Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus
8. Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi Personal arvutid Sülearvutid Pihuarvutid Serverarvutid Mainframe 9. Arvutite tänapäevased kasutusvaldkonnad Meelelahutus, Kommunikatsioon,Ärindus 10. Arvutite tüübid rakendusvaldkondade järgi Server, koduarvuti, kontoriarvuti, multimeediaarvuti, ruuterarvuti. 11. AT ja ATX tüüpi arvutite erinevused AT toitega emaplaat vajab ka vastavalt. AT pistiku emaplaadi poolsem osa kujutab endast kaheteistkümnest jämedat metallpulgast mis on suunatud emaplaadist eemale. Toiteploki poolsem osa koosneb kahest kuue auguga pistikupesast, mis peavad emaplaadile klappima täpselt külg-külje kõrval. AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu. ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja
Lasti välja veel ka MS-DOS 2.11 ja MS-DOS 2.25, mis sisaldas kaug-ida sümboleid. November USA DNS-i (domeeninimede süsteem) tutvustati Internetile, mis koosnes 1000 võõrustajast. 1984 Aeg Koht Sündmus ? USA Hewlett-Packard lasi välja koheselt populaarse LaserJet printeri. Hewlett-Packar oli ka inkjet-i tehnoloogia tee rajaja. ? USA Motorola lasi välja 68020 protsessori. Jaanuar USA Lasti välja Apple Macintosh, mis põhines Motorola 68000 protsessori 8MHz-l versioonil, mis võimaldas töötada RAM-iga 16MB, kuigi Apple originaalis saavutas, vaid 0.7MIPS-i ja jõudis 12KB RAM-ini. Sel oli monokroomkuvar ja oli esimene hiirega juhitav arvuti GUI-ga (graafiline kasutajaliides).
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid,
. . . . . . . . . . . 5 1.2 Kahendsüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.3 Informatsiooni esitamine arvutis. Mälumahu ühikud . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.4 Arvutite liigitus. Arvutikorpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 Emaplaat ja sellega seonduv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Salvestusseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 1.7 Sisend-väljundseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 1.8 Sülearvutite eripärad . . . . . . . . . . . . . . . . . .
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
erinevad. 1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult, mis aastal 1981 oli 2 miljonit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Järjest kiiremini areneb tarkvara, mis on mõeldut töö lihtsustamiseks ja meelelahutuseks. Seda muidugi neile, kes teavad, kuidas erinevaid võimalusi kasutada. 4 Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on:
andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. "Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab
laiendanud enda toodete kasutusvõimalusi luues nutitelefone- seetõttu on piir tänapäevaste pihuarvutite ja nutitelefonide vahel suhteliselt hägune. Tarkvara PalmOS · Suur hulk kolmanda isiku poolt loodud rakendusi · Graffiti rakendus, mis loeb käsitsikirjutatud teksti ja muuda handwriting-recognition application · Ühildub nii Windowsi and Macintoshi arvutitega. Pocket PC · Ühendab tavaarvutiga läbi Microsoft ActiveSync'i ja Microsoft Windows Mobile Device Centeri. · Rakendused nagu Microsoft Word, Excel, and Outlook. · Pocket PC Microsoft Outlook ühildub Windowsi platvormil töötava personaalarvuti Outlookiga. · Käsitsikirjutamise rakendused: Transcriber, Letter Recognizer ja Block Recognizer (mis on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele). · Multimeediaprogramm Windows Media Player. BlackBerry · BlackBerry Desktop Software aitab ühendada seadet arvutiga
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ma leidsin Apple'i kohta palju infot, mida ma saan enda töös kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted on Macintosh (lühidalt Mac), iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara sisaldab
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
ilus, ajalooline, kunstiliselt peen, jäädes teadusele kättesaamatuks. See kütkestas mind. Samas ei olnud sellel isegi lootust praktiliseks väljundiks mu elus. Kümme aastat hiljem, kui disainisime uut Macintoshi arvutit, tuli see kõik mulle meelde. Ja me kasutasime seda kõike Maci disainimisel, millest sai esimene ilusa tüpograafiaga arvuti. Kui ma poleks ülikoolis sellele loengule sisse astunud, poleks Macil ei erinevaid kirjastiile või proportsionaalsete vahedega tähti. Ja, kuna Windows selle Maci pealt maha kopeeris, poleks seda olnud ilmselt ühelgi arvutil. Kui ma poleks ülikoolist välja kukkunud, poleks ma kunagi jõudnud sinna kalligraafialoengusse ja arvutitest ei leiaks täna sellist suurepärast trükikunsti nagu neist leiab. Muidugi oli tollal raske tuleviku jaoks pilti kokku panna, kuid see oli vägagi selge kümme aastat hiljem toimunule tagasi vaadates. Ehk siis, sa ei saa punkte omavahel ühendada ehk pilti kokku panna tulevikku vaadates, vaid ainult tagasi
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud "Moore law"? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemalt üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti/tarkvara tehnoloogia arengut. DEC, oli soodsa hinnaga To välja vähemalt üks TCP põhierinevus võrreldes IP protokolliga. Too välja vähemalt üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. - Xml on primitiivsem kui html. htmlil on võimalusi rohkem. Tcp kontrollib kas paketid on ka kohale jõudnud Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss/miinus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Clark ja Andreesen, 1994 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti
and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.........................................................................................................14 3. Emaplaat...............................................................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade................................................................................
Assembly language MOV d, M XOR c,d Masinkood 00110111001110 Binary machine 11000110010100 language 11110100000101 11110000011100 Järgnevalt on toodud protsessori üldstruktuur, mille erinevaid koostisosi hakkame allpool eraldi vaatama. Sellise struktuuriga protsessor võimaldab täita kõiki programme. o käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer) Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet)
originally from Conseil Europeen pour la Recherche Nucleaire) CERT Computer Emergency Response Team CFB Cipher Feedback + Configurable Function Block CF Compact Flash (camera) .CFG Configuration (file name extension) CFM Code Fragment Manager [Macintosh] + Cubic Feet Per Minute CFML ColdFusion Markup Language CFP Call For Proposal CFR Computerized Facial Recognition CFS Caching/Common File System CFV Call For Votes [Bitnet] CG Control Gate CGA Color Graphics Adapter CGE Common Graphics Environment CGI Computer Generated Images + Computer Graphics Interface CGI-BIN Common Gateway Interface - Binary .CGM Computer Graphics Metafile (file name extension) + Graph (file name extension) [Lotus 1-2-3] [LDC] CGMS Copy Generation Management System CGS Continuous-Grain Silicon CHAP Challenge-Handshake Authentication Protocol CHAR Character CHAT Conversational Hypertext Access Technology [Internet]
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
