.. Pärast Teist maailmasõda jagunes Euroopa kaheks: Lääne-Euroopa ning Ida-Euroopa. Maailmas valitses kaks suurriiki - USA ja Nõukogude Liit. Kaks erinevat maailmavaadet Kommunism (Nõukogude Liit ) Demokraatia (USA Lääne demokraatia) Kuidas mõjutas Marshalli plaan ja Trumani doktriin Euroopat? Trumani doktriin . . . Marshalli plaan . . . Mis on Rahvasteliit? Rahvasteliit on . . . Elulood . . . ? Ebaõnnetumised . . . ? Euroopa Liidu loomine . . . Euroopa Liidu asutajariigid oli : kokku 6 riiki kolm suurt riiki Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia kolm väikest riiki -Belgia, Holland, Luksemburg Asutajariigid ja nende motiivid Suurriigid : Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa eesmärgid ... Väikeriigid : Holland, Belgia ja Luksemburg eesmärgid ... Euroopa Liidu asutamisleping Kuidas toimus asutamisleping . . . ? Kas esimene leping oli Roomas? EI, pigem . . . Euroopa Söe- ja Teraseühendus = ESTÜ 18.aprill 1951, ESTÜ asutamisleping Pariisis
Kolonialismivastane vabadusliikumine - Neokolonialism=Endised asumaad on jäänud endiste emamaade kaudsesse sõltuvusse = majanduslik, poliitiline, tehniline, kultuuriline. - Briti endised asumaad moodustavad Briti Rahvasteühenduse -> teevad koostööd SBRiga ja nimetavad oma riigipeaks SBR kuningannat - Mitteühinemisliikumine Tekkis 50-60 aastail -> Asutajariigid on Jugoslaavi, Egiptus, India
NATO Asutajariigid 1949 Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island Hiljem liitunud riigid 1952: Kreeka, Türgi 1955: Saksa LV 1982: Hispaania 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari 2004: Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia 2009: Albaania, Horvaatia KOKKU 28 RIIKI (2011) NATO asutamisleping Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artikkel 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51). NATO relvajõud Kiirreageerimisjõud: maavägi, merevägi, õhuvägi Peamised kaitsejõud: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud Lisajõud: liikmesmaade muud relvajõud N...
Euroopa Ühisraha Ken Pähn Kärdla ÜG 12.klass Asutamine ● Eesmärk: ● Asutajariigid: – Ühtse struktuuriga – Belgia lahutamatu poliitiline – Holland Liit – Luksemburg – Itaalia – Prantsusmaa – Saksamaa Laienemine 1996-2004 ● Eesti ( 2011) ● Ungari ● Küpros ● Malta ● Poola ● Läti ● Sloveenia
Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased. Sinna võeti need riigid,kes kuulusid org-sse: VMN(vastastikune majandusabi nõukogus) ja VLO(Varssavi lepingu org). Rahvusvahelised organisatsioonid sõjajärgses maailmas: NATO Põhja-Atlandi lepingu org, loodi 1949, asutajariigid: 10 Euroopa riiki, Kanada ja USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Eesti liitus 2004 Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi Sks ja Prantsusmaa poolt. 1952. Majandusorganistatsioon, EL-i eelkäija. Sinna kuulusid veel ka It, belgia luksemburg ja Hollan VMN- Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. Majandus- ja teadustehniline koostöö.
09.05.1950 -Prantsusmaa välisminister Robert Schuman tegi ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis võimaldaks tooraine ja toodete ühist kontrollimist, planeerimist ja kasutamist. Ühenduse loomise eesmärk oli saada üle Saksamaa ja Prantsusmaa pikaajalisest vastasseisust ning panna alus Euroopa Föderatsioonile. 18.04.1951 -Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland kirjutasid Pariisis alla ESTÜ asutamislepingu. Leping jõustus 1952.(Asutajariigid) Rahandus Euroopa Liidu eelarve võetakse vastu üheks aastaks ning sellele peab oma nõusoleku andma Euroopa Parlament. Eelarve peab olema tasakaalus ning kulude katteks ei tohi Euroopa Komisjon võtta laene. Tulud Suuremat osa rahast, mis Euroopa Liidu eelarvesse laekub, nimetatakse omavahenditeks. Euroopa Liidu eelarve kaks põhilist tuluallikat on traditsioonilised ja uued omavahendid. Eesti osamaks Eesti keskmine sissemaks Euroopa Liidu eelarvesse on vahemikus
politician Margaret Thatcher *Vaba ettevõtluse toetamine *Riigiettevõtete erastamine *Sotsiaalkulutuste vähendamine *Tööpuuduse suurendamine *Rikaste maksude vähendamine *Ametiühingute õiguste kärpimine 10.Lõpeta laused: a.Majanduslik integratsioon tähendab majanduslik lõimumine e. Majanduspoliitika ühtlustamine b.1951.a. loodud Euroopa Söe-ja Teraseühenduse alusel kujunes Euroopa Liit c.Selle asutajariigid olid Prantsusmaa ja Saksamaa d.Eesti ühines 2004 aastal.
Kõik erakonnad rõhutasid reformide vajadust sotsiaal sfääris. Kõige populaarsemad olid konservatiivide ja sotsiaal demokraatide erakonnad. 1960. aastatel tekkisid hipiliikumine ja roheliste parteid, kes ei kuulutand end ei parem poolseteks ega ka vasakpoolseteks. 7. Lõpeta laused. Majanduslik integratsioona tähendab eri riikide majandus poliitika ühtlustamist ja majandusliku koostööd. 1951. aastal loodud Euroopa Söe ja Teraseühenduse alusel kujunes Euroopa Liit. Selle asutajariigid olid Itaalia, Belgia, Luksemburg ning Holland. Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004 aastal. 8. Thatcherismi iseloomustavad järgmised tunnused: a) vaba ettevõtluse toetamine. c) suure sissetulekuga inimeste maksude vähendamine. e) ametiühingute õiguste kärpimine. f) tööpuuduse suurenemine. Arutle, mis tagas kokkuvõttes majanduse tõusu ja konservatiivide populaarsuse. See, hakati tegema rohkem vabu ettevõtteid, kuna riik toetas seda ning seetõttu said linnas tööd paljud inimesed
EUROOPA LIIT AJALOOST ● Majanduslik ja poliitiline liit ● Loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased sõjad ● 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine ● Asutajaliikmed: Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. ● 28 liikmesriiki KUJUNEMINE ● 1952. aastal moodustasid Euroopa Liidu asutajariigid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ● 1958. aastal moodustati Euroopa Majandusühendus ning Euroopa Aatomienergiaühendus ● 1976. aastal moodustati kolme eelneva ühenduse ühiseks juhtimiseks liit Euroopa ühendused ● 1992. aastal kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks EESMÄRGID ● Rahu ja julgeoleku tagamine ● Poliitilise stabiilsuse tagamine ● Kaupade, teenuste, kapitali ning inimeste vaba
teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud ÜRO Julgeoleku Nõukogu struktuur ja roll organisatsiooni juhtimises Koosneb 15 riigi esindajatest, 5 alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendada riikide vahelisi tüliküsimusi * ennetada ja maha suruda agressioone * tagada rahu * Juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone Igal liikmesriigil on kohustus anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõukogu
2)NSVL sõjalise võimsuse kasv 3)poliitiline- ja ideoloogiline ekspansioon Ida- ja Kesk-Euroopas. 4) omavaheliste tülide lahendamine rahumeelselt 5) Iseseisvuse ja julgeoleku ohustumise korral konsulteeritakse üksteisega 6)liikmesriikide territoriaalne terviklikkus NATO organid: 1)kõrgeim organisatsioon on Põhja-Atlandi nõukogu 2)kogunetakse 2x aastas pea- ja välisministrite tasandil. 3)Nato peaminister: Andres Fogh Rasmussen 4)kaitseplaneermisie komitee 5)sõjaväekomitee Asutajariigid: USA, Norra, Belgia, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada, Saksamaa, Portugal, Luxeburg, Taani. ÜRO- moodustati 1945 San Fransiskos. Eesmärgid ja ülesanded : 1)säilitada rahvusvaheline julgeolek ja rahu 2) arendada rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte alusel riikide vahelisi sõbralikke suhteid 3)Organiseerida rahvusvahelist koostööd , majanduslike , sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel . Ülesehitus:
tuumariigiks, 1952 Eli- ilmas, 1950-ndatel jõuavad paga jõulisemalt sabeth II troonile. Heaoluühiskonna staadiu- 1952- Eur. Söe-ja Terase- 1953 Rahvaste Ühen- misse ühendus, Alzeeria kriis, dus, Berliinis okupats. sektorid, sõjaline taandumine said majanduasbi Indo-Hiinast 1954 USA-lt, NATO asutajariigid Ühine massikultuuri staadiumisse jõudmie 50-ndatel. 60-ndad: kaotavad palju kolooniaid, madal majandusareng 70-ndad: osalemine Helsingi protsessis, aktiivsed OSCE liikmed GB - võimul kord konservatiivid, kord leiboristid, 60-ndad: 1966 MM tiitel jalkas, Biitlite edu, IRA tegevuse algus 1968 1973 Euroopa majandusühendusse vastuvõtt 1979 võimule Thatcer ning koostöö USA-ga suureneb veelgi Põhja-Iirimaa vastuolud 1982 Falklandi sõda
et Saksamaa on väga erineval arenenud NSVL eesmärgiks saada tunnustust II MS järgsetele terriotariaalsetele muutustele, selle saavutab Helsinkis nõupidamisel NATO loomine Nn sõjalise bloki alguseks (praegu on see liitmesriikide kollektiivne kaitse ja küberjulgeolek) Loodi 1949 1948 allkirjastavad 5 Lääne-EU riiki Brüsseli pakti (Belgia; Lux.; Holland; Pr.; SB) NATO asutajariigid (5 Büsseli riiki + Portugal; Taani; Norra; Island; USA; Kanada) Peakorter; Pariisis (kuni 1966 aastani, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) Peale seda peakorter Brüsselis Neutraalseks: Austria; Sveits; Rootsi; Soome; Iirimaa Pariisi kokkulepped Koreast saab 2 riiki 1950 1953 : Korea sõja puhkemine ( II Külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale (et kommunismi )
Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase, inimeste suurenevad sissetulekud, sots. Turvalisuse kasv, riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sots.abisüsteem arenesid, kehtestati pensionid ja stipendiumid, tööpuudus kadus ajutiselt. Majanduslik integratsioon tähendab eririikide majanduspoliitika ühtlustamist ja majanduslikku koostööd. 1951.a. loodud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse alusel kujunes Euroopa Liit. Selle asutajariigid olid Sm ja Pr. Ee ühines Euroopa Liiduga 2004 a. Thacherismi isel. tunnused: *vaba ettevõtluse toetamine, *riigiettevõtete erastamine, *suure sissetulekuga inimeste maksude vähenemine, *sotsiaalkulutuste vähendamine, *ametiühingute õiguste kärpimine, *tööpuuduse suurenemine. Mis tagas majanduse tõusu ja koserv.populaarsuse? majanduse tõusu... tagas vaba ettevõtlus, suure sissetulekuga inimeste maksude vähenemine ja sotsiaalkulutuste vähendamine
Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei suutnud Rahvasteliit muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendaks kõiki maailma riike. Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid
aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus. 4 Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Sa ksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 4 NATO: 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud lääneriikide kaitseliit. 4 1948 allkirjastavad 5 lääne EU riiki Brüsseli pakti: (Holland; Belgia; Lux.; Pr ; SB) 4 Asutajariigid: Brüsseli pakti 5 riiki + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada; 1952 Kreeka ja Türgi; 1955 SLV; 1982 Hisp 4 Kõrgeim organ NATO Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest. 4 Peakorter Pariisis (kuni 1966, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) 4 Peale seda peakorter Brüsselis Eestist NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004. Pariisi kokkulepped (Jõustusid 1955 mai)
● terrorirünnakute eest karistamine ● võitlus ISISega ● mängib maailmapolitseinikku 18. NATO. a) NATO asutamise mõte; ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● alus pandi 4. aprillil 1949 aastal Põhja- Atlandi Lepinguga ● põhineb kollektiivkaitsel, mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutada ● mõte oli saavutada maailmarahu, et ei tuleks järgmist maailmasõda b) asutajariigid; ● Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani c) artikkel 5; ● aktiveeritud vaid ühel korral ● ühe liikme ründamine rünnakuga kogu alianssi vastu ● pärast 11. septembri terrorirünnakuid 2001. aastal USA-s ning NATO väed saadeti Afganistani. d) NATO roll ja laienemine pärast külma sõda. ● Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955
EÜ igapäevapoliitika kooskõlastamisega. EÜ komisjon – 1967. aastal moodustatud EÜ 17- liikmeline täidesaatev organ Euroopa parlament – 1979. aastast valivad EÜ kodanikud (otsestel ja kaudsetel valimsitel) oma riikide esindajad. Eesmärgiks on teiste organite kontroll.1991. aastaks oli 518 saadikut. Euroopa Nõukogu moodustamise eesmärgid ja liikmesriigid Loodi 5. mail 1949. (Londoni rahulepe) Asutajariigid: Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, SB, Taani. Eesti ühines 1993. Pärast Montenegro ühinemist (2007) kuulub organisatsiooni 47 liiget Eesmärgid: inimõiguste, sotsiaalsete õiguste, keeleliste õiguste, hariduse ja kultuuri eest võitlemine :D. Suurim saavutus: Euroopa inimõiguste konverentsi moodustamine (1950), mille raames asutati 1959. aastal Euroopa Inimõiguste Kohus (Strassbourg’is)
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3
mail 1949.a. lõpetas NSVLiit blokaadi Tulemus - Lääne-Berliini ei lülitatud SLV(saksa liitvabariik) koosseisu. 23.mail 1949.a. võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus. 7.okt 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud. NATO LOOMINE Põhjus soov seista vastu NSVLiidu jätkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad. Asutati aprillis 1949.a. NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid USA, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad(3tk), Portugal, Taani, Norra, Island. KOKKU 12 liiget. Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte, artikkel 5. KOREA SÕDA (vt.õpik lk. 25) Toimumise aeg : 1950-1953 Põhjused : 1) II maailmasõja tulemusena Korea poolsaarel kuulutati välja kaks riiki : - põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik - lõunas Korea Vabariik 2) Põhja-Korea kommunistide soov liita enda külge Lõuna-Korea.
1949 mai NSVL lõpetas blokaadi Tulemus: Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu 1949 mai lõpp võeti vastu SLV uus põhiseadus 1949 oktoobri algus idatsoonis kuulutati välja SDV Saksamaa lõplik lõhestumine NATO loomine Põhjus: Soov seista vastu NSVL jätkuvale agressioonile, otseseks tõukeks Berliini blokaad NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutajariigid: USA, CAN, FRA, GB, IT, BENELUX, POR, DEN, NOR, ICE Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte rünnakut ühe NATO liikme poolt teise vastu, võetakse kui rünnakut kogu NATO vastu (artikkel 5) KRIISIKOLDED Pärast TEIST MAAILMASÕDA Korea sõda (1950-1953) Põhjused: II maailmasõja tulemusena tekkis 2 riiki Lõunas Korea Vabariik USA all
osapoolt esindas Euroopa Ühendus). Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel (Austria, Soome ja Rootsi). Praegu saavad Norra, Island ja Liechtenstein osa Euroopa Liidu majanduspiirkonna hüvedest, kuid nad ei kuulu EL-i. Nii ei jäänud EFTA riigid majanduslikku isolatsiooni. III EL-i KÕIK laienemisringid 1. laienemisring (1951) ESTÜ asutajariigid : Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. vt . Pariisi lepingut. 2. laienemisring (1973) Liitusid : Iirimaa, Taani, Ühendkuningriigid Varasem liitumine oli olnud võimatu prantsuse presidendi de Gaulle'i boikoti tõtu nendele riikidele. Samuti ei tahtnud SB ja Taani loovutada osa oma iseseisvusest riikideülesele institutsioonile. Ajendas EL-iga liituma aga soov mitte jääda kaubanduslikku isolatsiooni.
Praegu on Eestil esindused rohkem ,kui 50 välisriigis,teised riigid tunnustavad Eestit. Schengen Schengeni lepingu eesmärk: isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis. Praktikas tähendab see, et lepinguga ühinenud riikide sisepiiridel ei toimu piirikontrolli ning kontrolli vähenemisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi vähendatakse kompensatsioonimeetmete abil. Schengeni õigusruumi kuuluvad: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Holland (asutajariigid, liitunud 14.06.1985), Itaalia (27.11.1990), Portugal, Hispaania (25.06.1992), Kreeka (6.11.1992), Austria (28.04.1995), Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome (19.12.1996), Eesti, Läti, Leedu, Tsehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia (21.12.2007). Schengeni õigusruumiga ei ole liitunud: Iirimaa ja Suurbritannia. Lepingu sõlminud, kuid veel mitte täielikult Schengeni õigusruumi kuuluvad riigid: Küpros, Rumeenia, Bulgaaria ja Sveits (5
Tagajärjed: o Loodi NATO o 12mai 1949 blokaadi lõpp o Lääne-Berliini ei lisatud Saksamaa LV koosseisu o 23mai 1949 SVL uus põhiseadus o 7okt idatsoonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik o Lõplikult Smaa lühestatud *NATO Põhjus soov seista vastu NSVL agressiivsusele, tõukeks Berliini blokaad Aprill 1949 NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid USA, Kanada, Prmaa, SB, Itaalia, Norra, Taani jne Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte *KOREA SÕDA II MS tulemusena kuulutati välja 2 riiki: o Põhjas Korea Rahvademokraatlik vabariik o Lõunas Koera vabariik Põhjused Põhja-Korea kommunistide soov liita 2 riiki kokku; NSVL vs USA mõjusfäärid 1950-53 Sõdijad: Põhja-Korea (NSVL ja Hiina RV) vs Lõuna-Korea (USA)
mail 1949.a . lõpetas NSVLiit blokaadi ● Tulemus – Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu ● 23.mail 1949.a . võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus ● 7.oktoobril 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud Põhjus – soov seista vastu NSVLiidu ä tkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad Asutati aprillis 1949.a. NATO – Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid: USA, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad, Portugal, Taani, Norra, Island Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte, artikkel 5 Põhjused: 1) II maailmasõja tulemusena Korea poolsaarel kuulutati välja 2 riiki: * põhjas - Korea Rahvademokraatlik Vabariik, * lõunas - Korea Vabariik 2) Põhja-Korea kommunistide soov liita enda külge Lõuna-Korea 3) NSVLiidu ja USA võitlus mõjusfääride pärast Toimumise aeg: 1950-1953 Sõdivad pooled:
kriisikolletesse. 3) Majandus- ja sotsiaalnõukogu, kuhu kuulub üheaegselt 54 riiki nning mis tegeleb maailmaarengu, aga ka inimõiguste teemaga. 4) Rahvusvaheline kohus, kus lahendatakse riikidevahelisi vaidlusi, kuid otsused on soovituslikku laadi. 5) ÜRO sekretariaat- haldusküsimused Katuseorganisatsioon paljudele teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nt UNESCO, WTO jne. NATO- Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi 4 aprill 1949.a. Asutajariigid on USA, Kanada. Praegu kuulub NATOsse 29 riiki. Väljaspool Euroopat kuuluvad NATOsse USA, Kanada ja Türgi. Eesti liitus 2004. NATO lipu all on 2 organisatsiooni: 1) NATO poliitiline organisatsioon, mida juhib NATO peasekretär Euroopast. Jens Stoltenberg NATO on kaitse organisatsioon. NATO põhikirja paragraaf 5 deklareerib, et kui keegi tungib kallale ühele NATO liikmesriigile, siis seda loetakse kallaletungiks tervele organisatsioonile. NATO kasutab ka heidutuspoliitikat
· 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 19. Euroopa Liidu ajalugu. a) EL-i asutamise taust; *loodi majanduse arendamiseks parem transport riikide vahel *vältimaks riikide vahelisi konflikte rünnates üht tehakse ka endale kahju Tänapäeval pakub Euroopa Liit erinevaid toetusi, et arendada majandust, haridust (nt ERASMUSe programm), keskkonda jms. b) asutajariigid; asutamislugu LÜHIDALT: Euroopa Liidu alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja
· Antiföderalistid: demokraatlik, maaelanikud, farmerid, töölised, populaarne lõunas (rõhk indiviidi ja osariikide õigustel) nt T. Jefferson · 1789 alustab tegevust I president ja kongress · 1789 loodi välisministeerium · 1791 alustab tegevust valitsuskabinet (esialgu presidendile andis nõu kongressi ülemkoda senat) Tähelipp · Kasutusele 14.7.1777 · 7 punast ja 6 valget triipu ehk kokku 13 asutajariigid · Vasakul üleval tähed sinisel aluspõhjal: osariigid (tänapäeval 50, esialgu 13 tähte) Põhiseaduse täiendused 1791 · Konvent soovis kaitsta uut põhiseadust kergekäeliste muudatuste ja täienduste eest: 2/3 kongressi kodade esindajatest peab hääletama poolt · Tänase päevani konstitutsiooni täiendatud 27 parandusega (1791-1992) · I ratifitseeriti mitme riigi nõudmisel nn Õiguste Bill 1791: kodanikuõigused,mis
1990.a. vastuvõetud Schengeni lepingu lisaga (Schengeni konventsioon) kehtestati piirikontrollita liikumise tingimused. Schengeni konventsiooni jõustumise järel 1995.a. toimus lepinguga ühinenud riikide vahelistel piiridel piirikontrolli kadumine. Selleks, et liituda Schengeni õigusruumiga, tuleb riikidel läbida Schengeni hindamised. Eesti läbis hindamised aastatel 2006 ja 2007. Schengeni konventsiooniga on liitunud Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa (asutajariigid, liitunud 14.06.1985), Itaalia (1990), Portugal, Hispaania, Kreeka (1992), Austria (1995), Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome (1996), Eesti, Leedu, Läti, Tsehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia (2007). 2010.a. moodustasid Albaania, Makedoonia ja Kosovo oma maade vahel vaba liikumise tsooni, "nn mini-Schengeni", et näidata oma valmidust Euroopa Liiduga lõimumiseks. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) on arenenud tööstusriike
annaabi.ee 
