükosülaasid. Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel kõrvaldab desoksüriboosi DNA ahelast AP endonukleaas. Osadel glükosülaasidel on olemas ka AP endonukleaasne aktiivsus. Uratsiil DNA glükosülaas (ung geeni produkt) on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekib tsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub. Guaniini oksüdatsiooniprodukt on 8-hüdroksüguaniin (GO)
tuleb bakterirakke kõrgema mutatsioonisageduse saamiseks hoida pimedas. Väljalõikereparatsioon Väljalõikereparatsiooni puhul võib olla tegemist kas kahjustatud lämmastikaluste väljalõikamisega (base excision repair) või nukleotiidide väljalõikamisega (nucleotide excision repair). Lämmastikaluste väljalõikamine Kahjustatud lämmastikaluste kõrvaldamisel DNA-st osalevad N-glükosülaasid. Selle tulemusena tekib DNA ahelas AP sait (abasic site), mida atakeerib AP endonukleaas, lõhkudes fosfodiestersideme. Seejärel kõrvaldab desoksüriboosi DNA ahelast AP endonukleaas. Osadel glükosülaasidel on olemas ka AP endonukleaasne aktiivsus. Uratsiil DNA glükosülaas (ung geeni produkt) on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekib tsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub. Guaniini oksüdatsiooniprodukt on 8-hüdroksüguaniin (GO)
annaabi.ee 
