klass NIMI: Armin Golovanov Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi. Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks. Need on algriim ja parallelism. Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides. Kuule, kus kukub kurja lindu, laksuteleb laiska lindu Lõpe, lõpe, põllukene, vähene mu väljakene Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest. Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism
igal riigimehel riist, ah mis siis, ah mis siis, igal vennal vaateviis. Luuletus on isamaaline. Sisuks on näidata, et kõik inimesed mõtlevad erinevalt. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii mees- kui ka naisriimi ehk ühe- ja kahesilbilisi sõnu. Esimeses salmis on luuletaja kasutanud lausriimi, ülejäänud on segariim. Lausetes on kasutatud assonantsi, näiteks riigimehel riist, mis siis, pässil päsmer, matsil mall. Samuti on luuletaja kasutanud alliteratsiooni, näiteks vennal vaateviis, mehel mõte, saksal standard, lollil lõbu, targal troost, pässil päsmer ja riigimehel riist. Isikustamist ja epiteete ei ole autor kasutanud. Kogu luuletus on üles ehitatud parallelismile, näide igal vennal vaateviis. Teiseks valisin luuletuse “Suvepäev” luulekogust “Laulud tüdrukuga”.
jumal Valküürid Odini tütred, imelistel ratsudel sõitavad neitsikud, kes viisid langenud kangelasi Valhallasse. Heimdallr- aasist jumal, jumalate vahimees. Hel- Loki tütar, manalajumalanna, allilma valitsejanna. Loki salakaval jumal, erinevate olukordade valdaja; kurjuse- ja vembujumal. Värsimõõt ja keel Edda-luules ei ole riimi, selle asemel kasutati poolvärssi, mis oli kaherõhuline. Kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi, mis taga luule rütmi. Edda - luulet iseloomustab napp, lihtne väljendusviis. Edda-luule tekkis ja arenes paralleelselt skaldiluulega, aga Edda-laulud on skaldiluulest lihtsamad, sageli põneva sündmustikuga ja tunduvalt kergemini mõistetavad. Tänan tähelepanu eest!
Ta kummalisi helke mu ärkvelolekusse ära segab und. Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke. Mu akna taga langeb lõppematult lund. -- Luuletus on kirjutatud mina-vormis ning koosneb kolmest katräänist. Riimiskeem luuletusele on abab, mis tähendab et tegemist on ristriimiga, näide sellest on 9. ja 11. reas riimuvad sõnad ,,helke" ning ,,nelke" ja 10. reas olev sõna ,,und", mis riimub 12. reas oleva sõnaga ,,lund". Esimeses reas on Kareva ekspluateerinud assonantsi sõnades ,,arvasin" ja ,,armastavat", mille eesmärgiks on lugejale näidata, et kõneleja mõtiskleb selle üle, millised ajalised piirid on ta armastuse ajalool. Teises reas kohtab lugeja metafoori sõnapaaris ,,läbi lillede", mille eesmärgiks on näidata, et kõneleja uskus, et tema armastuse juured ulatuvad juba ammustesse aegadesse, kus kõike ilustades räägiti ning tõde välja ei öeldud. Kolmandas ja neljandas reas jõuab kõneleja enda
· Ühised omadused: moodustub piiratud kindla struktuuriga üksus värsirida, mille formaalne struktuur kordub. Tuntuimad värsijalad v trohheus; v jamb ; vv daktül; vv anapest; spondeus; v v amphibrahh; v kretikus. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riimimise vanimaks vormiks peetakse algriimi (alliteratsiooni ja assonantsi). Selle kasutust tunneme eriti eesti rahvaluulest. Traditsioonilistes värsivormides leiab seevastu kasutust eeskätt lõppriim. See riimivorm on väidetavalt jõudnud Euroopasse idamaadest, erilist osa mängisid siin kirikulaulud ja muud just sakslastest juhuluuletajate mõjutused. Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime. Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel
Teaduslikus elus seisab Pariisi ülikool euroopas esikohal, juhtivaks kujuenb Prantsusmaa ka kirjanduses. Prantsuse kangelaslaulud on kujunenud ballaadilaadsestest lauludest. Säilinud on umbes 80 suurt laulu, nende pikkus kõigub 1000 värsist kuni 18 000. Enamik neist on loodud kümnesilbilistes värssides, hilisemates esineb ka aleksadriin- 12silbiline värss, tsesuuriga pärast 6. silpi. Ladina luule eeskujul jagunevad laulud ebavõrdse arvuga stroofideks, mis on omavahel soetud assonantsi ja lõppriimiga. Laule kandsid ette zonglöörid lauldes ning deklameerides. Laule saadeti vielle- nimelisel keelpillil. Traditsiooniliselt jaotatakse prantsuse kangelaslaulud kolme sarja. Tähtsaim- kuninga zest koosneb 14st laulust, milles jutustatakse Karl Suure sõjaretkedest. Sarja keskne teos on Rolandi laul. Teine on Garin de Monglane'i zest, mille 23 laulus käsitletakse ideaalse vasalli Guillaume d'Orange'i sangaritegusid. Kolmanda moodustavad 19 laulu Doon de Mayence'i zestist,
viimases värsis on 13 silpi. Järgmises stroofis on silpide arv jaotatud võrdselt. Esimeses värsis 7, teises samuti 7, kolmandas 6 ja viimases 8 silpi. Kolmas stroof on kolmerealine ja esimeses ja kolmandas värsis on silpe umbes võrdselt, ainult keskmises värsis on tunduvalt vähem silpe. Kahes viimases stroofis on vastavalt: 8, 2, 6 silpi. Luuletuses on kasutatud alliteratsiooni. Värin, võpatus, vagu, vaikus. Ja -liigutus, loobumus. Maailm, milleks sa valmistund. Kasutatud on ka assonantsi. Nii ilmne, ühtne ja üks. Luuletus on kirjutatud vabavärsis. Võluaeg Meelega, meeletult vajutan valupunkti, kaevan välja Su nägu mälu pimedast mõõtmest öövööndist See röögatus, vägivaldvalu ei kaldu, ei kao - mööda kalliskivide kilde, ma rooman haav- haaval ja selgeks meelepimedust palun. Ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust, lootust ja lohutust, ainult nii - võib kunagi tulla veel kevad. Sisuline analüüs Luuletuse teema on armastus ja sellega kaasnev valu
ning vastuvõtja kontakt säiliks. See on eeldus, et suhtlus saaks üldse toimida. Faatiline funktsioon on tähtis sotsiaalsete suhete säilitamiseks ja arendamiseks. Igasugune suhtlemine on faatilise funktsiooni täitmine, mistõttu kontakt on kommunikatsiooni oluline osa. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale, tema vormile, ülesehitusele, esteetilisele kvaliteedile. Selle funktsiooni paremaks täitmiseks kasutatakse näiteks alliteratsiooni ja assonantsi, sõnade või sõnaosade häälikulist kooskõla ehk riimi, tähtis on sõnavalik. Riimi pandud sõnum jääb paremini meelde ning tekitab emotsioone. Metakeelne funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi. Kontekstiga seotud viiamisfunktsioon osutab sellele, millest on jutt. See orienteerub sõnumi
rahulikumalt - aga ka natuke eemalolevamalt. Vaid tsüklis «Varjutus» ületatakse ilmselgelt ränki aegu ja troostitust, vihjatakse kannatustele ja okastraattunnile. Raskustest aga tuleb luuletaja välja veelgi tugevamana ja karastatumana, tõdedes ikka ja jälle: Valgus, millest me võetud, ei hävi. (lk 50) Tundub ainult, et Kareva luule kasutab senisest rohkem kõlalisi assotsiatsioone, märgatav on eriti assonantsi tihe esinemissagedus. Kareva värsiridades on järjestikku palju ühe ja sama tähega algavaid sõnu. See vähendab natuke luule jutustavust, kuid suurendab samal ajal selle laulvust, lähendab seda ühtlasi rahvalauludest tuttavale võttestikule. Kareva värsside üheks algallikaks võikski pidada muusikat ja selle rütme. Sõnadesse pandud muusikas on häälikud võrreldavad kindlatel sagedustel kuuldavate helidega - osa
Asjaolu, et suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, on tekitanud hiljem lesbismimõiste. Ta looming on leidnud kajastust roomas, hiljemini ka Lääne- Euroopas ja vene kirjanduses. Aioolia dialekt. Anakreon: kirjutas joonia dialektis. Tema luule on pealtnäha lihtne, elegantne, mänglev, kuid selle taga peitub tõsine poeeditöö, viimistletus, keeleliselt läbimõeldud ja lihvitud sõnastus, mis kasutab ka kõlamänge, assonantsi (vokaali kordumine sõna algul) ja alliteratsiooni (konsonandi kordumine). Teemadeks on enamasti kaunid neiud, vein ning naljatlevalt käsitletud tunded. Poliitilisi teemasid ei olnud. Tema jäljendajaid oli palju ja sellest võrsus nn anakreontiline luule. See köitis paljusid hilisemaid poeete, kes seda oma keelde tõlkisid. Esimesed eesti keelde kreeka keelest tõlgitud luuletused olid anakreontilised, eesti keelde on anakreontilist luulet tõlkinud K.J. Peterson. 12. Mis on epigramm
Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga. Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat Atlit. Edda-luule tähtsamd värsimõõdud on Fornyrislag, "vanade sõnade värsimõõt" ja Ljoaháttr, "nõiduslaulude värsimõõt". Mõlemas kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi. -14- Edda-luulet iseloomustab napp, lihtne väljendusviis. Kasutatakse kenningeid ja heitisid, kuid keel on suhteliselt ilustamata. Edda-laulud on skaldiluulest lihtsamad, sageli põneva sündmustikuga ja tunduvalt kergemini mõistetavad. Tõenäoliselt olid nad ka skaldiluulest laiemalt tuntud. Lisa 2 Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet
kuulutab selle välja." (Leges Duodecim tabularum, ancientrome). Ilmselt olid seadused lakooniliselt kirja pandud selleks, et need oleks lihtsasti arusaadavad ja jääksid rahvale hästi meelde. Kividele pidid mahtuma mitu seadust ning seepärast ei olnud võimalik seadusi väga pikalt lahti kirjutada. Seadused olid kirjutatud eripärases rütmis, mida on nimetatud ,,carmeni-stiiliks" või ,,seaduslikuks etiketiks" (Norden 1939, lk 91-106) Seadustes kasutati palju alliteratsiooni ja assonantsi. Näiteks ,,ex ea familia, inquit, in eam familiam." Samuti on kasutatud ka kordusi peaaegu kõik seadused algavad sõnaga ,,si." Näiteks esimese tahvli kolm esimest seadust algavad ,,Si in ius vocat, ..." ,,Si calvitur pedemve, ... " ,,Si morbus, ..." llmselt oli keelekujundite eesmärgiks teatud sõnade esiletõstmine ning meeldejäämise lihtsustamine. Keelekujundid panid seadused kõlama poeetiliselt,
Kui Plautus mugavdas kreeka komöödiaid, siis võis ka kokku segada erinevaid kreeka komöödiaid, sai veelgi naljakam. valdavalt perekonnakonfliktil, kaksikute äravahetamine vms. Näitas ka Ateena rikaste nõudeelu. Plautuse komöödia sai aluseks Euroopa komöödiale. Plautuse teostest on inspiratsiooni saanud: Shakespeare, Moliere. Plautusel esines nii monolooge kui laule, oli opereti moodi. Kõnevärss oli hoopis vabam kui kreeklaste värsid, palju alliteratsioone ja assonantsi. Terrentius kirjutas arenenumale maitsele kui Plautus, ta püüdis säilitada Kreeka originaali algset suunitlust. Kirjutas 6 komöödiat, kõik säilinud. Jämekoomik puudub, kirjutab humoorikaid olmedraamasid. Kirjutas laiemale publikule. Keskajal loodi tema ainetel näidendeid pühakute elust. Tema ainetel kirjutas Saksamaal elanud nunn Hrotsvith (Hrotswitha). Terentius on oluline Eestis, kuna tema komöödia "Androslanna" on esimene näidend, mida teadaolevalt Eestis on mängitud (1529).
81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema? Apuleiuse (u 125170/ 190 pKr) peateos on ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel". Metamorfoosides" muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks. Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid. Apuleiuse sõnavalik on keeleuuenduslik, esineb kõlalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat. 82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate? Rooma kirjanduse kristlikud autorid on Prudentius , Hieronymos, Marcellinus ja Aurelius Augustinus.
Isise kaasabil jälle inimeseks. Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol. Pikim ja kuulsaim kõrvalepõige põhisüzeest on muinasjutt ,,Amor ja Psyche", sellest loost varasemat üleskirjutust ei olegi. Apuleiuse stiil on kordumatu, sõnavalik keeleuuenduslik, kõnekeelsed sõnad vahelduvad arhaismide ja neologismidega. Esineb külalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat. 55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane. Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu.
Mõisted: * Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus) * Bibliograafia raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus) * Aimekirjadus - populaarteaduslik kirjandus. * Algriim - kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). * Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) * Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). * Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. * Personifitseerimine - isikustama * Antropomorfiseerimine inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine
33. Mõisted: Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus) Bibliograafia – raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus) Aimekirjadus - populaarteaduslik kirjandus. Algriim - kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) 18 Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. Personifitseerimine - personifitseerimine
kokkuvõtvalt firma missiooni - seda, milleks firma on loodud. SLOGANI VORMISTAMISE PÕHIMÕTTED Slogan nagu reklaami pealkirigi peaks olema: · Keeleliselt korrektne · Slogan ei peaks üldjuhul olema pikem kui üks lause, soovitavalt lihtlause · Võimaluse korral adressaati määratlev · Slogan võiks olla kujundlik, metafoorne · Võib kasutada alliteratsiooni, assonantsi, rütmikaari jne. Põhitekst - 20 % reklaamiteate kogupinnast · peaks olema loogiliseks jätkuks pealkirjale · peaks rõhutama peamist ideed · peaks sorteerima lugejad 38 · olgu nii pikk kui vajalik ja nii lühike kui võimalik · peaks olema seotud visuaaliga, kasvõi vihjamisi
annaabi.ee 
