Milles seisnes balti erikord? Miks selle poolt vene keskvõim ja miks kohalik võim? Aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, saadi ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15. Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks? Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks 16. Tabel talupoja kohta vihikust Aeg Võim Õiguslik Õigused Kohustused Märkmed seisund Kroonumõisates- Lõpus toimub 17
Lääne-Eesti + Hiiumaa · 1629 Altmargi vaherahu: Poola pidi loovutama Rootsile Lõuna-Eesti alad 3. Haldusjaotus Rootsi ajal & Vene ajal kuni asehalduskorrani · 1710 suvel Rootsi väed alistusid ja Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga (Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d)
aastatel. ▪ Põhjasõda- 1700-1721, Läänemerel Rootsi, Venemaa, Taani ja Saksimaa vahel aset leidnud sõjaline periood. ▪ Reduksioon- riigistamine, oma maa/riigi tagasivõtmine. ▪ Restitutsioon- maa/riigi tagasi andmine endisele omanikule. ▪ Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. ▪ Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem. ▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. ▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. ▪ Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga.
EESTIMAA VALITSEMINE: Rootsi aeg erinevatel aegadel Vene aeg, kinnistub 1710 kinnistumine, 1645, 1629 ning 1561. Halduskorraldus Jäi kahe kubermangu vahel Linnaõigus: Võru linnale, kokku 12 jagamisele. Põhja-Eesti koos linna. Seoses asehalduskorraga nelja maakonna: Läänemaa, (1783- 1796) lisandus Paldiski Virumaa, Järvamaa, Hiiumaa maakond. Liivimaal lahutati Pärnu ja Harjumaa-Eestimaa maakonnast Viljandimaa ja Tartu kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi,
Liivi sõja alguses alistus orduriik 1561. a Poola kuningale. Liivimaa aadlile kehtestati vastutasuks privileeg, millega anti neile hulganisti õigusi ja vabadusi. Sõjale järgnes Rootsi aeg, mil aadli elu halvenes kuningas korraldas reduktsiooni ja peaaegu kaotas oma tegevusega aadli omavalitsuse Liivimaal. Peale Põhjasõda taastas Peeter I aadli eesõigused - Balti erikorra, mis sai alguse 1710. aastal, vältas kuni Katariina II reformideni 1783.a ja asendati siis asehalduskorraga, mis kestis kuni 1796.aastani. Paul I kehtestas seejärel taas vana erikorra, mis kestis 1881. aastani, kuid tegelikkuses kadusid aadli eesõigused alles Esimeses maailmasõjas(1914-1918). Venemaa võitis küll Põhjasõja, kuid ei saanud kindel olla oma vallutuste püsivuses ning selleks tuli pälvida siinse aadli toetus. Poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja kestel restitutsiooniga anti mõisad tagasi endistele omanikele, taastati pärisorjus. See oli Venemaa
Baltisakslased on saksa ristirüütlite järeltulijad, kes 13.sajandil tungisid Baltikumi seoses ristisõdadega. Saksa rüütlid jagunesin kiiresti üle Liivimaa ning kindlustasid siin oma feodaalse seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse erinevatel aladele nagu sõjandus, majandus, välispoliitika ning riigivalitsemine. Kõige enam leidus baltisakslasi militaarteenistuses. Baltisakslaste positsioon hakkas nõrgenema 19 sajandi teisel poolel. Kritiseeriti Balti erikorda ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba
mõisakohustused võis ta ülejäägi vabalt turustada, mõisakoormistele seati kindlad piirid ja mõisnik ei võinud neid tõsta oma suva järgi, seati 30-ne hoobine talupoja ülemkaristuspiir, anti õigus kaevata mõisniku peale Katariina II · Vene tsaarinna 1729-1796 · Tühistas Balti erikorra ja asendas selle asehalduskorraga · Kehtestas ka eestis pearahamaksu (mis tõi kaasa rahutusi) · Baltikum kartis tema võimuletulekut · Balti erikord kukutati, sest tõkestas keisrinna kaubanduspoliitikat · Suhteliselt isepäine valitseja, pärast tema surma kaotati asehalduskord August von Kotzebue · Saksa näitekirjanik 1761-1819 · Rajas harrastusteatri Jõhvi lähedale · Kuumad-külmad suhted Venemaa juhtkonnaga, saadetud ka asumisele, kust hiljem vabandusega vabastatud
immatrikuleeritud) aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidid kaitsma sealsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Katariina II 1762. a suvel tõusnud Vene troonile valitseja, kes taotles Baltikumi privileegide kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796. Pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale.
Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Eriti kääris Liivimaa. Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a. Peale 1849-1856. a. seadusi hakkas olukord rahunema. 10.Võrrelge Balti erikorda ja asehalduskorda. (Maksukorraldus, aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine) Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel. Asehalduskorra puhul
mõis majanduslik üksus, mille juurse kuulusid põllumaad koos talupoegadega, heinamaad, mets, majapidamishooned, kariloomad, mõisa omaniku või rentniku eluase aadlimatrikkel nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (õigus osaled maapäevadel, omada rüütlimõisaid) restitutsioon reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed pärisori talupoeg, kes kuulus mõisnikule, pidi tema heaks tegema teotööd ja maksma andamit, teda võis müüa maast lahus ning ta oli sunnismaine. valgustussajand 18.sajand...
Möisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksportk, mis varauusajal kahekordistus. 18.saj töusis olulisele kohale viinapöletamine. Turustati peam Venemaal. Talupoegadele oli viina valmistaine ja sellega kauplemine keelatud. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, koormiste suurus söltus talu ja tööjöulise talupere suurusest, makse arvestati adramaa jörgi. Adramaarevisjonid, mille ökigus pandi kirja kik tööväimelised talupojad. Koos asehalduskorraga 1783, ühtlustati pearahamaksu sisseseadminel. Tänapäevaga vörlds oli ilmastik pöllumaj ebasoodmsam, ikalduse oht suurem. 12. Kindralkuberner oli kubermangu körgeima valitsusametniku körval körgem alluv, kamandasid oma haldusalal asuvat söjavöge, nimetasid ametisse ja kontr köigi riigiametnike tööd jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid joolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 13
Haapsalu- Hapsal 32. Kes kuulusid raadi? Raehärrad (min 6) (ainult saksa kaupmehed) Bürgermeistrid- rae juhtkond (määrasid, mida juhtkond otsustas) (alati paarisarv) Sündik- seadusetundja (andis juriidilist nõu) Istuv raad Puhkav raad 33. Millal kaotati raed ja kuidas? 1783 asehalduskorraga 34. Miks oli oluline kuuluda Hansa Liitu ja mis see on üldiselt? Alguse sai Lübechist Oma kaupa sai igal pool müüa Kui ei kuulunud Hansa Liitu siis ei võinud nt soola müüa Alguses oli kaupmeeste liit, siis linnade liit 35. Mis on gild,kes sinna kuulusid? Linna kaupmehi ühendas gild Kuulusid ainult abielus mehed
1637 Sthali eesti- ja saksakeelne grammatika. 1645 Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla. 1684-1688 Tartu lähedal Forseliuse juhtimisel rahvakooliõpetajate seminar. 1686 Läti keeles ilmus piibli esmatrükk. 1700-1721 Põhjasõda 1704 Narva ja Tartu langemine venelaste kätte. 1710 Tallinna kapituleerumisega venelased kehtestavad ülemvõimu kogu Eestis. 1739 Helle toimetamisel ilmub piibel eesti keeles tervikuna. 1783 Asehalduskorraga piiratakse märgatavalt aadli ja linnade senist omavalitsust. 8. Mõisted Reduktsioon Karl XI alustas erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist. Üldjuhul kuulusid reduktsiooni alla vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Restitutsioon Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati sellega. Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle.
Valga (Walk) 1584 Stefan Batory Mis linn 16. saj II poolel hääbus? Miks? Miks ei peetud otstarbekaks seda taastada? Vana- Pärnu kaotas 1599. linnaõiguse, kuna Liivi sõjas purustati täielikult, põletati maha. Mis linnad kaotasid 17.saj linnaõiguse? Miks? Viljandi, Paide, Rakvere, Valga, kuna sõjas purustati ning jäid tühjaks. Mis asulad said Vene võimude poolt 18. saj II poolel linnaõiguse? Paldiski ja Võru, seoses asehalduskorraga. Narva õitseaeg Rootsi ajal, 1944. lasti õhku. Vene ajal arenevad linnad kiiremini. Linnade omavalitsus jäi püsima, kuid riigivõim kärpis õigusi. Mis olid 17.-18.saj tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad? Välja: peamiselt teravili, Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv ja tökat. Kaup läks Madalmaadesse, natuke ka Saksamaale ning Rootsit ja Soomet varustati viljaga.
· Balti erikord vältis siinsete talupoegade langemist täieliku pärisorja tasemele, nagu seda oli vene talupoeg; · Balti erikorra tõttu ei kuulunud nad 18. sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla; Positiivsed määrused esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele: · Teokoormiste piiritlemine; · Talurahval omandiõigus vallasvarale; · Õigus kaevata mõisniku peale ka eramõisates. Pearahamaks - asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. · See tekitas arusaamatusi, tekitades arusaama, et nüüdsest, kui talupojad ise maksma peavad, on nad vabad mehed ja ei pea mõisnikele enam tööd tegema paljudes mõisates ei mindud enam teotööle tekkisid rahutused. · Rahutuste mahasurumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad.
Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele. 28. Eesti 18. saj. II poolel Katariina II- Vene keisrinna, kes taotles keskvõimu tugevdamist ja soovis kehtestada kogu riigis ühesugune seadusandlus. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796: Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Pearahamaks-asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Positiivsed määrused 1765-Selle kohaselt sai talupoeg õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võis vabalt turustada. Kindlad piiri seati mõisakoormistele ja talupoegade karistamisele. Talupoegadele anti õigus mõisnik kohtusse kaevata. Positiivsed määrused olid sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad
Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele. 28. Eesti 18. saj. II poolel Katariina II- Vene keisrinna, kes taotles keskvõimu tugevdamist ja soovis kehtestada kogu riigis ühesugune seadusandlus. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796: Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Pearahamaks-asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Positiivsed määrused 1765-Selle kohaselt sai talupoeg õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võis vabalt turustada. Kindlad piiri seati mõisakoormistele ja talupoegade karistamisele. Talupoegadele anti õigus mõisnik kohtusse kaevata. Positiivsed määrused olid sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad
Kehtis ainult Katariina II valitsusajal. o Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool. Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks
Pärusmõisad (eravalduses) ja läänimõisad. Läänimõisate pärandamisõigus oli levinud – Eestimaa kubermang sai need õigused a. 1728, Liivimaa kubermang aga varem. Nörrkipingi lääniõigus – mõisaid saab pärandada ainult meesliinis, uue valitseja tuleku korral pidi mõisavalitseja oma õigust uuendama ning seda maad ei tohtinud müüa, pantida ega võõrandada. 1766 võttis Vene valitsus vastu otsuse, et see seadus kehtib ka Vene aladel – tekitas rahulolematust. Asehalduskorraga muutusid kõik mõisad pärusmõisateks 1783. a. Mõisamajandus Eesti alal kehtis alates Rootsi ajast mõisamajanduslik agraarkord (teoorjus, teotöö). Iga talu pidi mõisa saatma teotöölise. Põiline oli teravilja kasvatus ja turustamine. Mõisapõldude osakaal suurenes – kas talumaade arvelt või võsa maa võttes. Turustati Lääne-Euroopas (seal kasvas Vene turu osakaal 18. saj II poolel). Mõisates toodeti ka viina ning seda turustati Venemaal
kindlasti ei rakendunud. Samuti ei puudutand see kuidagi Eestimaad. Ka uue riikliku maksu pearahamaksu kehtestamine- siiani oli olulisemaks maksus balti provintsides ratsateenistusmaks. Pearahamaksu kehtestamine tõi Liivmaaal kaasa maarahav rahutused. 9. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil. Kaugkaubandus. Maakaubandus. Käsitöö ja tööndus Kaugkaubandus- Balti erikorra järgi oli balti provintside ja vene sisekubermangude vahel oli toll. Sisekubermangudes tollipiirid kaotati. Asehalduskorraga see tollipiir kaotati. Põhjasõda andis suure hoobi majanduse ja linnadele. Peamine väljaveo artikkel oli teravili, selle olemasolu kahanes aga tunduvalt. 18 sajandil Vene impeeriumi peamised sadamad lääenmerel olid Peterburi ja Riia. Politiika pöhijoon oli, et edendada eelkõige Peterburi sadamt (narva, tallinna ja pärnu sadama asemel). Riia linna kaubanduslik tagamaa oli Väina jõgi oma lisajõgedega, mille kaudu Riiast siis kaubavahetus pmst toimus.
annaabi.ee 
