Arvuti komponendid Alvar ja Tim-Jürgen 11.klass Arvuti komponendid 1. Emaplaat - trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6
Arvuti komponendid Arvuti komponendid 1. Emaplaat - trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või
V: Muutmälu 6)Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM'i? V: Õige 7)Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? V: Central Processing Unit 8)Milline nimetatud mäludest on kiireim? V: Vahemälu 9)Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ja laptop arvutites? V: DVD-lugeja/kirjutaja, CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas, toiteplokk/toiteadapter 3.test Protsessorid 1 1)Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? V: Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid, protsessori sisemiste registrite suurus 2)Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? V: Vale 3)Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... V: taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga 4)Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? V: bit
Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad
8. Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi Personal arvutid Sülearvutid Pihuarvutid Serverarvutid Mainframe 9. Arvutite tänapäevased kasutusvaldkonnad Meelelahutus, Kommunikatsioon,Ärindus 10. Arvutite tüübid rakendusvaldkondade järgi Server, koduarvuti, kontoriarvuti, multimeediaarvuti, ruuterarvuti. 11. AT ja ATX tüüpi arvutite erinevused AT toitega emaplaat vajab ka vastavalt. AT pistiku emaplaadi poolsem osa kujutab endast kaheteistkümnest jämedat metallpulgast mis on suunatud emaplaadist eemale. Toiteploki poolsem osa koosneb kahest kuue auguga pistikupesast, mis peavad emaplaadile klappima täpselt külg-külje kõrval. AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu. ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja
Protsessorid 1 Küsimus 1 Firma Intel<--> protsessori 80286 andmesiin on... Õige vastus on: 16 bitine. Küsimus 2 Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? Õige vastus on 'Vale'. Küsimus 3 Vali õiged väited Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... Õige vastus on: ...taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, ...andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga. Küsimus 4 Milline oli esimene esimene täielikult 64-bitine (IA-64 tehnoloogia) protsessor? Õige vastus on: Intel Itanium. Küsimus 5 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Õige vastus on: Protsessori sisemiste registrite suurus, Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid. Küsimus 6 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on:
Emaplaat Emaplaat on PCB plaat (Trükkplaat), mis on olemas suuremosa elektroonikas mingil kujul. Tema tööks on enda küljes hoiustada erinevaid komponente ning tagada nendevaheline suhtlus näiteks protsessori ja RAM-i vaheline andmeside. Nimi tuleneb sellest, et ta käitub seadmetes nagu kõikide komponentide emana. Erinevad komponendid, mis võivad olla kinnitatud/ühendatud emaplaadi külge on graafika kaart, protsessor, RAM, võrgu kaart, kõvaketas, toiteplokk ja nii edasi. Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil, mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide, ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks
juhendiga! Enne protsessori kätte võtmist maandage end näiteks radiaatori või arvuti korpuse vastu, staatiline elekter võib jäädavalt rikkuda teie protsessori. Samuti maandage end enne kokkupuudet emaplaadi või mõne muu arvuti detailiga. Vihje: püüdke vältida arvuti monteerimise ajal sünteetilisest materjalist riideid ning kampsuneid! Ühendage arvuti lahti vooluvõrgust Eemaldage vana protsessori jahutus ja protsessor. Protsessori eemaldamiseks pöörake protsessori fikseerimishoob ülemisse asendisse. Hoidke protsessorit ainult külgedelt! Veenduge, et teie uus protsessor sobib teie emaplaadi protsessori pessa ja teie emaplaat toetab teie protsessori kiirust (tutvuge selleks oma emaplaadi kasutusjuhendiga). Asetage protsessor pessa, noolekesega nurk jääb fikseerimishoova poole. Ärge kasutage jõudu, vajutage protsessor rahulikult oma pesssa! Veenduge, et protsessor on lõpuni pesas
arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada. Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i
Milline nimetatutest on patareitoitega muutmälu? CMOS Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? Central Processing Unit Mis aastal hakati tootma esimest PC-tüüpi arvutit? Aastal 1981 Milline nimetatud mäludest on kiireim? Vahemälu Mida tähendab inglise keeles lühend PC? Personal computer Millised nimetatud komponentidest on kasutusel ainult laptop arvutites (tavaliselt)? Aku, Mini PCI liides Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimesena PC-tüüpi arvuti? MS-DOS Mis on CPU? Protsessor Mida tähendab inglise keeles lühend RAM? Random access memory Milline nimetatud mäludest on kiireim? Vahemälu Mis on RAM? Muutmälu Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ka laptop arvutites? CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas Toiteplokk/toiteadapter DVD.lugeja/kirjutaja Kas SATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? Jah Mida tähendab inglise keeles lühend ROM? Read only memory
Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega.
1 BAIT koosneb kaheksast bitist. Sobib ühe sümboli salvestamiseks. Saab omada 256 erinevat väärtust 0000000011111111 (kümnendsüsteemis 0 255ni) Kasutatakse baidi kordseid: 16 bitti= 2baiti 32 bitti=4baiti 64 bitti=8baiti ÜLDMÕISTED 1kB=1024B see on 2 astmes 10 baiti 1MB=1024kB see on 2 astmes 20 baiti 1GB=1024MB see on 2 astmes 30 baiti Arvuti Ehitus Selleks et saaksime töötava arvuti vajame järgmisi komponente: 1. Protsessor 2. Emakaart 3. Mälu 4. Toiteplokk 5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori Arvuti ehitus 6. Kõvaketas 7. Arvuti korpus 7. Klaviatuur 8. Hiir 9. Printer PROTSESSOR PROTSESSOR ( CPU ) Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1) Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid. Protsessoril on talle omane käsusüsteem Tuntumad tootjad: Intel (Dual core, Core 2 Duo) AMD (Athlon , Duron, Sempron) Protsessor
Nendest 453 toimivad ja 9 on blokeeritud viimaseid kasutatakse selleks, et vältida Socket A eellase Socket 370 protssessorite panemist Socket A-sse. esisiini sagedused, mida Socket A toetab, on 133, 166 ja 200 MHz. Socket A-d sisaldavate arvutite koostamisel, teisaldamisel ja igapäevasel kasutamisel ei tohi ületada mehaanilise koormuse piire. Vastasel juhul protsessori nõelad koolduvad või murduvad ja protsessor muutub kasutuks. Protsessoripesa kannatab välja dünaamilise koormuse kuni 445 N ja staatilise koormuse kuni 133 N. Socket A on seetõttu väga habras, eriti võrreldes tema järglaseks oleva protsessoripesaga Socket 478, mis kannatas välja ligi poole rohkem. Socket A oli nii õrn, et paljud inimesed murdsid protsessori katki, kui püüdsid seda protsessoripesast eraldada. Tuleb siiski märkida, et neist juhtumitest paljudel oli kasutatud ebastandardset protsessorit või sertifitseerimata
Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Tabelite loetelu Tabel 1..............................................................................................................................11 Tabel 2.............................................................................................................................18 4 Sissejuhatus Referaadi koostamisel on kasutatud IT aluste loengukonspekti1 1 Kirikal, M. IT alused. Arvutite riistvara II osa (loengukonspekt), Tallinn, 2017 5 1 Pooljuhtmäluseadmed 1.1 Mäluseadmete jaotus Mäluseadmeid võib jaotada mitmeti: andmekandja järgi (pooljuhtmälu, magnetmälu, laserplaatmälu), asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne).
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
........................................10 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................11 2 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Sissejuhatus Põhja- ja lõuna sild on lisa kiibistikud, mida protsessor kasutab teiste arvutis olevate seadmetega suhtlemiseks. Põhja sild on mõeldud suhtlemiseks kiiremate seadmetega. Ning lõuna sild on mõeldud suhtlemiseks aeglasemate arvuti komponentidega. Põhja- ja lõuna silla kiibistike jagamine kaheks on tavaline, kuigi on olukordi kus mõlemad kiibistikud on kombineeritud üheks sõlmeks. Iga kiip on loodud selleks, et täita kindel arv ülesandeid. 3
Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1
milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama............................................................................................................... 2 1 Arvuti füüsilised komponendid............................................................................ 3 a. Bios................................................................................................................. 3 b. Mälud.............................................................................................................. 3 2 Videokaart........................................................................................................... 5 3 Helikaart.............................................................................................................. 6 c. Ühendused...................................................................................................... 6 KOKKUVÕTE........
veebiservereid. KOMPONENDID · Korpus kast, mille sisse on paigaldatud kõik põhikomponendid. Korpuse sees asuvad omakorda: · Toiteplokk seade, mille põhiülesanne on arvuti igat põhielementi elektriga varustada ning elektrivõrgu voolu (230 V või 110 V) arvuti jaoks sobivaks transformeerida (+-5,+- 12,+-3,3). Lisaks osaleb see jahutusprotsessis. Põhiparameeter on võimsus, mis varieerub 1202000 W. · Emaplaat trükkplaat, millega ühendatakse kõik arvuti põhiosad. Emaplaadil paiknevad: · Protsessor mikroskeem mis vastutab aritmeetiliste tehete ja masinkoodi töötlemise eest. · Muutmälu arvutimälu liik, mis võimaldab igal ajal kirjutada või lugeda infot konkreetsest mälukohast aadressist. See mäluliik on ajutise säilitusmehhanismiga, st pärast voolu välja lülitamist läheb info kaotsi. · Helikaart genereerib helisignaale
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).
samaaegselt ja neile andmeid salvestada ning vastu võtta. See võimalus tõstab tunduvalt andmete liikumiskiirust. Drive Xperti võluks on vähene süsteemikoormus. TweakIt TweakIt on innovatsiooniline ülekellamise (over-clocking) lahendus. TweakIt võimaldab ülekellajatel teha reaalajas oma süsteemi tuuma voltide, sageduse ja teiste parameetrite muutmisi, kasutades selleks kontrollerit emaplaadil. Selletõttu puuduvad tarkvaraga seotud probleemid, sest kõik muudatused toimuvad riistvara põhiselt. EPU EPU on emaplaadile paigaldatud kiip, mis kontrollib kuut riistvara komponenti: protsessorit (CPU), mälu (RAM), kiibistikku, videokaarti (GPU), kõvaketast (HDD) ja protsessori jahutust. EPU sisaldab endas andmebaasi kõigist Inteli protsessoritest. See tunneb ära ja valib sobiva CPU profiili ja kindlustab, et valitud oleks parimad võimalikud sätted energiamajanduseks. EPU ei tööta üksi, vaid kontrollib kõiki komponente, et kogu süsteem töötaks kõige tõhusamalt.
aastastele msn-i suhtluseks) Intel Celeron enamjaolt vanematel sülearvutitel 3 Sülearvuti muutmälu suurus ja töösagedus Muutmälu (DDR RAM) kasutatakse töötavate protsesside haldamiseks(msn,photoshop,Internet Explorer,Java). Seal hoitakse kõiki programme mida sa hetkel kasutad. Mida suurem on muutmälu(2 GB on piisav, 4GB veel parem), seda rohkem programme saad sa korraga kasutada. Programmide kasutamiskiirust aga määrab töösagedus(head on alates 800MHz+). Enamjaolt protsessor ei tee midagi vaid ootab, millal muutmälu enda töö lõpuni viib, seega on muutmälu valik tähtis, sellega ei tasu koonerdada. DDR III muutmälud on piisavalt kiired, et raskemate rakendustega hakkama saada 4 Kõvaketta suurus Kõvaketas e. HDD on ketas kuhu salvestatakse kõik sinu failid. Kui sul on plaanis kuulata muusikat ja surfata netis, siis peaks 150 200 GB piisama. Mängid ja tirid faile netist? Osta nii suur kui võimalik + muretse väline kõvaketas
Bait (B) 1 B = 8 b (8 bitti) Kilobait (KB) 1 KB = 1024 B Megabait (MB) 1 MB = 1024 KB Gigabait (GB) 1 GB = 1024 MB 3. Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Siin on mõned näited: 4. Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)? Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus
seal kuhu see loodud: televiisoril. Juba mainitud on ka probleem vanemate arvutitega. Kui kellelgi tekkis idee vanast kapinurgas seisvast kastist endale lisatelekas luua, tuleb arvestada sellega, et alla 600 megahertsise protessori ja 128 MB mäluga isendid ei suuda toetada kõiki kaardi võimalusi. Nendeks oleks näiteks digitaalsalvestamine ja time shifting. Kuid lihtsa telepildi vaatamiseks piisab üldjuhul sellisest süsteemist: 233 MHz või kiirem protsessor, vähemalt 32 MB mälu, DirectX põhine neljamegane graafikakaart, suvaline 32-bitine Windowsi opsüsteem (Linuxiga on lood keerulisemad, ent mitte lootusetud). Erinevatel tootjatel võivad nõuded muidugi varieeruda. Seega lastetuppa lihtsalt varutelekat annab teha küll. Ageia e. füüsikakaart Niisiis, sul on parim riistvara, kaasaarvatud parim 3d videokaart ja üks ülikiire protsessor. Kahtlemata annavad need hea mängukogemuse...?
AT07 Juhendaja: Laido Valdvee Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid,
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed
andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. "Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
