Peamine ülesanne on kujundada ELi rahapoliitikat. Jooksvat tööd korraldab Juhatus, Kuhu kuuluvad ECB president, asepresident ja 4 liiget. Juhatus teostab rahapoliitikat ning annab selleks riikide keskpankadele juhiseid. Üldnõukogu ülesandeks on suhelda nende ELi liikmesriikidega, millele on majandus- ja rahaliidu suhtlemisega tehtud erand, kandes sellega osaliselt EMU ülesandeid. Üldnõukogu koosneb ECB presidendist, asepresidendist ning kõikide ELi liikmesriikide (sh ka majandus- ja rahaliidus mitte osalevate) keskpankade juhtidest. Euroopa Keskpankade Süsteemi (ESCB) koosneb ECBst ja Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadest. Maastrichti leping on Euroopa Keskpankade Süsteemile seadnud järgmised nõuded: 1. Välja töötade ja ellu viia EMU riikide rahapoliitikat; 2. Juhtida arveldusi mitte EMU riikidega; 3. Hallata EMU riikide välisvaluutareserve; 4
Euroopa Keskpanga juhatusse kuuluvad EKP president, asepresident ja veel neli liiget. Juhatuse peamised kohustused on: · valmistada ette nõukogu istungeid; · teostada rahapoliitikat kooskõlas nõukogu suuniste ja otsustega ning anda juhiseid riikide keskpankadele; · juhtida Euroopa Keskpanga igapäevast tööd. (Euroopa Keskpank... 2013) Euroopa Keskpanga üldnõukogu koosneb EKP presidendist, EKP asepresidendist ja Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide keskpankade presidentidest. Üldnõukogu ei tegele rahapoliitikaga euroalas, peamiseks kohustusteks on koostada aruandeid euroalasse mitte kuuluvate liikmesriikide edusammude kohta ja anda nõu euro kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistuste tegemisel. Üldnõukogu ülesandeks on koguda statistilist teavet ning koostada Euroopa Keskpanga aastaaruanne. Lisaks tegeletakse raamatupidamis- ning aruandlusstandardeid ühtlustamisega.
Liikmeskond liigitatakse tegevliikmeteks, auliikmeteks ja kandidaatliikmeteks. Ühingu liikmeiks võivad olla eeskätt sekretärid, assistendid, juhiabid, büroo- või kantseleijuhatajad ning teised organisatsioonides juhtide otsese abistamisega seotud isikud, kes tunnistavad ühingu põhikirja ja kohustuvad ühingu tegevusest aktiivselt osa võtma. Ühingu liikmeks võib-olla ka juriidiline isik. 27.09.2013 Ühingu juhtimiseks kutsutakse juhatuse(sinna kuuluvad: presidendist, asepresidendist ning juhatuse liikmetest koosnev juhatus) poolt kokku üldkoosolek. Juhatuse üldkoosolekud viiakse läbi presidendi või teda asendava isiku kutsel korralisena, vastavalt vajadusele või vähemalt üks kord aastas. Erakorralisena vähemalt kahe juhatuse liikme ettepanekul. Juhatuse koosolekud on ühingu liikmetele avalikud. Üldkoosoleku tegevuseks on: · ühingu põhikirja ja selle muudatuste kinnitamine · ühingu eesmärkide muutmine · majandusaasta aruande kinnitamine
institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga reformiti ELi institutsioonilist struktuuri. 1.2. EP struktuur Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja delegatsioonide juhtide konverents. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. 1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös
18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul? 21. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Vastused. 1. Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid
(ELN ALLA!) EL-i Nõukogu Sekretariaat EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika esindamine inimõiguste küsimuses Euroopa Kohus Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust Seisab EL-i kodanike ja ettevõtete huvide eest Euroopa Kontrollkoda Auditeerib EL-i rahaliste vahendite kasutamist; annab seeläbi hinnangu, kuidas Europpa institutsioonid oma ülesandeid täidavad 20) Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Komisjoni president- Jose MAnuel BArroso Asepresid- Siim Kallas Kes on valitud- Katrin Saks, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Tunne Kelam, Andres Tarand, Toomas Savi .
valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Pärast peaministriametit oli Kallas parlamendi lihtliige, kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. 12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks 4administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse alal. Samuti sai Kallas üheks neljast Euroopa Komisjoni asepresidendist. Haridus: 1967 Tallinna 22. Keskkool 1972 Tartu Ülikool, rahanduse ja krediidi eriala Ametikäik: 8 19751979 Rahandusministeeriumis 19791986 Hoiukassade Peavalitsuse juhataja 19861989 Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja 19891991 Ametiühingute Keskliidu esimees 19911995 Eesti Panga president 19951996 Eesti välisminister VIII ja IX Riigikogu liige 19992002 rahandusminister 20022003 peaminister
gruppide kaupa (ühiste poliitiliste vaadetega), mitte rahvuslike delegatsioonidena. • Poliitilise grupi moodustamiseks on tarvis vähemalt 29 inimest, kui nad on pärit ühest riigist, või 23 inimest, kui nad on pärit kahest liikmesriigist, 5 või 18 inimest, kui nad on pärit kolmest liikmesriigist ning 14, kui nad tulevad neljast või enamast liikmesriigist. • Parlamendi tööd juhib ja selle eest vastutab büroo, mis koosneb presidendist ja 14 asepresidendist. • Presidentide konverentsil osalevad peale presidendi veel poliitiliste gruppide juhid. • Töö ettevalmistamiseks ning teostamiseks kuuluvad liikmed 22 komiteesse, millest igaüks spetsialiseerub kindlale töövaldkonnale ( nt välissuhted; julgeolek ja kaitsepoliitika; põllumajandus ja maaeluareng; eelarve). •Peale nende on võimalus moodustada veel allkomiteesid ning ajutisi komiteesid spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks.
Teiseks tegeleb ka ELi institutsioonide poolt kohtu ette toodud kaebustega. Euroopa Keskpank - ülesandeks on hoida euroalal rahalist stabiilsust, tagades madala ja stabiilse tarbijahindade inflatsiooni. EKP on iseseisev institutsioon ja võtab vastu otsuseid, küsimata selleks juhiseid valitsustelt ja teistelt ELi institutsioonidelt ning võtmata selliseid juhiseid arvesse. koosneb liimesriikide keskpanga presidentidest ja EKP presidendist ja asepresidendist Pilet 8 1) Valimised ja nende roll demokraatlikus ühiskonnas. Peamised valimissüsteemid ning nende plussid ja miinused. Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda. Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima. Valimised
asepresident ja 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks. EKP nõukogu, mis määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Nõukogu koosneb juhatusest ja 17 euroala riigi keskpankade juhtidest. EKP üldnõukogu aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. Euroopa Keskpanga (EKP) põhieesmärgiks on hoida hinnad stabiilsena, konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides ja hoida finantssüsteem stabiilsena. EKP ülesandeks on põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine; euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus; aidata tagada, et siseriiklikud
nõukogule. Kui nõukogu otsustab, et see on ülemäärane eelarvedefitsiit siis peab liikmesriik koostama eelarvedefitsiidi kõrvaldamise kava. 82.Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest, mida juhivad Euroopa Keskpanga otsustusorganid: nõukogu ja juhatus. Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest. Sisuliselt Euroopa Keskpanga juhtkond. Nõukogu koosneb riikide keskpankade juhtidest ja EKP juhatuse liikmetest. Nõukogu teeb strateegilised otsused, mis puudutavad EL rahapoliitikat. Igal nõukogu liikmel 1 hääl. Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine.
nõukogule. Kui nõukogu otsustab, et see on ülemäärane eelarvedefitsiit siis peab liikmesriik koostama eelarvedefitsiidi kõrvaldamise kava. 82.Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest, mida juhivad Euroopa Keskpanga otsustusorganid: nõukogu ja juhatus. Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest. Sisuliselt Euroopa Keskpanga juhtkond. Nõukogu koosneb riikide keskpankade juhtidest ja EKP juhatuse liikmetest. Nõukogu teeb strateegilised otsused, mis puudutavad EL rahapoliitikat. Igal nõukogu liikmel 1 hääl. Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine.
nõukogule. Kui nõukogu otsustab, et see on ülemäärane eelarvedefitsiit siis peab liikmesriik koostama eelarvedefitsiidi kõrvaldamise kava. 82.Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest, mida juhivad Euroopa Keskpanga otsustusorganid: nõukogu ja juhatus. Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest. Sisuliselt Euroopa Keskpanga juhtkond. Nõukogu koosneb riikide keskpankade juhtidest ja EKP juhatuse liikmetest. Nõukogu teeb strateegilised otsused, mis puudutavad EL rahapoliitikat. Igal nõukogu liikmel 1 hääl. Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine.
nõukogule. Kui nõukogu otsustab, et see on ülemäärane eelarvedefitsiit siis peab liikmesriik koostama eelarvedefitsiidi kõrvaldamise kava. 82.Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest, mida juhivad Euroopa Keskpanga otsustusorganid: nõukogu ja juhatus. Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest. Sisuliselt Euroopa Keskpanga juhtkond. Nõukogu koosneb riikide keskpankade juhtidest ja EKP juhatuse liikmetest. Nõukogu teeb strateegilised otsused, mis puudutavad EL rahapoliitikat. Igal nõukogu liikmel 1 hääl. Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine.
Euroopa Liidu Nõukogu nimetab nad (formaalselt) ametisse neljaks aastaks ning neid saab pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada. Neil peab olema ka mandaat ametiasutuselt, mida nad esindavad, või nad peavad olema selle asutuse ees poliitiliselt vastutavad. Komitee liikmed valitakse linna- ja piirkonnapoliitikute (endiste maavanemate või suurte linnade linnapeade) hulgast Komiteed juhib 56-liikmeline büroo. Koosneb presidendist, asepresidendist, 25 madalamast asepresidendist (iga liikmesriigi esindajad), veel 25 liiget ning nelja poliitilise grupi esindajad. Büroo liikmed valitakse kahe aastaseks perioodiks. Suurem osa CoR tööst on suunatud läbi 6 spetsiaalse komisjoni. territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon (COTER - Commission for Territorial Cohesion Policy) majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon (ECOS - Commission for Economic and Social Policy ) säästva arengu komisjon (DEVE - Commission for Sustainable Development)
kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Parlament õigus anda seadusandlikke akte rahandusalased volitused järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa kohus Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. 20. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso Eesti Vabariigi esindaja euroopa komisjonis Siim Kallas Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud I.Tarand, S.Kallas (roheliste fraktsioon), Vilja Savisaar(keskerakond), Ivari Padar, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, kristina ojuland 21/10/2010 17:48:00 Õ: lk 60.68 lug Lk 63 ja 68 olevaile küsimustele PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID
Rahainstituut. Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest, mida kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse juhivad Euroopa Keskpanga otsustusorganid: nõukogu ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro ja juhatus. käigele 1. jan 2002. Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest. Sisuliselt Euroopa Keskpanga juhtkond. 80. Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti Nõukogu koosneb riikide keskpankade juhtidest ja EKP kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) juhatuse liikmetest. Nõukogu teeb strateegilised otsused, mis puudutavad EL rahapoliitikat. Igal Kriteeriumid on liikmesriikidele
aastaks. EKP nõukogu määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Nõukogu koosneb juhatusest ja 17 euroala riigi keskpankade juhtidest. EKP üldnõukogu aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet. Euroopa Majandus ja rahaliit Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See
Kolmas erinevus on selles, et EKP puhul on tegemist iseseisva eelarvega ja ei kuulu komisjoni ja komisjonile alluvate teiste institutsioonide vahendite hulka. Seotud kaudselt eelarvega ainult sellisel määral, et osa sellest kantakse riigieelarvesse. On olemas kaks põhilist juhtimisorganit nõukogu ja juhatus. Nõukogu, mida nimetatakse üldnõukoguks, mille puhul tegu rohkem konsultatiivorganiga. Tegevjuhtkond ehk juhatus Koosneb EPK presidendist, asepresidendist ja 4 juhatuse liiget. Juhatuse puhul on nende volituste aeg paika pandud EL põhiseadustiku leppe eelnõus 8 aastat. Hetkel kehtib juba ka see nõue, et ühtegi uueks ametiks ei seata. EPK on veel sellepärast eriline, et asub Frankfurdis. Juhatusele allub 15 direktoraati ja umbes 60 divisjoni ja EKP töötab umbes 1100 ametnikku. Nõukogu Koosneb kõikidest juhatuse liikmetest ja samuti kuuluvad sinna kõikide nende liikmesriikide
355) Samas on aegamisi hakanud presidendid oma asemikele delegeeritavate kohustuste hulka ka suurendama ning väga positiivseks näiteks presidendi ja asepresidendi efektiivsest koostööst on nt Bill Clinton ja Al Gore. Nimelt määras Clinton Gore'i oma kabineti töörühma juhiks ning andis talle poliitika kujundamises märksa suurema vastutuse, kui oli olnud varasematel asepresidentidel (Gitelson jt, 1996, lk. 249; D. V. Edwards, 1998, p. 467) Rääkides viisidest, kuidas asepresidendist saab president, võib välja tuua kaks varianti. Esiteks võtab asepresident presidendi kohustused üle, kui viimane sureb, ametist tagasi astub või juhul kui president võetakse kriminaalvastutusele ning ametist kõrvaldatakse. Pärast põhiseaduse 25. paranduse jõustumist kehtib ka võimalus, et asepresident asub täitma presidendi ülesandeid, kui president teatab oma töövõimetusest, või kui asepresident koos valitsuse enamusega kuulutab presidendi teovõimetuks. (Gitelson jt, 1996, lk
annaabi.ee 
