Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on : Asteroid? Komeet? Meteoor? Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3
mis tegeleb kolmnurkade külgede ja nurkade vaheliste seoste uurimisega. Trigonomeetria ajalugu ulatub tagasi nii kaugele kui Vana-Kreeka astronoomi Hipparchuse aega 200 a. e. kr. Suuremad läbimurded toimusid siiski alles 600 aastat hiljem — 5 saj. esimesel poolel. Bartholomeo Pitiscus leiutas sõna trigonomeetria, mida ta kasutab oma 1595. aastal trükitud raamatu pealkirjas. [3] Sõna trigonomeetria tuleneb kreeka keelest, sõnadest trigonon (kolmnurk) ja metreo (mõõdan). [29] Lisaks astronoomiale kirjeldab Pitiscus oma raamatus, kuidas kasutada trigonomeetriat, et lahendada igapäevaseid kolmnurkadega seotud praktilisi probleeme. Pitiscuse töö näitab, et trigonomeetria oli muutunud astronoomia abiosast matemaatika haruks, millel oli palju erinevaid rakendusi. Trigonomeetria oli populaarne samuti 17. sajandil, kuid kõik erines sellest, mida me õpime tänapäeval. Siinus oli ikka veel kindla pikkusega lõik kindla raadiusega ringjoones, mitte suhe ja keegi ei olnud veel mõelnud
molekulaarfüüsika. Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendris, tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulamist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi. Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmolistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini. Tänapäeval uurib astronoomia kosmilisi objekte omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust, asukohta jne. Astroloogid kasutavad planeetide seisude näitajaid, et määrata kindlaks inimese iseloomu põhijooni, tema võimeid, sobilikkust ühte või teise ametisse,
Toimub sümpoosium, kus iga osaleja esineb kiidukõnega armastusele. Esimese kõne peab Phaidros, kes rõhutab armastuse rolli riigi ja selle sõjaväe tugevdamisel. Teisena kõneleb Pausanias, kes eristab taevast ja maist (meelelist) armastust. Taevane armastus on rohkem kultuuriline (armastatakse vaimu), meeleline armastus pigem bioloogiline (armastatakse keha). Kolmandana esinev arst Eryximachos laiendab armastuse mõistet ka näiteks muusikale, gümnastikale, põllundusele, astronoomiale ja ennustuskunstile. Neljandana võtab sõna Aristophanes, kes esitab kuulsaks saanud müüdi sugude tekkimise kohta. Inimsugu koosnes algselt meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Inimesed olid ümmargused, nelja käe ja jalaga, kahe näoga, kahtede suguelunditega jne. Kuna sellised ümarad inimesed osutusid aga liiga võimsaks, lõikas Zeus nad pooleks. Sellest ajast peale igatsetaksegi oma teist poolt.
järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti astroloogid uurivad tähtede vahelist ainet,helkivaid ööpilvi, koostavad tähekatalooge. - Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Saab alguse Greenwich, Inglismaa. Kokku 24 vööndit. Eestis Greenwichist 2 tundi ees. - Kuupäevaraja on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi.
Egiptuses oli kõrgelt arenenud arstiteadus e. meditsiin. Nimelt osati teha keerulisi silmaoperatsioone ning osati palsameerida inimesi, mis oli oluline ka surmajärgsuse mõttes. Kasutusele võeti ka päikesekalender ning teati ehitustöödeks tarvilikke teadmisi. Mesopotaamis saavutati häid tulemusi matemaatikas ja astronoomias. Astronoomia oli lahutamatult seotud taevakehade järgi ennustamisega - astroloogiaga. Tänu astronoomiale kujunes neil välja kuukalender. Erinevus on ka linnades. Mesopotaamias olid linnad just need, mis määrasid selle muistse tsivilatsiooni ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Sumeri perioodil olid linnad sõltumatute linnriikide keskused. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe ning need mis ka olemas olid kujunesid losside ja templite lähedusse ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet
Astronoomia Koostaja:nimi Rühm: rühm Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi, tähefüüsika, mis uurib tähti, galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid, kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut. Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja määramine, navigatsioon jms), tehnika ja matemaatika arengule. Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu määrati ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste meetoditega ning võimaldab täpselt dateerida
See skeem jääb geneetiliseks. Nagu physis ja genesis, säilitab ka archê oma ajalise tähenduse: algaluse, allikana. Füüsikud otsisid vastus küsimusele, kust kohast ja läbi mille on maailm tekkinud. Nende geneetiline rekonstruktsioon seletas korra kujunemist, mida praegu vaadeldakse aga ruumilisest aspektist. Mileetose koolkonnal on suurt võlg babüloonia astronoomia ees, millelt nad laenasid vaatlused ja meetodid. Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud. Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid
uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Astronoomia ja teised teadused Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt
Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Sinakasroheline planeet Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis.
Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to lo o g ia (koos geofüüsikaga) - uurib planeetide, nende kaaslaste ja teiste Päikesesüsteemi objektide ehitust. Tähte de füüs ika Uurib tähti. Galaktikate füüs ika - uurib galaktikaid (tähesüsteeme). Ko s mo lo o g ia - uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. Astronoomiaga seotud teadused · Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. · Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. · Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö g e o de e s iag a, ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ning o ptikag a. Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga . · Ge o de e tilis i me e to de id on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks.
Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Milliseid teleskoope(lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid.
jaanuaril moodustati Teaduste Akadeemia raames Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid. · 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu. · 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale. · 1950 - Direktoriks saab akad. Aksel Kipper; tõstatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres). · 1950 - Tartus asutatakse aktinomeetriajaam, mille juhatajaks saab 1951. aastal Juhan Ross. · 1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI). · 1953 - G. Kusmin avaldab tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali teooria.
Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Milliseid teleskoope(lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid.
suuremalt pindalalt ning määrata täpselt vaatesuunda Maa suhtes. Saame koostada selle abil täpsemaid tähekaarte. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? 34. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Lisaks optilistele teleskoopidele kasutatakse infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Kosmilise tehnikaga saab uurida lähemaid taevakehi vahetult, neist proove võttes ja neid 36. Kuidas planeerida mingi taevaobjekti vaatlemist? Milliseid abivahendeid kasutate? 37. Millised planeedid on praegu Eestist vaadeldavad? Kandke nad tähekaardile, valige vajalik vaatlusvahet ja vaatlusaeg. 38. Oletame, et seisate Kuu tasandikul. Kui kaugel on silmapiir? Kuu raadius on 1738km. Silmapiir on 1,8km kaugusel. 39
Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad.k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi - Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Uraanist Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde
Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak. Keskajal viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid. Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja
Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Sinakasroheline planeet Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis.
„haige“ alge (191). Arstikunst seisneb keha terve alge rahuldamises ning halva alge pärssimises; arstikunst on „teadus keha armuihadega täitumisest ja tühjenemisest“ (191). „On tarvis osata keha kõigi vaenulike algete vahel esile kutsuda sõprus ja vastastikune armastus“ (192). Järgnevalt laiendab Eryximachos armastuse mõistet olulisel määral, nii et see rakendub ka näiteks muusikale, gümnastikale, põllundusele, astronoomiale ja ennustuskunstile. Nõnda on muusika „õpetus armastusalgetest harmoonias ja rütmis“ (192). Sellises üldises tähenduses ongi armastus olendite või nähtuste vaheline harmooniline, mõõdukas ja sujuv läbikäimine. 4. Neljandana võtab sõna Aristophanes, kes esitab kuulsaks saanud müüdi sugude ja sugulise armastuse tekkimise kohta. Algselt olid inimesed ümmargused, nelja käe ja jalaga, kahe näoga, kahtede suguelunditega jne. Inimesi oli
Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 21. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 22. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 23. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid. PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege Päikesesüsteemi planeedid.
Galileo jäi seisukohale, et taevanähtused peaksid olema selgitatud maiste analoogiate kaudu vastupidiselt Aristotelese põhipostulaatidele. Ta kinnitas samuti, et asjade tuuma pole võimalik põhjani tunda ning teadus huvitab ainult asjade omadustest ja sündmuste vaatlemisest. Öeldu küündis teaduse iseseisvuse deklaratsioonini ja võrdus eraldumisega filosoofiast. Esimest (ja ainust) korda avaldas Galileo nüüd trükis selgesõnaliselt oma poolehoidu Koperniku astronoomiale. "Siderius Nunciuses" oli ta seda vältinud. Isegi pärast Veenuse faaside avastamist polnud tal piisavalt tõendeid Tycho (Joonis 4) Koperniku süsteemi vastu. Nüüd aga oli tegemist lihtsalt ühe lisaga tema ,,Kirjadele Päikese laikudest", kus ta seda enda jaoks kaheldamatut fakti oli korraks maininud. Joonis 4. Tycho Brahe (Tycho.www). Joonis 5. Markus Welser (Markus.www). 9
Protestantliku eetika mõjul pidas Herder vajalikuks käsitleda ajalooõpetuses sõdade asemel rohkem tööga seonduvat. Christian Thomasius oli kõlbusfilosoof. Ta oli ka üks valgustajatest, kes arvas, et filosoofia peab olema arusaadav ja kasu toov. Ta rõhus haridustasemele, südametunnistuste vabadusele, tema jaoks polnud ketserlusel tähendus, oli rangelt nõiaprotsesside vastu. Teaduse areng oli valgustusajastul suur. Füüsika valdkonnas arenes kõige rohkem astronoomia. Astronoomiale pani aluse Galileo Galilei. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, selle kohaselt tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. 1609. aastal tegi ta oma teleskoobi et kergendada taevakehade vaatamist. Olles koduarestis jätkas ta oma
Varjutuse ajal muutub kuu tuhmiks.Vahel on tal tumepunane või pruun varjund.Kui kuu satub maa varju pimedasse ossa, toimub täielik kuuvarjutus ja kuu paistab väga nõrgalt. Päikesevarjutus saab toimuda vaid ajal, mil muu on maa ja päikese vahel.Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult.Osalise varjutuse puhul katab kuu osa päikesest ja täisvarjutuse ajal tuleb nähtavale päikesekroon, taevasse ilmuvad tähed. 5.Milliseid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Astronoomide peamine tööriist on teleskoop.Selle peegel tehakse võimalikult suur, et näha nõrku seega kaugeid tähti ja galaktikaid.Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid.Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid.
Heimarmene (ld k fatum) ehk saatus kardetud jõud, mida inimene juhtida ei suuda ja mis valitseb kogu maailma üle, isegi jumalate. Epikuros õpetas inimese hävimist surmas ja vältis, et tegelikult kõikevalitsevat saatust polegi olemas. Inimene surres muutub olematuks ja sp pole mõtet surma karta. Enamik Kreeka inimesi siiski ei suutnud seda uskuda. Kasutati abivahendeid saatuse murdmiseks. 2.saj kristlikud misjonärid kuulutavad, et ristitud inimesed ei allu enam saatusele ega astronoomiale. See jutt puudutas kreeklasi rohkem kui rääkimine patust. Tänapäeval seletavad paljud, et oli karismaatiline õpetlane Jeesus, kes leidis rännates järjest rohkem poolehoidjaid. Nii tekkis spontaanne liikumine jeesusliikumine. Kirik organiseeritud kujul kujunes välja loomulikul teel, kuna oli vaja koonduda. Kristlikud koguduste oli algselt arusaamade paljusus. Varem suhteliselt iseseisvad kogudused said kindlama korra
tähtede füüsika (uurib tähti); galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). 1.3. ASTRONOOMIA JA TEISED TEADUSED Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja andurite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja
Euroopas oli teaduse areng tugevalt pärsitud religiooni poolt, mille tulemusena tekkis teaduse värdvorm – skolastika. Viimane pühendas peatähelepanu kristliku dogmaatika arendamisele, kuigi andis selle kõrval teatava panuse ka mõtlemiskultuuri arengule, teoreetiliste vaidluste ja diskussioonide täiustumisele. Arenesid alkeemia ja astroloogia. Tänapäeva teadust võib jagada nelja perioodi: • Esimene periood, keskusega Itaalia, uued alused mehaanikale, anatoomiale, astronoomiale (Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik). • Teine periood, keskustega Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, uus matemaatilis-mehaaniline maailma mudel (Bacon, Galilei, Descartes, Newton). • Kolmas periood, baseerus tööstuslikul Inglismaal (ja Prantsusmaal), uued teaduse valdkonnad, eriti tööstustootmise alal (energia, masinad, kemikaalid). • Neljas periood on nüüdisteadus, mis on tunginud kõigile inimese elualadele. 2
annaabi.ee 
