a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud tohutu kiirusega. Sama kiiresti on tekkinud juurde ka probleeme isikuandmete ja arvutikaitsega. Käesolevas referaadis keskendub autor arvutiviirustele ja sellega seonduvale eetikale. Autor toob välja ka mõned tuntumad arvutiviirused. Seejuures arutleb autor arvutikasutajate heaolu piiramise üle häkkerite ja kräkkerite poolt. Ühtlasi toob autor välja võimalused arvutiturveks.
Oleme valmis andma endast kõik. Teie soovide lahendamisel — kõik on võimalik meestelaenutuses. Soodsad hinnad, diskreetne ja korralik teenindus,” on kirjas firma koduleheküljel tutvustuseks. Ränitehnoloogiat ootab lähiaastail ees kiire areng Inteli Arendusfoorum, San Fransisco, 18. september 2007 Protsessoritootja Intel president ja tegevjuht Paul Otellini tutvustas tänavusel Inteli Arendusfoorumil uusi tooteid ja tehnoloogiaid, mis lähiaastatel hakkavad mõjutama kõigi arvutikasutajate elu. Tootmistehnoloogiate ja protsessorite areng muudab lähiaastail elutruumaks ja kvaliteetsemaks arvutiga nauditava meelelahutuse. Selleks arendab Intel eelisjärjekorras tehnoloogiaid, mis võimaldab parandada visuaalseid rakendusi ja arvutigraafikat, teatab Inteli pressiteenistus. tellini sõnul järgib Intel oma tegevuses “pendelstrateegiat”, mille järgi tuuakse aasta-aasta järel vaheldumisi välja uue põlvkonna ränitehnoloogia ja uus mikroarhitektuur
operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. GNU litsentsiks on GNU General Public Licence. 3 GNU/LINUX 3 https://www.gnu.org/ 5 Free Software Foundation Free Software Foundation (lühendina FSF; Vaba Tarkvara Fond) asutati 1985. aastal Richard Stallmani poolt, et võidelda arvutikasutajate õiguse eest kasutada, uurida, kopeerida ja modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa vaba tarkvara – peamiselt GNU/Linuxi operatsioonisüsteemi – kasutamise levikule ja arendamisele. 4 4 http://www.fsf.org/ 6 Distributsioonid Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on: 1) Ubuntu - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise
Haldusbüroo Tallinna üksus tagab riigiarhiivi haldusala arhiivihoonete, Filmiarhiivi ja piirkonna maa-arhiivide tuletõrje- ja valvesüsteemide ning tehniliste võrkude halduse, täidab töötervishoiu ja tööohutusalaseid ülesandeid ning varustab haldusala arhiive ja osakondi tööks vajalike vahenditega. Samuti kuulub haldusbüroo Tallinna töötajate ülesannete hulka serverite ja arvutivõrgu haldamine, riist- ja standardtarkvara juurutamine, arvutikasutajate nõustamine ning arvutikasutamisega seotud probleemide lahendamine oma teeninduspiirkonnas. Raamatupidajad tagavad haldusala raamatupidamislike ülesannete täitmise KOKKUVÕTE Riigiarhiiv on kogu Eesti rahvale tähtis, sealt saavad kõik kel vähegi soovi uurida Eesti ajaloo kohta. Riigiarhiivi hoidlariiulitel säilitatav annab hea läbilõike Eesti ajaloost, seda peatselt juba viimase saja aasta kohta, ning on ühtviisi vajalik nii riigiasutustele, ettevõtetele ja
........................................................................ 6 Infosüsteemi eesmärgid........................................................................................................... 7 Infovajadused........................................................................................................................... 7 Funktsioonid............................................................................................................................. 8 Arvutikasutajate loetelu............................................................................................................ 9 Kontekstiskeem......................................................................................................................... 10 DFD diagramm.......................................................................................................................... 11 Kasutusjuhtude mudel....................................................................................
paroole, klahvivajutusi ja ekraanipilte. Näotustamine (defacement) toimub siis, kui pahatahtlik sissemurdja tungib veebiserverisse ning asendab seal hoitava kodulehe omaenda leheküljega. See sisaldab näiteks sissemurdja pseudonüümi, vahel ka poliitilist sõnumit. Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Warez on mitmuse tuletis sõnast software, arvutikasutajate slängis tähendab see piraattarkvara kogumikku. Vanasti jagatiseda üle telefoniühenduse, üks piraatprogramm teise vastu, hiljem riputati üles veebilehtedele, praegusel ajal vahetatakse piraattarkvara peamiselt P2P-võrkude (BitTorrent, Kazaa ja muud seesugused) vahendusel, väiksemal määral FTP- või veebiserverite kaudu Privaatsuse all mõeldakse isiku või grupi võimet kontrollida enda kohta saadaolevat informatsiooni. Selleks
indikaatorid 2005/2006. õppeaastal võrreldes rahvusvahelise HBSC uuringu keskmiste näitajatega 2001/2002. õppeaasta tulemustega) . Arvutit kasutatakse koolipäevadel vabal ajal internetis surfamiseks, suhtlemiseks või kodutöö jaoks. Koolipäevadel kodus 2 või rohkem tundi arvutit kasutanud õpilaste osakaal 7 oli 2006. aastal olenevalt vanuserühmast 926% võrra suurem kui 2001. aastal. Arvutikasutajate osakaal oli kõige enam suurenenud 15aastaste tütarlaste seas. 2001. aastal istus neist 2 või rohkem tundi vabal ajal arvuti ees 17%, 2006. aastal aga juba 57%. 2006. aastaks oli kadunud sooline erinevus 15aastaste arvutikasutuses: 57% nii tüdrukutest kui ka poistest kasutas arvutit koolipäevadel vabal ajal 2 tundi või kauem. Hiljutises uurimuses oli noorukite väheliikuva eluviisi indikaatorina määratud vabal ajal
Pakutakse tööd välismaal ning kui ollakse raha maksnud ja kohale sõidetud, selgub, et pole tööd ega ka seda firmat olemas, kes töövahendust pakkunud on.[1] Arvutikuritegude hulka kuulvad kahtlemata arvutiviirused, häkkimine, kräkkimine, internetijälgimine jms. Niinimetatud ,,kurjad" programmid panevad proovile arvuti turvalisuse. Tihti on arvutikuritegude taga kasutajatele usaldusväärsed inimesed, kellel on juurdepääs arvutisüsteemile. Seega on arvuti turvalisus seotud arvutikasutajate usaldusega.[8] Üheks arvutimaailma eetilise küsimuse tõstatamiseks on häkkerid ja kräkkerid. Väidetavalt eristab neid kahte tüüpi häkkerieetika, kus peetakse kinni moraalsetest ja eetilistest külgedest.[13] Häkkerid murravad kellegi arvutisüsteemi selleks luba omamata ja varastavad andmeid ning korraldavad vandalismiakte. Samas on osad häkkerid, kes lihtsalt uurivad süsteemi põhimõtteid ja uudishimutsevad, ise end nimetades vabaduse kaitsjateks ja
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt -
kolmandad isikud. Selline kontroll ei oma aga suurt tähtsust, isegi kui tegevust auditeeritakse kolmandate isikute poolt ebasoodsaid audititulemusi ei pea isegi avaldama. Kõige tõhusam regulaator on hoopis avalik arvamus ning tarbija valikuvõimalus. 4. Privaatsuse kaitse tehnoloogiliste abivahenditega Seoses Interneti levikuga on eelkõige digitaalse andmetöötluse osas privaatsuse kaitse teatud määral läinud ka arvutikasutajate endi kätesse. On võimalik rakendada erinevaid programme ja süsteeme, mis võimaldavad kommunikatsioonide tõhusat turvet. Sellisteks meetmeteks on näiteks krüpteerimine, puhverserverid, tulemüürid, kiipkaardid jms. Muidugi ei saa ka mainitud abinõud tagada absoluutset turvet. Pigem on tehnoloogilised abivahendid lihtsalt täienduseks õiguslikele meetmetele nn seaduse abimehed, kindlasti ei saa nad olemasolevaid andmekaitseseadusi asendada.
......................................................14 2. Lisa 2. Edasised uurimisküsimused......................................................................... 15 3 SISSEJUHATUS Valisin referaadi eesmärgiteemaks igapäevases arvutitegevuses enimkasutatavate võimalike formaatide hulgast tekstiformaatide lühitutvustuse. Tekstiformaat on üldkasutatuim ilmselt ühel põhjusel: arvutikasutajate hulgas on tekstiedastus kõige lihtsam ja ka kõige vajalikum elektroonilise info edastamise võimalus, mis eeldab vaid kirjaoskust. Kui nüüd minna veidi süvitsi, siis võiks teksti kirjutaja loomulikult vallata ka vormindamise ning keelekasutuse reegleid, kuid need oskused jäägu juba erinevate tekstiformaatide kasutajate südametunnistusele ja teisesisuliste referaatide kirjutajate pärusmaaks.
valutavad?'' vastati 21 korda (70% vastanutest), et vahetevahel tõesti valutavad. Joonis 3 Paljud meist peavad tegema päevas mitu tundi tööd arvutiga. See koormab silmi ning tunneme, et silmad on väsinud, kuivad ja ilma igasuguse särata. Arvutiekraanil olev kujutis on tehtud mitmest miljonist pikslist, mis pidevalt muutuvad. Silmad peavad kogu aeg kõike tähele panema ja uute piltidega end kohandama. Sellest tuleb ka see, et enamuse arvutikasutajate silmad on vahetevahel tuhmid ja valusad. Silmad vajavad samuti vitamiine nagu meie kehagi. Kui teil on pidevalt probleeme silmade väsimisega, siis peaksite kindlasti kasutama mustikatablette, mis silma veresooni tugevdavad ja silmad välismõjudele vähem vastuvõtlikuks teevad. Nägemisteravus paraneb mustikatablettide võtmise ajal. Kui teile ei meeldi tabletid, saate apteegist ka sama asja vedelal kujul purgis.
esimene varjatud olekuga viirus. Kõike seda tegi viirus nimega Brain. Selle tegid kaks meest Paikistanist, kes pidasid arvutipoodi. Nad kirjutasid programmi, mis näitaks nende nimesi ja aadressi. Sellest, aga arenes välja viirus Brain. See oli siiski suhteliselt kahjutu viirus, sest muutis ära vaid disketi nime ,,@Brain"-iks. See viirus nakatas tuhandeid arvuteid üle kogu maailma. Vienne.636.A on ka tähtis pahavara ajaloos, sest aitas kaasa arvutikasutajate teadlikusele pahavara suhtes ning tekkisid mõnesmõttes antivirused. Viiruse neutraliseeris Berndt Fix. Hiljem ta kirjutas ka raamatu pealkirjaga ,,Computer Viruses: The Disease of High Technology". Seal oli infot, kuidas viirused toimivad ning levinumad viirused ning nende tööpõhimõte. Raamatus oli ka koode paljude viiruste kõrvaldamiseks. Kuid seda raamatut kasutasid ka paljud viirusekirjutajad, nii nad teadsid, millele pööratakse tähelepanu ning
Firmal peaks raha olema küll endale vajalikku tarkvara osta. Piraatlus on igati andestatav eraisiku, näiteks tudengi juures, kellel oli veel piisavalt raha, et endale 8000.- krooni eest arvuti osta, aga kellel ei ole raha, et endale 30000.- krooni eest vajalikku laiatarbetarkvara osta. Siiski oleks soovitav, et see tudeng, endale jalad alla saanuna, hakkab oma tarkvara legaliseerima. Tõsi ta on, et kommertstarkvara maksab palju, aga siinkohal lihtsalt lööb välja kummaline joon arvutikasutajate juures hangitakse endale mingis valdkonnas (näiteks arvutigraafika, tekstitöötlus või tabelarvutus) kõige kallim ja parem programm, mis saadaval on. Tavaliselt on see programm kommertstarkvara ja maksab kallist raha, mida aga välja käia ei taheta. Üldjuhul lihtsalt ei taheta saada aru, et selleks, et vanaemale kirja või milleski referaati kirjutada, ei ole vaja kasutada tingimata kallist Microsoft Wordi, mille juures nagunii
· töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). · Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, 5 epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud. Möödunud aasta lõpul esines Austraalia Cutrini Ülikooli teadur Leon Straker BBC-s ülevaatega uuringutest, mis näitavad, et arvuti kasutamine põhjustab inimestele vaegusi
jne; · töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba 5 enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste uuringute töörühm arvutite kasutamise alal analüüsis maailmas saadud arvukaid uurimistulemusi, milles käsitleti arvutite võimalikku mõju tervisele. Uurimistulemused avaldati kogumikus "Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987)
modifitseerimise teel, eesmärgiga juurutada neisse oma koopiad. 2.7 1986. aasta Toimus esimene globaalne viirusepideemia IBM ühilduvatel arvutitel. Peaaegu hetkeliselt levis üle kogu maailma 360-kilobaidiste diskettide alglaadimissektoreid nakatav viirus Brain. Viirus nakatas buutsektoreid ja muutis kettasildi fraasiks ,,(c) Brain". Samas ei rikkunud viirus ketastel olevat informatsiooni. Braini eduka levimise tagas ennekõike arvutikasutajate ettevalmistamatus kohtumiseks arvutiviirustega. Sellel ajal ei olnud antiviirusprogrammid veel levinud ning kuna arvutiviiruseid oli väga vähe, siis ei järginud kasutajad ka turvalisuse põhireegleid. Efekti võimendatus oligi põhjustatud arvutiviiruste üldisest vähesest tuntusest ja uuritusest. Braini loojateks olid vennad Basit ja Amjad Farooq Alvi Pakistanist, kes jätsid viirusesse oma nimesid, aadressi ja telefoninumbrit sisaldava tekstisõnumi. Vennad
Kokkuvõte Wifi turbes on väga palju nüansse, mille kõigega kursis hoidmine on tavakasutaja jaoks vastuvõetamatu. Selleks tuleb maksimaalselt vaeva näha tootjatel endil, et pöörduspunktid oleksid nii intelligentsed, et suudavad endast probleemi tekkimisel tavakasutajale teada anda. Meile on loodud elementaarsed vahendid, et enda juhtmeta võrgud turvalisena hoida. Neid lahendusi tuleks maksimaalselt ära kasutada ja teha nende kasutamist selgemaks ka tavakasutajale. Arvutikasutajate privaatsus on väga tähtis. Neid tuleb teadvustada sellest, kui lihtne on halvasti seadistatud võrgu puhul nende kohta informatsiooni hankimine. Enamus inimesed arvavad, et neid see ei puuduta, kuid tegelikult peaks igaüks enda privaatsuse pärast eelkõige ise muret tundma. Nagu igapäevaelus, nii ka virtuaalmaailmas. WPA on praegu enda ülesannet väga hästi täitmas, kuid kui me peaks jõudma staadiumisse, kus WPA on muutumas ebaturvaliseks, siis arvestades praeguste
võimaluse otsida (või tekitada) tugevas ketis nõrka lüli. Olen sattunud sellisele nõrgale lülile Jaapani veebifirmas, kus sisevõrgus oli arvuti nii vana Windowsi versiooniga, et lubas n-ö majja astuda mitte salasõna sisestades, vaid seda küsimust kustutades. Teadmatus või hoolimatus? Küllap lihtsalt tõde, et tegijal juhtub. Samal tasemel kahe silma vahele jätmisi on Eestiski piisavalt. Salasõnadega hooletu ümberkäimine on vaatamata ekspertide pidevatele manitsustele jätkuvalt arvutikasutajate suurim viga. Peale kleepsuga nähtavale kohale pandud "sala- sõna" on tavaline asi kasutada üht ja sama parooli erinevais süsteemides, tegelikult olemas olevate sõnade kasutamine jne. Teine vigade grupp on isetegevus riistvara alal, mis turvalised võrgud avatuks muudab. Kui sedalaadi insenerlusega kaasneb kusagilt allalaaditud kahtlase tarkvara kasutamine (kiputakse kõike reklaamis mõista antut uskuma), võib tulemuseks saada päris halbu tagajärgi.
skänner. Enimlevinud on ühe arvutiga ja võrguseadmega kodused arvutivõrgud. Kui kodus on rohkem kui üks arvuti, kasutatakse nendevahelise ühenduse loomiseks odavamaid switche või hube, võrguressursside jagamiseks on saadaval lai valik just kodukasutajale mõeldud ruutereid. Enamasti avalikes internetipunktides kasutatav raadioside võrgumeedium, 802.11b on enim levinud standard, muutub üha populaarsemaks ka koduste arvutikasutajate seas. Traadita internet annab just sülearvuti kasutajatele suurema liikumisvabaduse, seda nii kodus kui ka tööl. 1.2 Väikefirma arvutivõrgud Väikefirmade arvutivõrgud on tavaliselt ehitatud keerupaarmeediumile või harvematel juhtudel ka traadita interneti lahendusele. Enamjaolt sellistes väiksemates võrkudes keerulisi lahendusi ei kohta ja erinevad nad tavalistest kodustest võrkudest ainult oma suuruse poolest - seal on kasutusel lihtsalt rohkem arvuteid
· aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle; · töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust jne; · töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste uuringute töörühm arvutite kasutamise alal analüüsis maailmas saadud arvukaid uurimistulemusi, milles käsitleti arvutite võimalikku mõju tervisele. Uurimistulemused avaldati kogumikus "Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987)
samuti üleilmse küberkultuuri kujundamisel; · arendada rahvusvahelisi küberjulgeolekuga tegelevaid koostöövõrgustikke ja tõhustada nende toimimist. 5. Teavitustegevuse eesmärgid: · tutvustada Eesti küberjulgeoleku alaseid seisukohti nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil ning toetada koostöövõrgustikke meedia abil; · tõsta infoturbeteadlikkust ja -taset kõigi arvutikasutajate, eelkõige üksikkasutajate ja kesk- ning väikeettevõtete hulgas, tutvustada küberkeskkonna ohte ning parandada teadlikkust turvalisest arvutikasutusest; · korraldada teavitustööd koordineeritult koostöös erasektoriga. 25
Unix/Linuxi keskkonnas. Arvutiuss ehk Worm kuulub viiruste alamliiki, mis suudab iseendast koopiaid teha, muteeruda, paljuneda ja levida iseseisvalt arvutis ning levitada nakkust teistesse arvutitesse, ent ta pole võimeline haakima ennast mõne arvutisoleva programmifaili külge. Ussid suudavad levida väga kiiresti ja massiliselt läbi võrgustike- või süsteemide turvaaukude, ummistades nii kasutaja kui ka kõigi uute nakatatud arvutikasutajate võrguliikluse, mis tunduvalt aeglustab internetikasutamist. Ussid käivituvad arvutis automaatselt, kasutades selleks ära arvuti enda rakendusi, mis toetavad andmete ja failide transporti. Nad võivad muuta registrivõtmeid ja lisada end alglaadimiskataloogi, et süsteemi käivitamisel rakenduks nad koheselt mäluprotsessides. Mõned ussid, nagu näiteks MyDoom , on võimelised nakatunud süsteemis avama tagaukse (backdoor) ning
annaabi.ee 
