Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti töövahendina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viirusd, arvutiviirus, programmidtõrje, nakatumise, ketta, arvutiviirused, tulemüür, arvutisse, tulemüüri, boot, andmekandja, arvutile, programme, arvutiprogramm, komponendist, residentsus, dosi, koodile, trooja, tarkvara, toimimine, esmaseks, arvutikasutaja, puududa, otsides, animatsiooni, kirjutatakse, koodiga, asetse, avadaTALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine...............................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem...............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng...........
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6
............................... 8 Makroviirused ......................................................................................................................... 8 Soovitusi arvuti ja andmete kaitseks....................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda, kui tavalist arvutikasutajat see ei puuduta. Kuid on ka neid, kes kardavad ülearu ja tekitavad paanikat. Tihti kardetakse, et viirused rikuvad ära arvuti riistvara, kuid arvutiviirused on ikkagi kahjulikud tarkvarale. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programmi, mis on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale
Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................
.......4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti
Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene. 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. 1.7 Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid. 1.8 ,,Antiviirus" viirused ,,Antiviirus" viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka konkureerivaid viiruseid.
Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975.........................................................................................................
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3
taga küll 100 % kaitset kuid vähendavad arvutiviiruste tekkimist . Tuleks avada oma e-kirju ettevaatlikusega ja kontrollida nende saatjat ja kirja pealkirja. Kindlasti tuleks hoiduda reklaamitest ja kirjatest mis veenavad sind, et oled võitnud 1000 000 0000 dollarit jmt. Ära 4 kasuta korraga mitut viirusetõrjeprogrammi, kuna see võib arvuti aeglaseks teha ja erinevad viirusetõrjeprogrammid võivad hakata teineteist halvasti mõjutama. Oma arvuti kaitseks kasuta ka personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite eest ja takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Arvutiviiruste avastamine Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: · Mõningate programmide töö aeglustumine · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. · Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. · Ootamatult ära kustunud failid ja pildid.
.........17 2.18 1997. aasta....................................................................................................18 2.19 1998. aasta....................................................................................................18 2.20 1999. aasta....................................................................................................19 3 2.21 2000. aasta....................................................................................................21 3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED....................................................................24 3.1 Kurikuulsad viirused....................................................................................24 3.1.1 Michelangelo........................................................................................24 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA..............................................24 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 ..................................................24 3
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused
Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja
antiviirus nii, et süsteemseid ja olulisemaid faile kontrollitaks juba enne Windowsi laadimist. Lisaks sellele tuleks lasta viirusetõrjel kõiki (ka dokumente ja pakitud failide sisu) kontrollida kord nädalas automaatselt (nt öösel). Minu masinas töötav Norton Antivirus 2002 suudab väidetavalt avastada üle 57 tuhande viiruse, kuid sellegipoolest ei saa ma 100% kindel ja muretu olla... Viirusetõrje saab pakkuda täit kaitset, kui see installeeritakse puhtasse arvutisse vastasel korral võidakse nakatada ka viirusetõrje enda proframmifailid ning viirusetõrje lakkab korrektselt töötamast ega avasta kõiki viiruseid. Kui viirusetõrje leiab mõnest failist viiruse, püüab ta seda kõrvaldada ja faili algkujul taastada. Sageli teatab viirusetõrje küll viiruse kõrvaldamise õnnestumisest, kuid tegelikult pole see 100%liselt võimalik, sest faili atribuudid ja kuupäev muutuvad (mõni programm on
1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Raaliviiruste suhtes tundlikuks on osutunud IBM PC-ühilduvad arvutid, millele on suunatud ka viirusekirjutajate peamised jõupingutused. 1992.a. augustiks oli teada 1350 PC-viirust. Teistel arvutitüüpidel tunduvalt vähem -Amigat ähvardas 200 viirust, Macintoshi vaid 35 Mis on viirus? Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara. Viirus Programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja isegi riistvara. Täpselt nagu inimesi nakatavate viiruste tõsidus varieerub lühikese gripi ja ebola vahel, on ka arvutiviiruste hulgas nii pisut häirivaid kui ka otseselt hävitavaid.
vara. Oleme me ju harjunud, et kodust lahkudes lukustame uksed ja aknad nagu me ei jäta ka autot pärani ustega ja mängiva raadioga maja ette seisma. Keegi ei taha, et nende privaatset informatsiooni levitataks ning pahategude eesmärgil ära kasutataks. Sama juhtub ka siis kui jätate oma arvuti kaitsmata, kuid kahjuks ei lõppe probleem teie arvutiga, vaid internetiühenduse puhul võib see juhtum levida edasi teise inimese arvutisse [1]. 2 Käesoleva töö eesmärk on uurida erinevaid viirused, nende töö põhimõtteid ja nende hävitustöö mastaapsust. Järgmine aspiratsioon on pahavara eemaldamine ning tekkinud kahjustuste parandamine. Selleks, et pahavara eemaldamist testida kindlas keskkonnas kasutasin programmi nimega ,,Windows Virtual PC", mis võimaldab arvutis jooksutada virtuaalset operatsionsüsteemi.
Kuigi 100%line kaitse ründetarkavara eest puudub, saab ohtu küllaltki tõhusalt ennetada järgmiste soovitustega: · Kui võimalik väldi Windows'i operatsioonisüsteeme, kuna enamik rünnakutest on suunatud neile, kasutades ära turvanõrkusi. · Asenda Internet Explorer Mozilla Firefoxi või mõne muu brauseriga. Internet Explorer laseb käivitada ActiveX komponente ja JavaScripte, mida kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga
Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veebibrauseris sisse, kui ka kasutaja klahve lugema mis viib välja lõpuks mingi sugusete paroolide salvestamiseni. Kuid õnneks töötavad on nende vastikute viiruste ja muude pahatatlike programmide vastu paljud inimesed,kes üritavad seda keskonda meile paremaks ja mugavakas teha igastuguste viirusteõrjete, tulemüüride jpm Rämpspost ehk Späm
identifitseerida viiruseid. Enamik skanner-takvara suudab avastada kahjulikke mitte- viiruslikke programme (Trooja hobuseid, usse, nuhkvara). Kõige tuntum (ja laiemalt levinum) skaneeriv programm on McAfee Associates SCAN, mis on loonud sellele ka probleemi - see on ainuke antiviirusprogramm, mille vastu on loodud seda hävitav viirus. Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed Paljud kasutajad paigaldavad arvutisse antiviirustarkvara, mis on võimeline viiruseid tuvastama ja eemaldama. Enamlevinud lisaks signatuuride võrdlemisele on veel heuristilise algoritmi kasutamine, mis otsib pahavarale omaseid käitumismudeleid. Selline tehnika on võimeline leidma viiruseid, mille baidimustrid veel andmebaasides puuduvad. Osad tõrjeprogrammid skannivad faile nende kasutamisel nö. ,,lennult". Sellest hoolimata ei muutu vastuvõtlikkus pahavarale, mistõttu on turvaaukude parandamiseks tähtis programmide
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta
Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele
paigaldama. Ise troojalased paljuneda ei suuda. Kõige populaarsem viis levimiseks on, et kasutajale öeldakse, et selle video vaatamiseks pead instaleerima selle koodeki ning see on tegelikult troojalane. Tänapäeval kõige rohkem levinud pahavara liik ning omab palju erinevaid alamharusi. · Kaugjuhutavad/ -haldavad troojad (Remote Access Trojans, lühend RAT). Paigaldades antakse ligipääs arvutile ning nii saab kolmas isik paigaldada arvutisse teisi pahavaralasi, näha reaalajas mida kasutaja teeb, muuta faile kõvakettalt ja jälgida klaviatuurisisendit. · Andmeid kustutavad troojad (Data Destruction Trojans) Nagu nimigi vihjab kustutab kõvakettalt andmeid. Vahemalt ei saada admeid kolmandatele isikutele. · Allalaadivad troojad (Downloader Trojans) Trooja, mis laeb Internetist omakorda pahavara · Turvaprogramme keelavad Troojad (Security Software DisablersTrojans )
kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi- magnetiline materjal tekitab lugemispeastaas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45.
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje...........................................................................................
Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessorid. 7 Marcella Jatsinjak Sisend- ja väljundseadmed Personaalarvuti riistvara väga olulisteks koostisosadeks on sisend- ja väljundseadmed. Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir, juhtimispult(joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid. Juba on laialt levinud ka digitaalsed kaamerad, millega saab pildi otse arvutisse salvestada. Väljundseadmed on näiteks kuvar, printer, kõlarid. 8 Marcella Jatsinjak KLAVIATUUR(keyboard) Klaviatuur, 'klaver', 'käbord', sõrmistik vms.-kuidas keegi nimetada armastab, on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Meenutades tavalist kirjutamismasinat, on arvutiklaviatuuril mitmeid erinevusi, sisaldades lisasõrmiseid
..................................................................... 14 C2.3.4 Failisüsteemi funktsioonid ........................................................................................... 14 C.2.4 TURVALISUS JA KAITSE ......................................................................................................... 18 2.4.1 Turvaohud ....................................................................................................................... 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem)
Sealt soovitakse infot, mille saatmiseks peate vastama e- mailile, külastama veebilehte, kus sisestada andmed. Tegelikult on tegu aga pettusega, mille eesmärgiks on identiteedivargus. Mõned Phishingu poolt saadetud e-mailid salvestavad salaja mingi viiruseprogrammi, mis kogub arvutikasutaja infot kurjategijatele. Kui arvuti on viirusega nakatunud, siis pangasaitidel ja muudel kontodel ilmuvad lisaaknad. See ongi tõestus sellest, et kasutaja arvutisse on sisse häkitud. Kuna enamus inimesi ei vaevu süvenema, millele nad klikkavad ja kuidas, siis on häkkeritel sellise pahavaraga arvutite nakatamine väga lihtne. Lihtsamaid Phishingu rünnakuid võib esineda mitmetel viisidel: kiireloomulised mailid, mis teavitavad, et kasutaja konto on suletud, ja millele peab kiiresti vastama, et konto kiiresti avada, kuigi selle link ei vii reaalsele kontole. Lisaks on paljud e-mailid kirjavigadega
Tehniline dokumentatsioon Viiruskaitsed Sisukord Ülevaade......................................................................................................................................2 Populaarsemad programmid................................................................................................... 2 AVG....................................................................................................................................2 ESET NOD32..................................................................................................................... 3 Avast! Antivirus..................................................................................................................3 Avira AntiVir Personal....................................................................................................... 4 Microsoft Security Essentials..............................................................................................5
millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir
kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde. 2 Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada.
DHCP Dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll. DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t
turvalisem. Esmalt võib vahet teha nende lahenduste eesmärkidel. Kui eesmärk on last kaitsta (heausklik parooli andmine, tarkvaraga viiruse alla laadimine vms), siis on tegelikult tehnilistest turvameetmetest kasulikum lapsele ohtude selgitamine ja turvalise käitumise 6 Internet täna maailmas õpetamine. Kodusesse arvutisse saab tekitada üsna turvalise ning limiteeritud keskkonna, kuid seal toimivad turvameetmed kaitsevad last ainult seni, kuni ta on selles keskkonnas. Internet on suur ja lai - kui ta satub arvutit kasutama sõbra juures, koolis või kusagil mujal, siis seal ei pruugi olla rakendatud samasuguseid turvameetmeid ning laps peab iseseisvalt ohutuid otsuseid vastu võtma. Just nimelt seetõttu tuleb ka lisaks tehnilistele turvameetmetele lapsele ka ohtudest rääkida ning õpetada teda ohutult käituma
.....................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult................................................................................................6 1.2 Kuidas kaitsta end identiteedivarguste eest?..............................................................................8 1.3 Kuidas tekivad arvutiviirused?..................................................................................................8 1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha.................................................................................................9 1.5 Huvitavaid fakte küberkuritegevuse kohta..............................................................................10 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid......................................................................................10 2
annaabi.ee 
