KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahku (väga
Muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutamine Määrsõnade üldreegel: Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku. N: väga hea, tohutu suur, sama vähe. NB! Erandiks nt. Kauamängiv plaat, väheütlev ettekanne. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku. N: aegamööda, alatasa, allamäge, hädavaevalt. Juhtumid, kus kaks sõna koos annavad uue tähenduse, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahkukirjutatavast ühendist, kirjutatakse kokku. N: kahevahel, vastuoksa, ülekäte. Kaassõnade üldreegel: kaassõna kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku. NB! Kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku.
HARJUTUSTUND 1. Essee ja tähendusskeem. Kokku- ja lahkukirjutamine. MÕJUTAVAD TEGURID Millised tegurid soodustavad X? Millised tegurid takistavad X? AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X iseloomustada? X JA TALLE
Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva
des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub põua-ne või põu-ane. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. 1 Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke- shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht,
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne.
Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti,
Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, Käändumatud omadussõnad Väärt soovitus, eesti keel, hiina tarvitatavad pärisnimedest olümpiamängud, röntgenikiired ja liiki, laadi märkivad tee, soome kelk, hollandi juust tekkinud üldnimed kohanimelised täiendid Eesnimeline täiendsõna, mis Kadripäev, jaanipäev, on kujunenud liigiterminiks mardihani, jüriöö, Asesõna ERI kirjutatakse Sellel erialal, sai eriülesande, Asesõna ERI kirjutatakse Töötasid eri aladel, pärinevad nimisõnaga kokku tähenduses nimisõnast lahku, kui ta eri aegadest spetsiaalne, eriline tähendab erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi
KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid: a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba
Kokku- ja lahkukirjutamine Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutisi on kahesuguseid- liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa.
mereliiva tähendusega ühendid (täiendosa hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, hulka ja kogu väljendavad ühendid Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, liikmed, suure kassi pojad vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö,
ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna Ilus poiss kuivaine KAASSÕNAD Kümme poissi kümnevõistlus Üldjuhul lahku
näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma küsimus marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev,
Kokku ja lahkukirjutamine 2010 Reeglid I NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?). Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri. Reeglid II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile.
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5
Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kokku Lahku -teist - ühelised
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku.
Kokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune? Kokku- või lahkukirjutamine võib sõltuda ka täiendist. Kui esimene nimisõna on mitmuse omastavas käändes ,kirjutatakse see järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku. Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku
nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1. Nimi- või määrsõna kirjutatakse järgneva 1. Eelneva sõnaga kokku 1. Käändsõnad , määrsõnad ja muudest sõnadest tavaliselt kirjutatakse lühitüveline asesõna kirjutatakse kirjutatakse liigisõna omadussõnaga kokku ,kui ta moodustab kirjutatakse sõnad teist , verbid kirjutatakse verbi lahku nt : väga hea , üsna käändsõnast , mille
a) Sama järjekord = kokku Nt. mina: umbusaldan / -nud: umbusaldanud b) Erinev järjekord = lahku Nt. mina: viin lõpule / -nud: lõpule viinud 10. Muutumatud sõnad (vt. tabel 1, 15 TV I osa) a) Kaassõna + nimisõna (14. käändes) = lahku Nt. mööda teed, laua peal b) Nimisõna (omastav kääne) + pool, poole, poolt, kombel, viisi = lahku Nt. kassikombel, sedaviisi c) Määrsõna + pool, poolt, moodi = kokku 11. Sidekriips a) Nimisõna (nimetav kääne) + nimisõna (alaltütlev kääne) Nt. päev (mis?)-päevalt (kust?) ; sõna (mis?)-sõnalt (kust?) b) Vastandamine Nt. hästi-halvasti, üles-alla c) Kordus Nt. tere-tere, palju-palju Leht- ja okaspuud C-vitamiin
a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, teed mööda, jõudu mööda, meelt mööda c) traditsioonipõhimõte - õigekirja püsimise nimel hoitakse kinni varem meeltmööda nädala kaupa, tüki viisi, tükkide viisi kokkulepitust, nt arvsõnad, ne- ja line-omadussõnad; nädalakaupa, tükiviisi käigu pealt, nalja pärast
mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elanikud (aga tähtsad linnaelanikud) küpse vilja pead (aga küpsed viljapead) 4. Mitmuse omastavas nimisõna+nimisõnaL puude oksad, teaduste akadeemia, ekspertide komisjon, sademete hulk, uudiste agentuur * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned 2-silbilised täiendsõnad järgneva nimisõnaga (kui tekib omaette tähendusega mõiste). meestesokid, -särk naistearst, -kingad lasteaed, -haigused noortekohvik, -õhtu keeltekool häälteenamus nõudepesija kätekreem, -rätik teedevõrk maadeavastaja * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned kindlakskujunenud ühendid vanadekodu, rahvastepall, võõrastemaja 3. Omadus-, arv- või asesõna+ nimisõnaL
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad
nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB! Metsapoole omadussõna, ülejooksnud omadussõna Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt. kole karu, kolm karu, see karu NB! Vanaisa, noormess, pikkpoiss, suurlinn Omadussõna + omadussõna Reegel: omadussõnad kirjutatakse omavahel kokku (vastandsõnade puhul sidekriips) nt. sinimustvalge, mustvalge, musta-valgekirju, helesinine, punakaspruun, kaduvväike Nimisõna + omadussõna Reegel: nimi kirjutatakse kokku sidekriipsuga, kui nimisõna es on täiend, siis lahku nt. Tallinna-suurune, Polma-vanune , kahekümneaastane om. ne/-line eelneva sõnaga
üldnimed kohanimelised täiendid 1 ■ Eesnimeline täiendsõna, mis on Kadripäev, jaanipäev, mardihani, kujunenud liigiterminiks jüriöö, aadamaülikond Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium ■ Asesõna ERI kirjutatakse Sellel erialal, sai eriülesande, ■ Asesõna ERI kirjutatakse Töötasid eri aladel, pärinevad eri nimisõnaga kokku tähenduses nimisõnast lahku, kui ta tähendab aegadest spetsiaalne, eriline erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi
Kokku ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna Liitsõna Täiendosa põhiosa Vesiveski, sarvloom, verivorst Ainsuse omastav Jaanuarikuu, maikuu jne kuud. Hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkruvatt, klaasikild, singiviil Mitmusliku sisuga ainsuse omastav, NT: tikutoosm raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1
2) sõnad, mis muutuvad ajas ja isikus verbid 3) sõnad, mis ei muutu partiklid. Morfoloogilisi muutekategooriaid nimetatakse sekundaarseteks grammatilisteks kategooriateks, kuna need sõltuvad morfoloogilisest sõnaklassist. Noomeni universaalsed kategooriad: Numerus e arv Genus e sugu Species e definiitsus/indefiniitsus e määratus/määramatus Kääne e kaasus Eesti keeles grammatilised e abstraktsed käänded nimetav, omastav, osastav (põhifunktsiooniks lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine) Semantilised e konkreetsed käänded on kohakäänded (sisse-, sees- ja seestütlev; alale-, alal- ja alaltütlev) ning erikäänded (saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev). Neil on oma spetsiifiline tähendus, väljendavad enamasti määruslikke suhteid. Verbide muutekategooriatest on kesksel kohal aeg e tempus. Ajasüsteemi kirjelduses
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev, täiendsõna on käändes olev rahvastepall, teadetebüroo kahesilbiline täiendsõna 2. Lastevanemate koosolek, või tekib kirjutatakse õpetajate tuba omaette tavaliselt tähendusega lahku. ühend Omadus-, 1. Omadus-, arv- 2. Tavaliselt 1. Noormees, vanaema, nelinurk, arv- ja ja asesõna kirjutatakse enesekriitika asesõna + kirjutatakse omadus-, arv- 2. Noor mees, vana sõber, neli nimisõna nimisõnaga ja asesõna nurka, tema kapp
N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun. · Kui tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- järgnevad omadussõnale. N: ebamäärane. · Kui ne ja line lõpuline omadus sõna eelneb käändsõnale. N: rõõmsameelne. · Kui ne ja line lõpuline omadssõna liidetakse ühesõnalise nime, tähe või numbriga siis liidan sidekriipsu abil. N: S-kujuline, Tammsaare-taoline. Lahku: · Tavaliselt omadussõna teistest lahku. N: Suur puu
vastandust. Sihtkohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kuhu?, asukohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kus?, lähtekohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kust? Nt alla, all, alt, ette, ees, eest. 2. Ajamäärsõnad ehk temporaaladverbid märgivad sündmust iseloomustavaid ajalisi suhteid ja vastavad küsimustele millal? kui kaua? mis ajaks? kui tihti? jne, nt homme, täna, eile, ammu. 3. Viisi- ja seisundimäärsõnad märgivad sündmuse toimumise viisi või sündmuses osaleja seisundit või asendit ning vastavad tavaliselt küsimusele kuidas?, nt hästi, halvasti, ilusti, valjusti, salaja. 4. Hulga- ja määramäärsõnad märgivad objektide hulka või omaduse määra, nt hulgakesi, kahekesi, üksinda, natuke(ne), palju. Määrsõnade tähenduslik jaotus pole kuigi range. Näiteks lauses Mees ei läinudki otse koju võib