Lehekülg 4/5 11.01.2013 15:07 Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481592&showall=1 c. suhteliselt madal kasutegur d. võimalus astmeteta reguleerida liikumiskiirusi väga suures diapasoonis e. detailid tuleb valmistada tuleb suure täpsusega Õige vastus on: võimalus väikeste gabariitide ja
pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekannete ülesandeks on muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust ning kanda üle pöördemomenti vedavatele ratastele. 1 Sidur Siduri ülesandeks on töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, selle ajutiseks lahutamiseks, käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohalvõtuks. 1.1 Siduri ehitus 1. Siduri korv 2. Suruketas 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7.Hammasvöö 8. Siduriketas 9
Põltsamaa Ametikool Automaat käigukast A4 Mauno Piho Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaat käigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud
pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise peale. Ülekande liigid · Mehaanilised jõuülekanded: Kogu ülekanne toimub mehaaniliselt, jagunevad astmelisteks (muutub kindla ülekande arvu võrra) ja astmeteta (muutub sujuvalt) ülekanneteks. · Hüdromehaanilised ülekanded: Koosneb hüdraulilisest ja mehaanilisest ülekandest, ehk on tegu astmeteta ülekandega. · Mahthüdraulilised ülekanded: Liikumine kantakse üle ühelt tööelemendilt teisele kindla mahu vedelikuga. · Elektromehaanilised ülekanded: Koosneb elektrilisest ja mehaanilisest osast Sidur · Siduri abil on võimalik mootor ühendada ja lahutada jõuülekandest sujuval viisil.
CVT Variaatorkast Audi CVT variaatorkast: 1. Väändevõnkesummuti 2. Tagurpidisõidu mitmekettaline sidur 3. Aeglustav ülekanne 4. Kettvariaator 5. Juhtplokk 6. Hüdrosõlm 7. Sõidusuuna planetaarülekanne 8. Ederpidisõidu mitmekettaline sidur CVT Variaatorkastidel muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril tõõtada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine toimub planetaarülekande abil.
..........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud
Ülevaade automaatkäigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel
190 mm. Trepiastmed on rajatud täisnurske profiiliga. Liikumispuuetega inimeste hoonesse pääsemine on tagatud ühesuunalise liiklusega pandusega, mille laius on 1,2 m ja pikikalle 4%. Pandus on piiratud 80 mm kõrguse alumiiniumist käsipuuga. Hoone sissepääsu ette on jäetud vaba ruumi 1,2x3,8 m ulatuses ratastooli pööramiseks. Tuulekoja rajamisel on arvesse võetud puuetega inimeste vajadused tuulekoja sügavuse on 1,3 m ning laiuse 3,8 m. Hoones astmeteta ligipääsetav tualettruum, mille projekteerimisel on mõeldud ratastoolikasutajatele ja teistele liikumispuudega isikutele. Tualettruumis on arvestatud, et oleks võimalik sooritada ratastooliga täispööre, mis vastab tema pöörderaadiusele 1400 mm. 6. TULEOHUTUSE NÕUDED Hoone kuulub tuleohu klassi TP2 ja IV kasutusviisiga ehitiste hulka. Hoone tarindi tulepüsivus R30. Hoone tellistest välisseinad ei ole tuleohutuse seisukohalt tuletundlikud, st moodustab
Osborn Reynolds, Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia ülekandmiseks James Watt, Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja mõõtmisest" Leonardo da Vinci, Arendas välja aksiaalkolbmasina Hans Thoma 3 : 10 10 Tee loetelust valik mahtülekannete eeliste kohta. : a. võimalus väikeste gabariitide ja massi juures üle kanda suuri pöördemomente ja jõude b. võimalus astmeteta reguleerida liikumiskiirusi väga suures diapasoonis c. detailid tuleb valmistada tuleb suure täpsusega d. ajamid on isemäärivad e. suhteliselt madal kasutegur : võimalus väikeste gabariitide ja massi juures üle kanda suuri pöördemomente ja jõude , võimalus astmeteta reguleerida liikumiskiirusi väga suures diapasoonis , ajamid on isemäärivad 4 : 10 10 Kas PLC (programmeeritava loogikakontrolleri) kasutuselevõtt aitab: : a
14. EM transmissioonide ülesanne ja liigitus. Transmissiooniks nim seadmete kompleksi energia ülekandmiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. Transmissiooni abil on võimalik muut energiavoolu parameetreid vastavuses energia jäävuse seaduses. 1. Tööpõhimõte: a) mehhaanilised b) hüdraulilised c) elektrilised d) kombineeritud 2. Kiiruse reguleerimise võimalused a) astmelise kiiruste reguleerimisega b) astmeteta kiiruste reguleerimisega 3. Liikumissuuna muutmise võimalikkus: a) mittereverseeritavad b) reverseeritavad 15. Mehhaanilised transmissioonid ja nende liigitus. Meh. transmissioonid koosnevad traditsioonilistest mehhaanilistest ülekannetest, milles energia kantakse edasi mehhaaniliste vahenditega. Need on reeglina astmelise kiiruse reguleerimisega. Liikumissuuna muutmiseks on mehhaanilistes transmissioonides eriline seade mida nim reeversiks. Jaotatakse energiavoolu
Mis on kiiruste kast?Töötamise põhimõte. Kiiruste kast võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. 43.Mis on variaator? Skeem ja töötamise põhimõte. Variaatorid võimaldavad ülekandearvu ja seega ka veetava võlli kiirust teatavais piires sujuvalt muuta. 44.Mis on võll ja mis on telg?Võllide liigitus. Võllid ja teljed on masinate pöörlevate osade kandjaks.Võllid kannavad üle väändemomenti ja võivad olla koormatud ka paindemomendiga.Võllide liigitus:1.Sirgvõllid a)astmeteta,b)astmelised,c)täisvõllid,d)õõnesvõllid.2.Väntvõllid.3.Paindvõllid.Telj ed võivad olla kas pörlevad või mittepöörlevad,kuid kindlasti ei kanna üle pöördemomenti. 45.Liugelaagri konstruktsioone ja iseloomustus. (skeem vihikus) Liudelaagris leiab tapi ja laagri vahel aset liugehõõrdumine Laager ja tapp moodustavad lõtkuga istu.Iseloomustus:+ 1.Töötab hästi suurtel kiirustel.3.Töötab müratult.4.Väikene diameeter(radiaalgabariit).5.Pikipoolitav.6. Sobiv suure
ProDiags Automaatkäigukastid Arvutiprogrammi ülesanded Õpetaja variant http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi 2 1. Üldist Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija
takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv. Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2
reguleeritavad sõltuvalt laotamise täitekõrgusest, mille suurus leitakse maapinna skaneerimise järgi. Punker koosneb külgedel hüdrauliliselt varustatud kallutussüsteemis ja põhjas olevast konveierist. 56. Laoturi tigutransportööri ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis, reguleerimine. Suunab materjali keskelt külgede poole ja vastupidi. Koosneb vasakust ja parempoolsest teost. Tigude kiirused on sõltumatud ning astmeteta täisautomaatselt reguleeritavad materjali voogu jälgivate andurite abil. Reguleeritakse tigutransporttööri kõrgust (peab olema laotatavast materjalist 50 mm kõrgusel). Teo tööd juhitakse juhtpaneelist juhtplatvormil. 57. Laoturi silumisplaadi ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis. Ülesandeks on kihitiheduse ja struktuuri parandamine. Ehituslikult koosneb tambilattidest, küljeplaatidest, ülestõstetavatest käiguteedest ja gaasikuumutist. Töö
mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga. Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad. Välistakistuse muutumise korral ei muutu nende pöörlemissagedus ja pöördemoment nii palju kui vaja. Nimetatud põhjuste tõttu tulebki autodel kasutada jõuülekannet. Jõuülekandeid võib liigitada järgmiselt: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehhaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekanne hõlmab mootorsõiduki siduri, käigukasti veovõllid, tagatelje peaülekandediferentsiaali ja väljundvõllid ratastele (vt. Joonis 1). Joonis 1:Mootor ees tagavedu Ülesanded: - Muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust - Ülekanda pöördemomenti vedavatele ratastele. 4 Ülekande tüübid:
Tsentrifugaaljõust põhjustatud pinge ts = Iv 2 J-rihmamaterjali tihedus Max pinge leiab aset kohas, kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale. Seda väärtust võetakse arvesse rihma tugevuskontrollil 63. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. Jagunevad püsiva ja muunduva ülekandearvuga ülekandeiks (variaatorid) Eelised: lihtne konstruktsioon, hõlbus koostamine ja hooldamine, müratu töö, võimalus tema erinevaid , astmeteta muudetava ülekandearvuga variaatorskeeme. Puudused: laagrite ja võllide suur koormus, suured kohalikud pinged hõõrderatastes, suur elastne libisemine- madal kasutegur. Muudetava ehk varieeritava ülekandearvuga ülekannet nim variaatoriks. Hõõrdevariaatorid ja rihmvariaatorid. 64. Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused. Nagu rihmülekandedki võimaldavad kettülekanded anda edasi liikumist suure võllide vahekauguse korral (kuni 8 m)
Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 25 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi, mille rõhk (koostöös ketta kallet muutva
mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi, mille rõhk (koostöös ketta kallet muutva
EELISED:suur ülekandekaugus, käigu sujuvus, talub ülekoormust, väike müra, saab muuta pöörlemissuunda PUUDUSED: ülekandearvu muutumine koormuse suurenedes, laagritele ja võllidele on suur koormus, suht väike kasutegur FRIKTSIOONÜLEKANNE Koosneb kahest üksteise vastu surutud rattast. Tekkiva hõõrdejõu tõttu pöörlemisel pöördub ka teine. Mittereguleeritavad ja reguleeritavad. Reguleeritavaid kasutatakse süsteemides, kus nõutakse sujuvat ilma astmeteta pöörlemiskiiruse reguleerimist. EELISED: lihtne ja müratu. PUUDUSED: ülekandearvu ebapüsivus koormuse suurenedes, kontaktpinna suur kulumine, madal kasutegur KETTÜLEKANNE Koosneb veetavast, vedavast hammasrattast ja ketist. Levinumad on hammasketid ja rullpuksketid. Hammaskette kasutatakse suurte kiiruste ülekandmiseks. Koosnevad plaatidest, mis on paari kaupa puksile pressitud. RULLPUKSKETID koosnevad sise ja välisplaatidest. Plaadid kinnituvad välimistele võllikutele,
väetamismeetodeid eelis-tades võib külviku loomulikult varustada eraldi väetise- seemenditega. Kasutamisel esilibistiga või kombineerituna erinevate esiäketega saab Maestro külvikust minimeeritud mullaharimismasin ning kombinatsioonis hambuliste ketastega isegi otsekülvik. Külvikul on kahte tüüpi väljakülvirullid. Soovitud külvitihedus saadakse väljakülvirullide pöörlemiskiiruse sujuva reguleerimise teel reduktorihoova nihutamisega astmeteta ja kiirelt. Peenseemne jaoks kasutatakse tiheda naastuga väljakülvirulli, kus külvitihedus algab 1,5 kg/ha. Samaaegse peenseemne allakülviks on masinal olemas eraldi võimalus. Maestrol on mahukas külvisekast, vastavalt 3500 või 4700 liitrit - vähem täitmist, rohkem aega külviks. Ülevalt laienev kasti kuju kergendab täitmist. Külvisekasti vaheseina asend on muudetav. Näiteks külvikul Maestro 3000 saab tänu sellele muuta
interaktsionistliku positsiooni, viidates sellele, et arengu tekitab eelsoodumuse ja keskkonnamõjutuste kombinatsioon. 2. Pidev või hüppeline areng? 3. Organism või mehhanism? · Kas lapsed on arenguprotsessis aktiivsed või passiivsed? · Kas laps on subjekt või objekt? Mehhanism?- inimene reageerib passiivselt keskkonna ärritustele: Areng toimub väliste tegurite mõjul Muutused on pidevad ( gradueeritud, kvantitatiivsed ilma astmeteta) Põhiliselt õppimisteooriad Organism?- organism on aktiivne Areng tuleb organismi seest Muutused ei ole pidevad (katkendlikud, kvalitatiivsed, eksisteerivad teatud tasemed) 4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad? 17.-18.sajandil oli 3 põhilist sotsiaalfilosoofilist kirjeldusviisi: 1. lapsed on olemuselt läbinisti halvad 2. lapsed on olemuselt läbinisti head 3. lapsed on pigem halvad kui head
3. Halb õigekiri 4. Ei oska aega hästi jaotada 5. Ei taha näidata, mida ta teab 6. Ajapiiranguga testid valmistavad probleeme 7. Kole käekiri 8. On erakordselt hea kujutlusvõimega 9. Võtab asju lahti, et teada saada, kuidas need töötavad 10. Läheb kirjalike ülesannete peale närvi 11. Lahendab ülesandeid ebaharilikel viisidel 12. Suuline väljendusoskus on palju parem kui kirjalik 13. Jõuab ilma näiliselt vajalike astmeteta õigetele järeldustele 14. On organiseerimatu 15. Ei suuda meelde jätta matemaatilisi fakte Vaatlusleht on üksnes abiks õpilase õpistiilieelistuste kindlaksmääramiseks, mitte katsetamiseks. Kohandatud Colorado Gifted Development Centre’i materjalide põhjal LISA 6 145 LISA 6. Andekate profiilid
134 135 võllil vabalt. Käike lülitatakse veetava võlli hammastel asuva hammasniuhviga. Paremale nihutamisel hambub se4 veetava võlli hammasratta hammasvööga, ning veetav võll hakkab koos ketirattaga pöörlema (1. käik). Otsekäigu (2. käigu) saamiseks tuleb muhvi nihutada vasakule, kuni ta ühendab vedava ja veetava võlli. Astmeteta jõuülekannet rakendatakse põhiliselt ainult mopeedidel. See lihtsustab märgatavalt mopeedi juhtimist, sest pole vaja sidurit ja käike lülitada. Teiselt poolt käsu- tatakse täielikumalt ka mootori võimsust, sest ülekandearv muutub automaatselt vastavalt mootori koormusele. Automaatsiduritega ja kiilrihm-variaatoriga jõuülekan- net käsutatakse mopeedil «Selena» (uue nimetusega «Auto- maatik»), mille põhimõtteskeemi kujutab joonis 78.
annaabi.ee 
